Obsah (4)

§ 110§ 249§ 77§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-2665 Kohtuasi J.R. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks M

§ 110lg 1 p-s 1 ja lg-s 3, § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1.

Sätestatu kohaselt võib halduskohus isiku taotlusel määrata, et ta vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Menetlusabi ei anta, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, milline on arvutatud kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, millest on maha arvatud maksud, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, sundkindlustuse maksed ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 4. Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebajal pole neljal viimasel kuul enne taotluse esitamist olnud minged sissetulekuid. Seega pole tal kuidagi võimalik tasuda taotluse esitamiseks vajalikku 15 euro suurust riigilõivu, mistõttu on tema menetlusabi taotlus põhjendatud ning selle saab täies ulatuses rahuldada. 5.

§ 249

lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal.

Kaebaja pole veel ühegi oma taotluses nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale veel tühistamise nõudega kaebust esitanud. Seetõttu ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu arvesse tulla ega anda võimalust taotluse rahuldamiseks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. Põhimõtteliselt sama saab kehtida ka vaidemenetluse suhtes.

1. Kaebaja on talle tekkiv kahjuliku tagajärjena ära nimetanud asjaolu, et kartserisse paigutamise tõttu tuleb tal vaatamata haige jala tõttu tuvastatud osalisele töövõimetusele ja 18.08.2016 toimunud intsidendist põhjustatud raskendatud liikumisele läbida pikk maa selleks, et viia igal hommikul vastavasse ruumi ära voodivarustus ja tuua see sealt õhtul tagasi. Kohtu nõudmise peale esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on nimetatud kuupäeval tehtud kannetesse küll märgitud kurtmine valu üle vasaku põlve piirkonnas, kuid lisatud ka võimalus, et terviseprobleemide üle on ta hakanud kaebama hiljuti teatavaks tehtud tööle määramise tõttu. 05.09.2016 ja 06.09.2016 tehtud kanded kinnitavad, et uuring on näidanud vaid mõõduka artoosi olemasolu. 28.10.2016 kandest nähtub aga, et vanglateenistuse ametnik on arstilt uurinud kaebaja võimekust voodiriideid kanda ja iseseisvalt liikuda ning saanud vastuseks, et tal ei esine iseseisvat liikumist takistavaid traumasid ning diagnoositud on vaid ealised artrootilised muutused liigestes ja psühhiaatrilised probleemid, kuid vastavatest ravimitest on ta keeldunud. Kohtul puudub vähimgi alus arvata, et vangla tervishoiutöötajad ei tea, kui raske on kartseris viibiva kinnipeetava voodivarustus ja kui kaugele tuleb tal seda kanda ega oska hinnata tema võimalusi sellega hakkama saada. Taotluse väidetel alustas kaebaja talle määratud kartserikaristuste kandmist 23.11.
2. Järgmisel päeval ehk 24.11.2016 on arst teinud tema tervisekaarti kande, milles on möönnud 50%-liset töövõimekaotust, kuid märkinud, et ta on võimeline tegema kergemaid majandustöid ning liigub abivahendi ja lonkamiseta. Seda, et voodivarustuse kandmine oleks probleemiks, ei kinnia ka ükski järgmistest kannetest. 7.

§ 249

lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. Sama nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul. Kaebaja poolt kohtule väidetust ning kohtu päringu peale vastustajalt saadud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaietel või hilisematel võimalikel kaebusel saab olla erilisi edulootusi. Lisaks on olemas kaalukas avaliku huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on suvatsenud oma karistused kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustada ja esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse nende täitmise peatamiseks. Karistuste täideviimise korral ei ole küll võimalik enam karistust tagasi täita, kuid halduskohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on kaebajal vastavate käskkirjade kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist. 8.

§ 77

lg 1,

§ 79lg 1 p 2 ning Ts

KMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on vastustaja esitanud kohtu nõudmise peale väljavõtte kaebaja tervisekaardist. Kuna nimetatud dokumendis on kajastatud tema eraelulised andmed, mille avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada. 9. Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirjade alusel määratud distsiplinaarkaristuste seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi. Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada tema taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vähendeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane