3-15-3029/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-3029 Kohtuasi A.P. kaebus vee kasutamisele piirangute seadmisega Viru Vangla poolt tekitatud 15 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Võtta toimikusse kaebaja tervisekaarti täiendav väljavõte.
4. Jätta taotlused video- ja audiosalvestiste välja nõudmiseks, tunnistajate kutsumiseks, kohtuistungi korraldamiseks, vastustaja täiendava seisukoha tõlkimiseks ning kaebaja vastuväitest ja taotlusest koopia saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.03.
5. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 13.08.2015 on Viru Vangla kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) koostanud kaebus-kahjunõude (tl 12-18), milles soovis saada 15 000 euro suurust hüvitist selle eest, et 15.07.2015 suleti tema 1 kartserikambris peale hommikust loendust vesi, võeti ära hommikusöök ja kõik nõud, kuhu saanuks vett varuda, mistõttu oli ta sunnitud palavuse, haisu ja veepuuduse tõttu kannatama. Sama kordus ka järgnevatel päevadel, lisaks ei viidud terve nädala jooksul duši alla, ei lubatud pesumasinas pesu pesta ega võimaldatud välisjalatsitega kambris käinud ametnike poolt mustaks tehtud põranda pesemist ning tarvitati füüsilist vägivalda ja jäeti meditsiiniline abi vaatamata sellekohastele korduvatele palvetele kutsumata. Kaebaja leidis, et sellise piinamisega alandati tema inimväärikust, solvati au ning tekitati kahju füüsilisele ja vaimsele tervisele. 30.10.2015 koostatud vastusega nr 616/117-4 (tl 21-22) jäeti kahjunõue täies ulatuses rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud väljavõte kaebaja tervisekaardist (tl 35-36), tema kohta 21.09.2015 antud meditsiiniosakonna tõend (tl 37), järelevalveosakonna inspektori 21.09.2015 õiend (tl 39), inspektor-kontaktisiku 14.09.2015 ja 29.10.2015 õiendid (tl 41 ja 43), 02.10.2015 läbi viidud menetlustoimingu protokoll (tl 44), kinnipeetavatele vee piiramise kohta e- kirjaga antud selgitus koos vee andmise kellaaegadega (tl 45-47), kaebaja 15.07.2015, 16.07.2015, 20.07.2015 taotlused ja viimati nimetatule 11.08.2015 antud vastus (tl 48-49 ja 51-53). Käesoleva otsusega on lisatud toimikusse täiendav väljavõte kaebaja tervisekaartist (tl 82-87). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 27.11.2015 koostatud kaebuses (tl 1-3) palus kaebaja tunnistada vanglaametnike tegevus ja tema kahjunõudele antud vastus õigusvastasteks ning mõista välja 15 000 euro suurune hüvitis. Ta väitis, et on kõik väited, faktid, põhjendused ja nõuded juba väga põhjalikult esitanud vanglale edastatud kaebus-kahjunõudes. Täiendavalt lisas ta üksnes, et vastuse tõlkimisest keeldumisega võeti temalt võimalus end efektiivselt kaitsta ja diskrimineerisid teda rahvusvähemusse kuulumise tunnustel. 27.01.2015 täienduses (tl 72-77) pidas kaebaja vangla kohtueelse vastuse väiteid naeruväärseteks, kirjeldas oma seisukohti nii nende, vaidluse põhjustanud sündmuste kui asjaga seotud ametnike suhtes ning leidis, et tegemist oli hoopis kollektiivse karistamisega distsipliinirikkumiste eest. Ühtlasi esitas ta taotlused video- ja audiosalvestuste ja oma tervisekaardi välja nõudmiseks, nelja kinnipeetava ülekuulamiseks, kohtuistungi korraldamiseks ning oma täiendusest koopia saamiseks ja kõigi asjas kogutud materjalide tutvustamiseks. 09.02.2016 lisas ta varem esitatule veel taotluse (tl 92) vastustaja täienduse vene keelde tõlkimiseks ja enda taotlusest koopia saamiseks.
8. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 33-34) leiti, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, paluti arvestada kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtadega ning teatati, et ei peeta vajalikuks neid üle korrata. Täiendavalt märgiti vaid, et riigiasutuste asjaajamiskeel on eesti keel ja vastavad õigusnormid kehtivad sellisena juba pikka aega, mistõttu ei koostata kinnipeetavatele esitatud vastustest tõlkeid ning nende sisu tõlgivad vajadusel inspektor-kontaktisikud suuliselt. 04.02.2016 täienduses (tl 89) teatati, et kaebaja poolt viidatud turvasalvestised pole säilinud ja kinnipeetavate poolt terminali kaudu tehtud kõnesid ei salvestata, mistõttu pole neid võimalik kohtule ka edastada. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Käesoleva asja sisulises osas on vaja lahendada küsimused, kas vastustajal oli olemas õiguspärane alus selleks, et seada kinnipeetavate vee kasutamisele piirangud ning kas sellega seotud vanglateenistuse ametnike tegevuse läbi on kaebajale saanud tekkida tema poolt nimetatud suurusega mittevaraline kahju. Lisaks vajavad lahendamist ka mitmed kaebaja menetluslikud taotlused. 2
10. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s
11. Selle lõikes üks on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud RVastS § 9 lg-s
12. Selles kehtestatu võimaldab mittevaralise kahju rahas hüvitamist nõuda üksnes süüliselt väärikuse alandamise, kodu või eraelu puutumatuse, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Võlaõiguseaduse (VÕS) § 134 lg 5 on samuti sätestatud, et mittevaralise kahju hüvitisel tuleb arvestada rikkumise raskust ja ulatust.
13. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad talle elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja ruumi piisavat valgustatust tagav kunstlik valgustus. Kambri sisseseade üle otsustamise on seaduseandja teinud kohustuseks justiitsministrile, kes on vastavad nõuded sätestanud 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSkE). Selle § 7 lg 4 kohaselt peavad kartseri sisustuse hulgas olema päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, riidenagi, pesemiskoht ja WC ning võimaluse korral ka valjuhääldi. Seda, kuidas täpselt tuleb vangla tagada vee olemasolu kartseri pesemiskohas ja WC-s, ei ole vangistusalastes õigusaktides sätestatud. Kuivõrd tegemist on kartserikambri sisustuse kohustuslike osadega, peab vastavate seadmete kasutamist võimaldav vesi neis küll olemas olema, kuid see ei tähenda veel, et selle hulka ja ajalist kättesaadavust ei saa vangla julgeolekulistest, majanduslikest või muudest sarnastest vajadustest lähtuvalt piirata.
14. Käesoleval juhul on vastustaja selgitanud, et piirangud vee kasutamisele kartseriosakonnas seati vähendamaks veeuputuste riski, kuna nende korraldamine kinnipeetavate poolt sagenes ja selle tagajärjel kahjustus ehituskonstruktsioon, elektrikilp ja vangla vara. Veel on vastustaja kinnitanud, et vesi tagati teatud kellaaegadel ja lisaks ka kinnipeetava teavituse alusel vastavalt vajadusele ning on edastanud toimikusse sellekohase e-kirja koos vee andmise kellaaegadega. Kohtul pole tõsiselt võetavat põhjust kahelda nende selgituste tegelikkusele vastavuses ega alust arvata, et vastustaja valetab ja piirangud seati hoopis kinnipeetavate piinamiseks või nende kollektiivseks karistamiseks rikkumiste eest. Samuti pole mingit põhjust uskuda seda, et vanglateenistuse ametnikud võtsid kaebajalt ära hommikusöögi, ei võimaldanud tal kambri puhtuse eest hoolitseda ning kasutasid temaga suheldes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Küll aga on piisav alus selleks, et mitte uskuda kaebaja enda väiteid. Kohtule on tema poolt esitatud arvukate kaebuste asjaoludest teada, et tegemist on nii vanglas kui väljaspool seda töötavate ametnike suhtes lugupidamatust üles näitava ja äärmiselt pretensioonika kinnipeetavaga, kes esitab pidevalt kõigi vastu süüdistusi, kuid ei taha ise kuidagi alluda vanglas kehtivale korrale, ei kuula vanglateenistuse ametnike mistahes korraldusi või selgitusi, ei võta neilt vastu dokumente, halvustab neid igati, ei nõustu enamasti nendega üldse normaalselt suhtlema ning soovib käituda vaid oma tahtmiste järgi. Osaliselt kinnitavad seda nii käesolevas asjas tema poolt vastustaja vastuse kohta esitatud vastuväites sisalduvad hinnangud kui täiendava tervisekaardi väljavõtte kannetesse tervishoiutöötajate poolt tehtud märked.
