2-15-18010/23

(5)Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei määra kohus menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus XXXX Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXXX ja XXXX esitasid 30.11.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja ei tasu hagejatele elatist seaduses sätestatud ulatuses ega viisil, elatise laekumine on harv ja ebaregulaarne. Kostja ei anna hagejatele ülalpidamist ka muul viisil ega osale laste kasvatamisel. Hagejate vanemad ei ela koos. Hagejad elavad isaga. Lapse vajadused igas kuus on 531 eurot, pärast isa poolt uue korteri ostmist on hagejate seaduslik esindaja esitanud laste kulutuste muudatused, mille kohaselt on ühe lapse vajalikuks kulutuseks kuus 690.03 eurot. Taotleb välja mõista kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks kuus 265.50 eurot, kuid see summa ei tohi olla alla 0,68 kordse kehtestatud kuupalga alammäära. Ühe lapse püsikulutused pärast esitatud muudatusi on järgmised: eluasemekulu 181.51, toidule 79.99, transpordile 47.57, sidekulud 21.46, kulud tervishoiule 10.17 hügieenitarvetele 17.70, koolikohustuse (lasteaia) täitmisele 132.06, riietele ja jalanõudele 69.60 ja muudele üritustele 129.97 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kostja poolt tasumata elatis tagasiulatuvalt perioodi 30.10.2014 kuni 29.11.2015. Nimetatud perioodi jooksul on kostja maksnud elatist 3275 eurot, võttes aluseks kehtestatud minimaalse elatise suurused, on kostjal tagasiulatuvalt tasumata 1368.83 eurot. Hageja on ostnud korteri ja seetõttu suurendanud 25.04.2016.a. laste igapäevaste vajaduste suurust. Lapse elamuaseme kulutuste hulka lisab eluaseme laenu, intressi, laenukindlustuse ja korteriomandi kindlustuse. Kostja vastuväited Alates vanemate lahkuminekust augustis 2014 on kostja laste ülalpidamises osalenud selliselt, et ostnud lastele asju ja kandnud raha laste isa pangaarvele. XXXX ei ole kunagi öelnud, et selline ülalpidamisviis talle ei sobi. Kostja on püüdnud korduvalt sellest rääkida. Harju Maakohtu 09.10.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-13268 on kinnitatud vanemate kompromiss laste suhtlemiseks emaga. Korra kohaselt viibivad pojad emaga kaks nädalavahetust (reedest pühapäeva õhtuni) kuus, samuti iga kolmapäeva õhtupooliku, kaks nädalat ema puhkuse ajal, ema sünnipäeva, emadepäeval, jõulud (või uusaasta), laste sünnipäevad ja üle aasta jaanipäeva. Seega aasta jooksul on lapsed emaga ca 120 päeva, mil ema peab lapsi täielikult üleval, ostab neile asju ja organiseerib laste vanusele sobivat tegevust. Kostja peab seda aktiivselt laste kasvatamises osalemiseks. Ei nõustu laste 2

(5)seadusliku esindaja poolt väljatoodud laste vajadustega: eluasemekulude suuruseks ühe lapse kohta ei saa olla 181, 51 eurot. Laste isa on ostnud XXXXs korteri ja suurendanud kostja kulutusi ning lisab laste kulutuste hulka korteri ostmiseks võetud laenu, korteriomandi kindlustusmaksed, laenu intressi ja laenukindlustuse maksed, millega kostja ei saa leppida. Endises üürikorteris olid kulud väiksemad ja kui isa soovis laste elu parandada, siis tulnuks tal see teise vanemaga läbi arutada ja arvestada ka laste ema võimalustega. Leiab, et kõik laste kulutused on nende isa poolt ülepaisutatud. Kohtuotsuse põhjendused

