Obsah (7)

§ 371§ 477§ 3§ 168§ 190§ 654§ 436

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1653 Tsiviila

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. ML (avaldaja) esitas 01.02.2017 Harju Maakohtule avalduse ML (puudutatud isik) teovõime laiendamiseks ja menetlusabi taotluse, milles palub end vabastada avalduselt riigilõivu tasumisest. Avalduse kohaselt soovib avaldaja laiendada tütre teovõimet selliselt, et ML-l oleks täielik teovõime omada, kanda ja kasutada gaasipihustit (pisargaasi) ennetaval/enesekaitse eesmärgil. Avaldaja on seisukohal, et ML soovib seda ja on gaasipihusti kandmiseks valmis ning selle võimalikul kasutamisel on võimeline järgima teiste isikute õigusi ja avalikku korda. Maakohtu määrus
2. Harju Maakohus keeldus 21.11.2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

3. Maakohus märkis, et

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt

§ 3

lg-test 1 ja 2 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Relvaseaduse (RelvS) § 13 lg 1 kohaselt on gaasipihusti gaasirelv. RelvS § 18 lg 4 järgi ei või relva ega selle laskemoona soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik. ML on käesoleval hetkel 17-aastane.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 9 lg 1 kohaselt võib kohus vähemalt 15aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt.
2. Kohus asus seisukohale, et gaasipihusti omamine, kandmine ja kasutamine ei ole tehing, milleks võiks TsÜS § 9 lg 1 alusel isiku teovõimet laiendada. RelvS § 18 lg 4 näol on tegemist seaduses sätestatud reegliga (keeluga), mitte tehinguga, mille tegemiseks puudub isikul vanusest tulenevalt teovõime. Samamoodi on alkoholiseaduse § 46 kohaselt alaealisel alkoholi tarbimine keelatud ning ei ole mõeldav isiku teovõime laiendamine selliselt, et alaealine saaks alkoholi osta, kuna tema arengutase seda seadusliku esindaja hinnangul võimaldab. Samuti ei saa olla kohtu hinnangul täidetud eeldus, et gaasirelva omamine on alaealise huvides, mistõttu on avaldus kohtu hinnangul ka perspektiivitu.
3. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et avaldus ei ole esitatud avaldaja ega teise isiku seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning avaldusega taotletavat eesmärki ei ole ka võimalik saavutada (

§ 371lg 2 p 2).

Seoses avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega ei vaadanud kohus läbi ka menetlusabi taotlust ega käsitlenud avalduse võimalikke puuduseid. Tulenevalt

§ 168lg-st 1 jäeti avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

Määruskaebus ja selle põhjendused 7. Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldus menetlusse. Samuti palus avaldaja vabastada ta määruskaebuselt riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduvad rahalised vahendid ning ta on kinnipeetav. Samuti palub avaldaja ta

§ 190

lg 7 alusel vabastada menetluskulude kandmise kohustusest, sest avaldaja suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus (tsiviilasi nr 2-13-12882).

1. Määruskaebuse kohaselt on arusaamatu ja alusetu kohtu võrdlus alkoholiseaduse §-ga 46, sest hoolimata vanusest saavad arstid välja kirjutada alaealisele lapsele 2 narkootilisi, psühhotroopseid ravimeid ja ka alkoholi sisaldavaid preparaate. Samuti ei saa avaldus olla perspektiivitu, sest ML on avaldanud ohtude olemasolu. Ainult kohtu loal on võimalik hinnata kõiki asjaolusid teovõime laiendamisel, kaasates vajalikud isikud ja asutused. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kuna maakohus on määrust piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu määruse motiive korrata.

Avaldaja ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Maakohus on jätnud avalduse menetlusse võtmata

§ 371

lg 2 p 2 alusel, millisel alusel avalduse menetlemisest keeldumise korral on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kohaldanud õigesti

§ 371

lg 2 p 2 ja on täitnud määruse põhjendamise kohustust vajalikul määral (

§ 436lg 1, § 463 lg 2).

1. Asjaolu, et varasemalt (tsiviilasjas nr 2-15-11304) on kohus avaldaja taotlust teovõime laiendamiseks menetlenud, kuid jätnud avalduse rahuldamata põhjusel, et tütar gaasipihustit ei soovinud ning lapse ema ei pidanud tütrel gaasipihusti olemasolu vajalikuks, ei anna käesoleval juhul alust avaldust menetleda, isegi kui käesolevaks ajaks on avalduse aluseks olevad asjaolud muutunud.
2. TsÜS § 9 lg 1 kohaselt võib kohus vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et gaasipihusti omamine, kandmine ja kasutamine ei ole selline tehing, milleks võiks TsÜS § 9 lg 1 alusel isiku teovõimet laiendada. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsÜS § 9 lg 1 läbi alaealise teovõime laiendamise leevendada avalik-õiguslikku keeldu.
3. Põhiõiguste kehtides on lubatud kõik, mis pole sõnaselgelt keelatud. Olukorras, kus seadusandja on imperatiivselt keelanud alla 18-aastasel isikul soetada, omada, vallata, kanda, hoida või edasi toimetada piiramata tsiviilkäibega relva ja selle laskemoona (RelvS § 18 lg 4), ei ole kohtul diskretsiooniõigust seaduses sätestatud keelu leevendamiseks. Antud juhul on tegemist seadusandja poolse täieliku keeluga ning relvaseadusest ei tulene alaealisele erandi reservatsiooni, s.t ei ole sätestatud, et teatud juhtudel (nt enesekaitseks) võiks kohus anda alaealisele loa relva soetamiseks. Seega ei ole ka teovõime laiendamisega TsÜS § 9 lg 1 alusel võimalik alaealisele relva omamist lubada. Lisaks ei ole teovõime laiendamine alaealisele enesekaitseks relva võimaldamiseks ringkonnakohtu hinnangul ka sobiv meede lapse heaolu ja arengut ohustavate riskide ennetamiseks. Seadusest tuleneva keelu tõttu ei ole tegemist ka kättesaadava meetmega.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on iseenesest küll võimalik olukord, kus on olemas reaalne oht alaealise elule ja tervisele ning ta vajab kaitset, kuid seaduse järgi on lapse kaitsmiseks ettenähtud teised meetmed. Lastekaitseseadusest (LasteKS), lapse õiguste 3 konventsioonist ja perekonnaseadusest tulenevalt kehtib üldpõhimõte, et lapsele turvalisele keskkonna ja lapse heaolu tagavad eelkõige lapsevanemad või last kasvatavad isikud. Sealhulgas näeb LasteKS § 6 lg 1 ette, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. LasteKS § 6 lg 2 kohaselt peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Kuna avaldus jäetakse menetlusse võtmata ja ringkonnakohus maakohtu lahendit ei muuda, tuleb menetluskulud jätta avaldaja enda kanda (

§ 168lg 1, § 171 lg 1).

17.

§ 190

lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Avaldajale anti 17.02.2017 määrusega menetlusabi ning vabastati ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. Avaldaja on

§ 190

lg 7 alusel palunud end vabastada menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest, viidates tema suhtes toimuvale kohustustest vabastamise menetlusele. Harju Maakohtu 15.05.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-12882 on kuulutatud välja avaldaja pankrot ning 14.11.2014 määrusega on algatatud tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodust on põhjendatud

§ 190

lg 7 alusel vabastada avaldaja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest ja jätta avaldajalt väljamõistmisele kuuluv riigilõiv 50 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4