) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD XXXX esitas 20.06.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX vastu abielulahutuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 05.07.2016 ja määras lähtudes
Kohus esitas taotluse XXXX Vabariigi pädevale kohtule kuulata kostja ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Kohus kuulas hageja lepingulise esindaja ära 07.09.2016 ja määras kuulata hageja isiklikult ära 21.02.2017. Kostja on 17.11.2016 isiklikult ära kuulatud XXXX Vabariigi pädeva kohtu poolt. Hageja esitas 08.02.2016 taotluse hagist loobumiseks ning palub menetluse lõpetada ning 21.02.2017 määratud kohtuistung tühistada. Samuti palub hageja tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, so 50 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et
sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt ei ole kohtul võimalik hagist loobumist vastu võtta. Kuivõrd menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, siis on kohus seisukohal, et olukord, kus hageja ei saaks enam pöörduda kohtusse hagiga abielulahutuse nõudes, on ilmses vastuolus Perekonnaseaduse § 63, mille kohaselt on üheks abielu lõppemise aluseks abielu lahutamine. Hageja esitatud avaldusest tuleneb üheselt, et hageja ei soovi 20.06.2016 esitatud hagi edasist menetlemist ning on arusaadav, et hageja eesmärk on võtta hagi tagasi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata
lg 1 kohaselt, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
Lähtudes eeltoodust jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna kohus ei võta hagist loobumist vastu, ei ole võimalik
lg 2 p 2 alusel poolt menetluses tasutud riigilõivust tagastada.
lg 1 p 3 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata muuhulgas seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi või kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata selle tõttu, et hageja on võtnud hagi tagasi, siis ei ole võimalik riigilõivu tagastada ka
Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja taotluse tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.