15. VangS § 50 lg-s 2 on kehtestatud, et kinnipeetavale tuleb võimaldada vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Kohtueelse vastuse selgitustest nähtub, et kaebaja paigutati 23.07.2015 osakonda, kus oli ette nähtud duši kasutamine kaks korda nädalas, teisipäeviti ja neljapäeviti. Esmaspäeval 27.07.2015 teavitas ta inspektor-kontaktisikut vastavast soovist ning järgmisel päeval ehk 28.07.2015 see talle ka võimaldati. Eelnevalt juba esitatud põhjustel pole kohtul põhjust kahelda vastustaja selgituste tõele vastavuses, küll aga selles, mida väidab kaebaja. Seega ei tõenda 3 miski, et kaebajal on jäänud talle seadusega ettenähtud duši all pesemise võimalused saamata. Vastustaja eitab piiranguid pesumasina kasutamisele. Ka juhul, kui need seati, ei saaks olla tegemist kaebaja õiguste rikkumisega, sest vangistusalased õigusaktid pesumasina kasutamisega seonduvat ei reguleeri. Küll aga väärivad siinkohal tähelepanu VangS § 100 lg-d 1 ja 2, milledes sätestatu kohaselt saab kartserisse paigutatud kinnipeetav kartseri arvel oleva riietuse ning peab ära andma kõik tema juures kambris olnud asjad ning 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra punktid 11.2.1 ja 11.2.2, millised panevad kinnipeetavale kohustuse hoolitseda ainult isikliku riietuse puhtuse eest ning tagavad vangla riietuse pesemise vangla poolt.
16. Kartseris lubatud asjade loetelu on ära toodud VSkE §-s
17. Kaebaja poolt nimetatud kella ja nõusid selles ei sisaldu. Viru Vangla kodukorra punkt 9.9 kohaselt antakse kartseris viibivale kinnipeetavale toidunõud ainult söögi ajaks ligikaudu 30 minuti jooksul ning muul ajal neid kambrisse ei lubata. Seega ei olnud kaebajal kartseris viibimise ajal õigus omada väljaspool söögiaegu kambris nõusid ja nende äravõtmine poleks saanud rikkuda tema seadusest tulenevaid õigusi.
18. Lisaks kõigele muule heidab kaebaja vastustajale ette ka seda, et talle ei kutsutud 15.07.2015 ja 16.07.2015 vaatamata halvale enesetundele ja korduvatele palvetele koheselt tervishoiutöötajat. Seejuures on ta aga tähelepanuta jätnud, et VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringselt ainult vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 kohaselt tuleb niisuguse abi all mõista teenust, mida osutatakse olukorras, kus abi edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva terviserikke. Seega ei tähenda vangla kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi, et vastava soovi avaldamise korral peab ta tingimata ja viivituseta arsti või õe vastuvõtule pääsema. Kaebaja tervisekaardi kannetest nähtub, et õde on teda külatanud kambris 16.07.2015, sest ta soovis jalale plaastreid ja hambaarsti vastuvõtule pääsemist. Ühtlasi kurtis ta ka palavust, vee puudumist, halba enesetunnet ja minestamist selle tõttu, kuid mingit terviseriket pole tal tuvastatud ning ei nähtu, et tegemist oleks olnud vältimatu abi vajadusega. Sellist vajadust ja eeltoodud kurtmisega seotud tervisehädade tegelikku olemasolu ei kinnita ka tervisekaarti arsti poolt 27.07.2015 toimunud vastuvõtul tehtud ega ükski sellele järgnev kanne.
19. Kohtueelse nõude õigusliku alusena viidatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 näeb ette, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Kinnipidamisega kaasnevad paratamatult mõningased kannatused ja ebameeldivused, kuid see ei tähenda iseenesest veel piinamist, täiendavat karistamist ega inimväärikuse alandamist. Vastuolu kinnipeetavale nimetatud valdkondades antud õigustega saab tekkida vaid siis, kui tema kohtlemine ületab teatud raskusastme. Milline on see piir, pole võimalik täpselt määrata, sest see sõltub väga mitmetest asjaoludest, sealhulgas ka isiku eripärast, kohtlemise kestusest ning selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust. Vee kasutamise piiramine mitmel järjestikusel päeval võib kartseris viibivale kinnipeetavale ebameeldiv olla ning talle ilmselt ka kannatusi, solvumist, nördimust ja muid sarnaseid üleelamisi põhjustada. Kindlasti pole aga tegemist sellise kohtlemisega, mida oleks võimalik pidada tema väärikuse niisuguseks alandamiseks, mille eest on põhjust välja mõista rahaline hüvitis.
20. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 3 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ning võõrkeelsele dokumendile vastatakse eesti keeles. Sama seaduse § 9 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6080 vene rahvusest elanikku 01.01.2015 seisuga 49,77% ehk vähem kui pool selle omavalitsusüksuse 12 217 elaniku suurusest 4 rahvuslikust koosseisust. 01.01.2016 seisuga on vene rahvusest elanike osakaal 49.67%. Seega ei saanud vastustaja koostada vaidluse põhjuseks olevaid käskkirju vene keeles ning tal polnud kohustust vastata kaebaja vaie-kahjunõudele vene keeles ega eestikeelset vastust talle omal kulul ka tõlkida. Lisaks pole see takistanud kaebajal põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse realiseerimist, sest kohus on tema kaebuse kohtueelses menetluses esitatud nõude ulatuses menetlusse võtnud ning ka läbi vaadanud.
21. Kaebaja taotlus nõuda toimikusse tema tervisekaart perioodil 15.07.2015 kuni 06.08.2015 on asja õigema lahendamise huvides põhjendatud, sest vastustaja poolt esitatu kajastab ainult ajavahemikku 08.07.2015 kuni 27.07.2015 ega võimalda kontrollida seda, mis toimus tema tervisega hiljem. Kohus rahuldab selle taotluse ning võtab väljavõtte haldusasja nr 3-15-2916 materjalide hulgast. Taotlust video- ja audiosalvestuste väljanõudmiseks ei ole võimalik rahuldada põhjusel, et videosalvestised pole vangla kinnitusel säilinud ning audiosalvestused üldse puuduvad. Kummagi põhjenduse õigsuses kahtlemiseks pole alust, sest vaidlusalune sündmus toimus pool aastat tagasi ning kohtule on erinevate kohtuasjadega seotud asjaolude alusel teada, et Viru Vanglas ei toimu kinnipeetavate kõnede salvestamist ja turvasalvestised on ilma hääleta. Kohtuistungi korraldamise suhtes on kohus 04.01.2016 kohtumääruses seisukoha juba võtnud. Taotlus nelja kinnipeetava ülekuulamiseks seda ei muuda, sest käesolevas asjas pole vangla vee kasutamise piiramist eitanud ning see, kuidas täpselt on vanglateenistuse ametnikud käitunud sellega seoses mõne tema poolt nimetatud kinnipeetavaga, ei saa kuidagi kinnitada kaebaja suhtes toimunut ega anda alust tema rahalise nõude rahuldamiseks. Menetlusdokumentidest koopia väljastamise küsimust on käsitletud 09.12.2015 määruses. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on niivõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Kuna kaebuse täienduseks esitatud vastuväidete ja taotluse puhul on samuti tegemist kaebaja enda poolt koostatud dokumentidega, millede osas ei nähtu tema õiguse kaitsmise seisukohast tulenevat vajadust koopiate saamiseks, on taotlused põhjendamatud ja jäävad rahuldamata. Alust rahuldamiseks pole ka selle taotluse suhtes, milles kaebaja soovib kõigi asjas kogutud materjalide tutvustamiseks. Kohus on juba edastanud talle vene keelde tõlgituna mõlemad asjas tehtud kohtumäärused ning väljastanud ka kõik vastustaja poolt esitatud menetlusdokumendid. Seega pole toimikus enam niisuguseid materjale, mis vajaksid tutvustamist. Tõlkimisega seotud menetlusabi andmise aluseid on kohus käsitlenud 04.01.2016 kohtumääruses. Kuna vastustaja täienduses ei sisaldu midagi niisugust, mille suhtes oleks kaebajal võimalik ja vajalik omapoolseid täiendavaid seisukohti avaldada, pole nimetatud dokumendi tõlkimine tema õiguste kaitseks vajalik. Seega jääb ka nimetatud taotlus rahuldamata.
22. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul vähimatki alust pidada vastustaja vaidlustatud tegevust õigusvastaseks ega niisuguse mittevaralise kahju põhjustamiseks, mille eest on võimalik välja mõista kaebaja poolt soovitud või muu suurusega rahalist hüvitist. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS §.108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad võimalikud kulutused HKMS § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 5