Obsah (6)

§ 477§ 371§ 372§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1338 Tsiviilasi XXXX´i av

§ 477

lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 1 p 3 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kooskõlas

§ 477

lg 1 ja

§ 371

lg 1 p 3 ning lg 2 p 2, kuivõrd kuna kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu, võimalik saavutada.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
2. Kohtule esitatud avalduse sisust järelduvalt on avaldaja sooviks lõpetada täitemenetlus täiteasjas 042/2010/3433 seoses täitmise aegumisega. Viidatud täitemenetluses on täitedokumendiks kohtuvälise menetleja 11.05.2010.a lahend nr XXXX. Kohus selgitab, et TMS § 48 ja § 50 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks vastava nõudega kohtutäituri poole pöördunud, samuti ei nähtu, et kohtutäitur oleks keeldunud täiteasjas täitemenetluse lõpetamisest. Avaldusest ega sellele lisatust ei nähtu, et avaldaja oleks täitemenetluse lõpetamisest keeldumist TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustanud. Lähtudes ülalosundatud TMS § 218 lg-st 1 saab kaebusega kohtu poole pöörduda alles siis, kui eelnevalt on kaebusega kohtutäituri poole pöördutud. Seega peab avaldaja vastava avaldusega pöörduma esmalt kohtutäituri poole, kelle pädevuses on täitetoimingute tegemine. Kuivõrd avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks pöördunud kaebusega eelnevalt kohtutäituri poole, ei ole ta kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3. Lisaks on kohus ka seisukohal, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Põhinõude osas (rahatrahv) on täitemenetlus aegunud. Siiski jätkub sundtäitmine kohtutäituri otsusega tekkinud täitekulude hüvitamise nõude osas. Kohus juhib tähelepanu, et tulenevalt Riigikohtu 02.11.2011.a. kohtumäärusest asjas nr 3-2-1-7911 on kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid KarS § 82 järgi aegunud. Seega ei ole alust kohaldada aegumist täiteasjas nr 042/2010/3433 täitekulude väljamõistmise osas ning põhjendatud on täitemenetluse jätkumine.
4. Kohus märgib, et kui avaldaja siiski leiab, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, tuleks esitada kohtule korrektne TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (mitte kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale).
5. Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et

§ 371

lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. 8.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik