KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-2410 Kohtuasi S.O. kaebus Viru Vanglas 07.09.2016 koostatud indi

§ 120

lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja on esitanud talle koostatud ITK ja selle aluseks olnud riskihindamise ankeedi tühistamise nõude ning soovib lisaks, et vastustajat kohustataks tema kriminogeenseid riske uuesti hindama ja uut ITK-d koostama. Seejuures on ta aga jätnud tähelepanuta asjaolu, et justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 14 kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 1 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pole ITK mitte haldusakt, vaid karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, kus esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ja nende rakendamise graafik. See, et ITK puhul on tegemist mitte haldusakti, vaid soovitusliku iseloomu omava programmilise dokumendiga, mille ühelgi sättel ei tohiks olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele ning mis seetõttu ei ole üldreeglina ka iseseisvalt vaidlustatav, on selgelt välja öeldud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-09 punktis
2. Sama lahendi punktis 26 aga märgiti lisaks, et iseseisvalt pole võimalik vaidlustada ka täitmiskava turvalisusriske puudutavat osa.
3. Kinnipeetaval endal puudub õigus oma käitumist, iseloomu ja neist tulenevaid riske hinnata ning määrata seda, millised asjaolud tähendust omavad, kas ja kuidas täpselt nad hinnanguid mõjutavad ning kuidas tuleb riske maandada. Seetõttu pole tal õigust nõuda ka seda, et riskihindamisest kõrvaldataks hinnangud, milliseid ta õigeks ei pea või mis talle ei meeldi ega määratleda seda, mis on riskide maandamiseks vajalikud, õiged ja tulemuslikud vahendid. ITK osa, milles käsitletakse kinnipeetava ohtlikkust ja tema kohta koostatud riskihindamise ankeet, ei vasta ka sisu poolest haldusakti tunnustele, kuna sisaldavad ainult hinnanguid ning ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt tema õigusi või kohustusi.

§ 37lg 2 p-s 1 sätestatu lubab nõuda ainult haldusakti tühistamist.

Soovituslikku tähendust omavate programmiliste dokumentide ja kinnipeetavale antud hinnangute suhtes pole niisugust nõuet võimalik esitada. Seega pole ITK ega riskihindamise tühistamise nõuded käesolevas asjas lubatavad, mistõttu ei saa lubatavad olla ka kaebaja riskide uuele hindamisele ja uue ITK koostamisele kohustamise nõuded.

1. Iseseisva vaidlustamisõiguse puudumise tõttu ei ole alternatiivselt esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuded samuti lubatavad. Kaebuse väidetest nähtuvalt peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks ITK-s ja riskihindamise ankeedis sisalduvaid hinnanguid temast tulenevatele ohtudele leides, et kõrgohtlikkuks hindamine on põhjustanud avavanglasse paigutamise edasilükkamise ega võimalda saada ka lühiajalisi väljasõite. Arvestamata on tal aga jäänud asjaolu, et kinnipeetava paigutamise otsustab vangla ja tal endal pole subjektiivset õigust nõuda avavanglasse saamist. See tähendab, et isegi juhul, kui kohus leiaks asja sisuliselt lahendades, et kaebaja ohtlikkusele antud hinnang on õigusvastane, ei saaks ta nõuda vastustajalt enda avavanglasse paigutamist. Seesama kehtib ka lühiajalise väljasõidu puhul, sest tegemist on vangla poolt kaalutlusõiguse alusel antava soodustusega, mitte tema kohustuse ega kinnipeetavale antud subjektiivse õigusega. Eelnevalt juba viidatud lahendi nr 3-3-1-95-09 punktis 26 leidis Riigikohus, et õigusvastasuse tuvastamine peab olema kaebaja jaoks kasulik ja aitama teda edasisel õiguste teostamisel või kaitsmisel. ITK-s ja riskihindamise ankeedis turvalisusriskide kohta väljatoodu ei saa sellele tingimustele vastata, sest kummaski neis märgitul üksi pole tõenduslikku tähendust. Seetõttu ei aita ITK vastava osa või kinnipeetava riskidele antud hinnangu vaidlustamine kaasa tema õiguste kaitsele. ITK-s esitatu ekslikkusele võib ta viidata tulevikus ette tulla võival juhul, kui vangla tugineb sellele mõne oma haldusakti või toimingu põhjendamisel.
2. Eeltoodud järeldustel puudub kaebajal ITK ja selle aluseks oleva kriminogeensete riskide hindamise osas kaebeõigus. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust ühegi selles sisalduva nõude osas menetlema ja võib selle

§ 121lg 2 p-s 1 nimetatud alustel täies ulatuses tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane