3-16-9/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-9 Kohtuasi V.Ž. kaebus kambrite ebapiisava valgustuse, halva ventilatsiooni, vähese päevavalguse, tasakaalustamata toidu puudumise läbi Viru Vangla poolt tekitatud 100 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: V.Ž., esindajad Vladimir Kolga ja Svetlana Malkova Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta V.Ž. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Kuulutada menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtet ja meditsiiniosakonna tõendit puudutavas osas kinniseks.
4. Jätta kaebaja menetluskulud hüvitamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 02.05.
5. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 16.02.2015 on kinnipeetav V.Ž. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vanglale avalduse (tl 14), milles teatas, et tema nägemine on vanglas halvenenud ning palus, et viidaks läbi ravi, mis selle 1 taastaks. 04.03.2014 vastusega nr 6-10/6785-2 (tl 15) teatas meditsiiniosakonna juhataja kaebajale, et tal pole subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid ja ravivõtteid vastavalt oma soovile. 18.03.2015 koostatud avalduses (tl 16) kirjeldas kaebaja oma seisukohta asja suhtes ning palus, et talle antaks võimalus tervise taastamiseks. 24.03.2015 kirjaga nr 6-10/10425-2 (tl tl 17) teatas meditsiiniosakond, et tema samasisulisele pöördumisele on juba vastatud. 02.10.2015 koostatud pöördumises (tl 18) nõudis kaebaja talle põhjustatud pöördumatu tervisekahjustuse eest 100 000 euro suurust hüvitist. Ta väitis, et tema nägemine on halvenenud ja selle põhjuseks on ebapiisav valgustus kambris, halb ventilatsioon, vähene päevavalgus, värske õhu puudus, värske puu- ja juurvilja vähesus, tasakaalustamata toit erivajadustega inimestele ning preventiivsete meetmete puudumine nägemispuudega inimeste ennetusravis. 02.12.2015 vastusega nr 6-16/134-2 (tl 19-20) jäeti taotlus täies ulatuses rahuldamata. Veel on kohtutoimikusse esitatud kaebaja nägemise kontrolli kohta Nordoptika OÜ-s 20.11.2013 ja Viru Vanglas 11.02.2015 koostatud dokumendid (tl 10 ja 13), tema tervisekaardi sissekannete ülevaadet kajastav meditsiiniosakonna tõend (t 55), valgustuse ja ventilatsiooni mõõtmise tulemusi sisaldav elektrooniline kirjavahetus (t 56) ning tervisekaardi väljavõte (tl 66-70). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 04.01.2016 esindajate vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-6) palus kaebaja, et kohus mõistaks mittevaralise kahju hüvitamiseks Viru Vanglalt välja 100 000 eurot. Ta väitis, et tema suhtes on kasutatud vastuvõetamatuid kinnipidamistingimusi, mille tulemusena on nägemisteravus langenud ning ta soovib, et hüvitis hõlmaks kulutusi ravile vabaduses ja terviserikke põhjustamisega tekitatud moraalset kahju. Nägemise halvenemise põhjustena märkis ta sarnaselt kohtueelse nõudega ära ebapiisava valgustuse kambrites, vähese päevavalguse, halva ventilatsiooni, tasakaalustamata toidu erivajadustega inimestele ja nägemispuudega inimeste ennetusravi puudumise. Kaebuse puuduste kohta 11.01.2016 koostatud kohtumääruse peale edastas ta oma nõude juurde 24.01.2016 esindaja poolt koostatud täpsemad selgitused (tl 35-38). Selles jäi ta nõude selle osa juurde, mis käsitles taastusravi puudumist ega esitanud mingeid täpsustusi raviga seotud kulutuste kohta. Seejuures ta rõhutas, et vangla on jätnud tähelepanuta tema terviseseisundi ja sellega kaasnenud vajaduse ravi järele ning põhjustanud tervise tõsise halvenemise. 29.01.2016 kohtumäärusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse nägemispuudega inimeste ennetusraviks ette nähtud preventiivsete meetmete puudumist ja ravikulude hüvitamist puudutavas osas. 17.03.2016 täienduses (tl 72-76) teatas kaebaja esindaja vahendusel, et on omalt poolt esitanud kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud, tõendid ja põhjendused. Täiendavalt esitas ta vaid taotluse riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 495 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks koos võlaõigusseaduse § 113 ettenähtud viivisega. Taotlusele lisas ta kuludokumendid kokku 390 euro suuruste maksete kinnituseks.
8. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 52-53) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti see rahuldamata jätta ning märgiti, et kaebajal esinesid nägemisprobleemid ka varasemalt ja on üldiselt teada, et need suurenevad vanuse tõusul. Vastuseks kaebuse väidetele kinnitati, et Viru Vangla kui uusima vangla kinnipidamistingimused on projektikohased ja nõuetele vastavad, ka kaebajale pakutav toit vastab sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 kehtestatud nõuetele ning puuduvad tõendid, et tema nägemisteravuse muutust võisid põhjustada elukeskkonnast tingitud mõjutused. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas kaebajale kohaldunud kinnipidamistingimuste tõttu on saanud tekkida tema poolt väidetud mittevaraline kahju, mille eest on põhjust välja mõista rahaline hüvitis. 2
10. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s
11. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Sama paragrahvi lõige neli näeb ette ka eraõiguse sätete kohaldamise. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseid reguleerivad RVastS § 9 lg-d 1 ja
12. Neis kehtestatu võimaldab küll nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist muuhulgas ka tervise kahjustamise puhul, kuid vaid haldusorgani süülise käitumise korral ning õiguserikkumise ja süü raskust arvestades.
