Obsah (10)

§ 392§ 173§ 198§ 164§ 102§ 103§ 163§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-9187 Ts

) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 23. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas

657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. 24.

§ 392

lg-s 1 on sätestatud eelmenetluse ülesanded ja nende kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses muu hulgas välja selgitada hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

1. Hagejad esitas kostja vastu nõuded igakuulise elatise saamiseks alates hagi esitamisest seaduses sätestatud miinimummääras ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 2460 eurot.
2. Kostja leidis vastuses hagiavaldusele (I kd lk 54-57), et hagejate nõuded saaks rahuldada ainult edasiulatuva elatise väljamõistmise osas, sest lapsed on elanud varasemalt vaheldumisi ühe või teise vanema juures, olles selle vanema ülalpidamisel, kelle juures nad parajasti viibisid. 12 kuu jooksul on kostja kandnud lastega seotud kulusid 4482,17 euro 5 ulatuses. Samuti tugines kostja sellele, et ta on tasunud ja tasub jätkuvalt hagejate lasteaia kohatasu 52,46 eurot, millele lisandub toiduraha 1,79 eurot päevas ja ühe hageja huviringi tasu 17 eurot kuus, samuti on kostja ostnud lastele riideid ja jalanõusid.
3. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti PKS § 102 lg-t 1 ja vähendas alusetult kummagi hageja kasuks väljamõistetavat elatist 130 euroni. Eelmenetluses ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, mis oleks andnud kohtule aluse PKS § 102 järgi igakuulise elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Maakohus arutas asja kohtuistungil 11.10.2016, kus kostja väitis kohtuistungi lõpus, et tema sissetulek on 800 eurot kuus, pärast elatise maksmist jääb talle 100 eurot ja korterikulud on 200 eurot. (protokoll I kd lk 164-165). Kostja ei taotlenud elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära ja maakohtul ei olnud õigust elatise suurust omal algatusel vähendada. Seetõttu ei ole maakohtu otsus seaduslik.
4. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus jättis tähelepanuta, et PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
5. Asja materjalist ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu või tal oleks teisi lapsi peale hagejate, keda ta peaks ülal pidama. Kui lähtuda maakohtu poolt Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) tõendi (I kd lk 166) alusel arvestatud netotöötasu suurusest 682 eurot ning põhimõttest, et kostja peab kasutama enda ja laste ülalpidamiseks vahendeid ühetaoliselt, puudub ikkagi alus elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest kostja ja kummagi lapse ülalpidamiseks saab nende andmete järgi kasutada vahendeid 227,33 eurot (682:3), mis ei ületa hagi esitamise ajal kehtinud miinimumelatise suurust.
6. Lisaks sellele leiab ringkonnakohus, et EMTA tõend ei pruugi kajastada kostja sissetulekuid õigesti. Nimelt kinnitas kostja 16.09.2016 taotluses riigi õigusabi saamiseks, et tema netosissetulek on 1000 eurot kuus (I kd lk 51). Sellisel juhul on kostja ülalpidamisvõime ühe lapse kohta 333, 33 eurot kuus (1000:3). EMTA andmete ja kostja kohtuistungil esitatud väidete ebaõigsusele viitab ka see, et kostja väitel on ta teinud laste ülalpidamiseks kulutusi 2015.a, mil lapsed viibisid tema juures järgmiselt: 2015.a juunis 525 eurot, juulis 486,52 eurot, augusti 531,39 eurot, septembris 353,93 eurot, septembris 353,93 eurot, oktoobris 885,81 eurot, novembris 661,65 eurot ja detsembris 429 eurot (I kd lk 55-56). Sellistes summades laste ülalpidamiskulude kandmine lisaks kostja enda ülalpidamiskuludele näitab, et elatise maksmine miinimummääras ei ole kostjale koormav ja see ei pane teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Seda kinnitab ka kostja apellatsioonkaebuse vastuses märgitu, mille kohaselt ta on valmis maksma hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele maakohtu poolt välja mõistetud summa 130 eurot ühe lapse kohta ja on valmis vahetult kandma laste kulutusi 85 euro ulatuses lapse kohta kuus (II kd lk 49 pöördel).
7. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et vanema osa arvestamisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi saada sissetulekut, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tema sissetulek on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma 6 vajadusi piirama ning nagu juba eelnevalt märgitud, kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanem peab olenemata oma varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Selliseid põhjusi ringkonnakohus käesolevas asjas ei tuvastanud. Selleks ei saa olla ka asjaolu, et hagejad elavad koos emaga sotsiaalpinnal, nagu leidis maakohus.
8. Elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ei anna alust ka asjaolu, et kostja soovib vahetult kanda osa laste ülalpidamiskuludest. See on võimalik üksnes siis, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab selleks nõusoleku. Hagejad elavad koos emaga. Kohtuistungi protokollist nähtub, et ema ei soovi, et kostja maksaks lasteaiatasu ja huvitegevuse eest ning ostaks lastele riideid ja jalanõusid. Ema väitel oli vanematel küll kokkulepe, et kostja maksab lasteaiatasu, kuid kostja seda korrektselt ei täitnud ja tekkis võlg, mille tasus laste vanemate eest Nõmme Linnaosa Valitsus. Kostja poolt lastele ostetud riided ja jalanõud ei ole olnud sobivas suuruses või on ostetud ebavajalikke asju (I kd lk 164). Lastest eraldi elav vanem peab täitma lapse ülalpidamiskohustust selliselt, et ta maksab lapse ülalpidamiseks vajaliku raha teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Kuna hagejad elavad emaga, peab emal olema võimalus otsustada, milliseid laste vajadusi ta makstava elatise arvel rahuldab.
9. Eeltoodud asjaoludel tuleb hagejate nõuded elatise saamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras rahuldada ja kostjalt alates 13.06.2016 välja mõista kummagi hageja kasuks elatis 215 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestuse aluseks võtta sama määr. Maakohus tuvastas, et hagejatel on õigus nõuda tagasiulatuvalt elatist perioodi eest 10.01.2016-12.06.2016, s.o 5 kuu ja 2 päeva eest. Seda seisukohta ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. 2016.a oli elatise miinimumsuurus 215 eurot kuus. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 1089 eurot (5 kuud x 215 + 14 eurot 2 päeva eest).
10. Maakohtu otsus on ebaõige ka menetluskulude jaotuse osas. Seaduses ei ole sätestatud võimalust jätta hagejate elatisenõude menetlemisega seotud kulusid hagejate seaduslikuks esindajaks oleva ema kanda, nagu seda tegi maakohus.

§ 173

lg 1 järgi märgitakse kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

§ 198lg 1 järgi on hagimenetluses menetlusosalised pooled ja kolmas isik.

Hagejate seaduslik esindaja ei ole menetlusosaline. 35. Maakohus leidis ekslikult ka seda, et elatise nõude asi on hagiline abieluasi ja kohaldas menetluskulude jaotamisel ebaõigesti

§ 164

lg-t 1.

§ 102

lg 1 järgi ei ole tegemist hagilise abieluasja, vaid ülalpidamisasjaga (

§ 103lg 4).

Alaealise lapse ülalpidamine ei ole abieluga seonduv kohustus. Seega tuleb maakohtus kantud menetluskulude jaotamisel kohaldada hagi osalise rahuldamise tõttu

§ 163lg-t 1, mille alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Asjaolu, et kostja põhjustas hagejate kohtusse pöördumise, ei anna alust jätta maakohtu menetluse kulusid täies ulatuses kostja kanda, nagu taotlevad hagejad apellatsioonkaebuses. 36. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

37. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kohaldub

§ 174

lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 p 21). 7

1. Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2016 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabikulud võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumisest.
2. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja Natalia Lausmaa taotluse kohaselt tegi ta apellatsioonimenetluses toiminguid kokku 2,5 tunni ulatuses, millest 1 tund kulus konsultatsioonile kliendiga ja 1,5 tundi apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10, on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 100 eurot, lisandub käibemaks 20 eurot.
3. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kohus alaealise lapse esindaja tasu suuruseks 120 eurot (koos käibemaksuga). Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur (RÕS § 24 lg 1).
4. Kostjalt tuleb välja mõista riigituludesse 120 eurot riigi õigusabi kulude hüvitamiseks ja kostjal tuleb hüvitada riigi õigusabikulud võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o igas kuus tuleb tasuda 10 eurot.
5. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ja tagastab kostjale apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid. Kostja ei ole taotlenud nende asja juurde võtmist. Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8