13. Kaebaja väidetel on tema nägemine halvenemise üheks põhjuseks puudulik päevavalgus ning kambrite halb valgustus ja ventilatsioon. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja ruumi piisavat valgustatust tagav kunstlik valgustus. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ näevad punktides 5, 6 ja 7 ette, et eluruumis peab olema vähemalt üks aken ning loomulik või mehaaniline ventilatsioon.
14. Ruumide valgustuse ja ventilatsiooniga seotud puudjääke saavad usutavalt kinnitada vaid vastavate näitajate kontrollimise tulemused. Käesoleval juhul on olemas vanglasisest ehitust ja hooldust korraldava peaspetsialisti ja menetleja vahel kohtueelses menetluses meili teel peetud kirjavahetus. Selles kajastatud andmetest nähtuvalt teostati kaebaja kambrite ventilatsiooni ja valgustuse näitajate mõõtmist ja reguleerimist viimati suvel
15. Mõnes kambris oli küll väike kõrvalekalle normist, kuid enamikes vastas nii õhuhulga sisse- kui väljapuhe nõuetele ning mingit normi rikkumist ei tuvastatud ka kambrite valgustuse osas. Järgmine reguleerimine on planeeritud käesolevasse aastasse. Viru Vangla kinnipidamistingimusi on detsembris 2008, septembris 2011 ja novembris 2014 kontrollinud ka õiguskantsler. Kontrollkäikude kohta koostatud kokkuvõtete kohaselt ei tuvastatud ühelgi korral raskeid ja põhimõttelisi rikkumisi. Ilmnesid küll mõningad kõrvaldamist vajavad puudujäägid, kuid ükski neist ei puudutanud valgustuse või ventilatsiooniga seonduvat. Seega puuduvad tõendid, millised saaksid kinnitada nendega seotud rikkumisi ning neid pole võimalik ka tagantjärele koguda. Üksnes kaebaja üldsõnalised väited ei ole piisavad selleks, et pidada kambrites valitsenud tingimusi õigusvastasteks.
16. Lisaks kambrites valitsenud tingimustele peab kaebaja talle tekkinud kahju põhjuseks ka tasakaalustamata toitu erivajadustega inimestele. Seejuures pole ta aga midagi täpsemat selgitanud ning üles lugenud ainult selle, mis on tema arvates nägemispuudega inimese tähtsamateks toitainete allikateks ja milliseid toite tuleks vältida. VangS § 47 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetava toitlustamine korraldada vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja elutegevuseks vajalikku toidutarvet silmas pidades. Kinnipidamiskoha toidunorme reguleerib täpsemalt sotsiaalministri 31.12.2002 määrus nr 150 "Toidunormid kinnipidamisasutustes". Selle § 1 lg-st 2 tulenevalt peab kinnipeetava päevane toidunorm katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse vitamiinid, mineraaltoitainete ja valguvajaduse. Määruse § lg-d 3, 4 ja 5 näevad ette, et pärast vastuvõtmist kinnipidamisasutusse määratakse kinnipeetavale tema ööpäevast toiduenergiavajadust ja terviseseisundit arvestav toidunorm, mida muudetakse tervishoiuteenuse osutaja ettekirjutuse alusel ning tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse ka erivajadusega kinnipeetava dieettoitlustamine või lisatoidu andmine. Määruse § 4 lg-s 1 on kehtestatud, et erivajadustega kinnipeetavate toidunormi määrab tervishoiutöötaja. 3
17. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et 12.04.2011 Tallinna Vanglast saabudes pole ta esitanud kaebusi tervisele, kuid teda läbi vaadanud tervishoiutöötaja on märkinud ära pideva prillide kandmise ja kahe paari prillide olemasolu kambris. 18.12.2013 kandesse on märgitud väljast poolt vanglat toimetatud prillide väljastamine kambrisse ning 13.07.2014 kandesse, et prillid on katki, soovib uusi ja retsept on olemas. Järgnevast kandest nähtub, et need saadeti vanglasse väljast ja anti 17.07.2014 tema ööpäevaringsesse kasutusse. 11.02.2015 tehtud kandesse on märgitud kaebuseks, et ta näeb oma prillidega halvasti, mille peale on vanglas tegutseva silmaarsti poolt kontrollitud tema nägemist ja diagnoositud degeneratiivne lühinägevus. Tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks üldse enne nimetatud kuupäeva kurtnud nägemisega seotud probleemide üle ning soovinud sellekohast läbivaatust või ravi. Ei nähtu ka, et tal oleks olnud mingeid erivajadusele viitavaid kaebusi ning tervishoiutöötaja oleks pidanud vajalikuks teha tema tervisest lähtuvaid ettekirjutusi vanglasse vastuvõtmisel määratud toidunormi muutmiseks või dieettoidu määramiseks. Samuti ei nähtu, et ta oleks ise soovinud nägemise või mistahes muu erivajaduse tõttu teistsugust toidunormi või dieettoitu saamist. See on talle arsti otsusega 17.07.2015 küll määratud, kuid seoses hoopis teise haiguse, mitte nägemisprobleemidega. Esimene kaebus nägemise halvenemise üle on tervisekaarti tehtud alles 17.04.2015 toimunud arsti vastuvõtu kohta vormistatud kandesse nr
18. Lisaks on siis märgitud ka kurtmised selle üle, et kambri öine valgus segab, kaupluse nimekirjas puuduvad porgandid, ventilatsioonis on tolm ja vesi on kare. Varasemad kanded rahulolematust kambri tingimuste, toidu või mistahes muu sarnasega ei kinnita. Miski ei kinnita ka seda, et talle võimaldatud toit ei vastanud selleks ettenähtud normidele. Tagantjärele poleks seda enam kuidagi võimalik ka tuvastada. Aastatel 2011 ja 2014 toimunud kontrollkäikude kohta koostatud kokkuvõtetes on õiguskantsler käsitlenud nii toitlustamist, kuid üksnes seoses kinnipeetavate kaebustega, et pakutav toit pole toidukordade vahele jääva aja tõttu alati piisav ja alaealiste lisatoit kujutab endast vaid mõnd saiaviilu. 2014 kontrollkäigul oli kaasas ka tervishoiuteenust hinnanud ekspert, kes pidas läbivaadatud haiguslugude alusel neisse tehtud sissekandeid põhjalikeks, osutatud ravi piisavaks ja kohaseks ning tegi ettepanekuid üksnes alaealiste psühhiaatrilise ravi ja lisatoitlustamise osas.
19. RVastS § 7 lg-tes 1 ja 4 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-tes 1 ja 4 kehtestatust tulenevalt on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, mittevaralise kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt ei kinnita miski kohtule esitatust vastustaja õigusvastast süülist tegevust seoses kaebajale kohaldunud kinnipidamistingimustega. Miski ei kinnita ka seda, et tema nägemine on vanglas viibimise ajal üldse väidetud ulatuses halvenenud ning see saab olla just ja ainult vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärg. Kaebusele lisatud Nordoptika OÜ 20.11.2013 dokumendist nähtub küll mõlema silmaläätse nägemiskorrektsioon -5, kuid sellel on ka märkus „pt sõnade järgi“, mis lubab järeldada, et dokumenti ei väljastatud kaebaja nägemise kontrolli tulemusena. Kuna tegemist on Tallinna linnas tegutseva kaupluseketiga ning kaebaja viibis selle väljastamise ajal Jõhvis asuvas vanglas, saab järeldada ka seda, et andmed kirjutati dokumendile teise isiku väidete alusel. Et see on tõesti nii ja dokumendile märgitu ei saa kas täielikult või vähemalt osaliselt tegelikule olukorrale vastata, kinnitab vanglas 11.02.2015 teostatud nägemiskontrolli tulemuste kohta vormistatud dokument. Sellele on lahtrisse PD märgitud 66 mm, Nordoptika OÜ 20.11.2013 dokumendil on samas lahtris
20. Tegemist on pupillide vahekaugust tähistava näitajaga, mille nii suure ulatusega muutus ei saa täiskasvanud inimese puhul kuidagi võimalik olla.
21. Kaebuse väited, õiguslikud viited ja mõned lisatud dokumendid lubavad järeldada, et kaebaja pole rahul vanglas pakutava tervishoiuteenusega. VangS § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas küll riigi tervishoiusüsteemi osa, kuid VangS § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi andmist reguleerivatele sätete alusel ning vangla tervishoiutöötaja tegutseb kutseala esindajana ega täida avalik-õiguslikke ülesandeid. Seetõttu ei kuulu tervishoiuteenuse osutamisega seonduva vangla tegevuse hindamine halduskohtu pädevusse. 4 Kohus on seda 29.01.2016 koostatud kohtumääruse kaebuse osalist tagastamist käsitlevas osas juba selgitanud, kuid peab vajalikuks üle korrata, sest jätab kõik kaebaja vastavad väited tähelepanuta.
22. HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsKMS) § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on tõenditena toimikusse esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte ja tema kohta meditsiiniosakonnas vormistatud tõend. Kuna neis on kajastatud tema eraelulised andmed, mille avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada.
23. Eeltoodud põhjendustel pole alust pidada vastustaja tegevust niisuguseks õigusvastaseks mittevaralise kahju tekitamiseks, mille eest oleks võimalik välja mõista kaebaja poolt soovitud või mistahes muu suurusega rahasummat. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja poolt kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel hüvitamata. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad HKMS § 109 lg 1 tulenevalt hüvitamata ka tema võimalikud kulutused. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 5