1. XXXX’il ja XXXXl on ühised lapsed: 7-aastane poeg XXXX ja 5-aastane poeg XXXX. Kogu perekond elas XXXX, laste isapoolsete vanavanemate juures. Vanemate kooselu on lõppenud umbes 2 aastat tagasi. Kostja väitel ei saanud ta ämmaga läbi ning laste isa teda ei toetanud, kaasnevate probleemide tõttu tekkis tal depressioon. Lahkus pere juurest XXXX, leidis elukoha ja asus ennast ravima. Pojad jäid elama isaga. Käesolevalt on isa kolinud koos lastega samuti XXXX. Poiste suhtes on vanematel ühine hooldusõigus. Ema suhtleb lastega kohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskorra kohaselt. Hagejate esindaja väitel ei ole laste ema oma laste ülalpidamist piisavalt materiaalselt toetanud. Laste isa on esitanud kohtule arvutuse, kui palju ema on laste ülalpidamist toetanud perioodil 30.10.2014 kuni 29.11.2015 s.o. aasta enne hagiavalduse esitamist ja selleks on 3275.- eurot. Poolte vahel selles osas vaidlus puudub (tl 148 ja 170). Pärast ema ja laste suhtlemiskorra kindlaksmääramist on ema lastele ostnud riideid selleks, et laste viibimisel tema juures oleks lastel ka vahetusriided (tl 63-64). Laste isa on kohtuistungil omaks võtnud, et on laste seljas näinud võõraid riideid, mida tema ei ole ostnud, kuid ta ei ole kindel, kas need riided on kõik uued või ostetud kasutatud riiete poest. Kohus arvab lastele riiete ostmise kasutatud riiete poest tavapäraseks, sest lapsed kasvavad kiiresti ja nad ei jõua neile ostetud riideid ära kanda. Seega on ema osalenud laste ülalpidamises. Tema väitel on ta laste isaga püüdnud sel teemal rääkida, kuid ei ole vastuseid saanud. XXXX ei ole enne hagiavalduse esitamist ka enamat või teistsugust elatist nõudnud. Seda väidet ei ole laste isa vaidlustanud.
2. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt Harju Maakohtu 09.10.2015 määrusega kinnitatud suhtlemiskorra kohaselt viibivad lapsed emaga aastas ca 109 päeva, mil ema teeb lastele kulutusi riiete, jalanõude, toidu ja mänguasjade ostmiseks. XXXX on lasteaia õpetaja haridusega, seetõttu on ta kompetentne laste arendamise võimalustes ning püüab sel eesmärgil korraldada lastega erinevaid ettevõtmisi. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ema 10.12.2015 teinud sisseoste Juku lastekaupades ja pühapäevasel päeval novembris külastanud Eesti Loodusmuuseumi. Sellega laste ema on osalenud laste kasvatamises.
3. PKS § 100 lõike 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Antud juhul ema tasus elatist ja laste isa rohkem ei nõudnud, muid kokkuleppeid vanemate vahel ei olnud. Pärast hagiavalduse kohtusse esitamist on kostja hagejate andmetel tasunud ajavahemikul 30.11.2015 kuni 20.01.2016 laste ülalpidamiseks 730 eurot. 3

(5)Eeltoodust tulenevalt kohus leia, et XXXX on tõendanud, et aasta enne elatisehagi kohtule esitamist on ta osalenud oma laste kasvatamises ja ülalpidamises. Hagi elatise nõudes tagasiulatuvalt PKS § 108 kohaselt tuleb jätta rahuldamata.

1. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja taotleb igakuise elatise väljamõistmist kummalegi pojale, suuruses mis võrdub kehtestatud miinimumpalga 0,68 kordsega s.o. käesolevalt 292, 40 eurot. Hageja arvestuste kohaselt on lapse kulud ühes kuus 690,03 eurot, millest on ühe lapse eluaseme kulud 181.51, kulud toidule 79,99, sidekulud 21.46, hügieenitarvetele 17.70, kulud tervishoiule 10.17 eurot, kulutused lapse vaba aja sisustamisele 163,27, koolikohustuse täitmise kulud 132.06, kulud riietele 69.60, muud vältimatud püsikulud 129,97 ja transpordile 47.57 eurot. Kohus leiab, et laste eluaseme kulud, kulud vaba aja sisustamisele, kulud koolikohustuse täitmiseks ja muud vältimatud püsikulud on ülepaisutatud. Väiksemad saaksid olla ka laste transpordikulud. Lapsel peab olema kodu, seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset. Isa lastega elas XXXXs üürikorteris ja hagis nimetas lapse eluaseme kulutuseks 148 eurot kuus. Seejärel isa ostis isikliku korteriomandi ja lapse eluaseme kulu kuus tõusis 33 euro võrra, milles sisaldub pangalaenu osa, laenukindlustus jne. Laste isa ostis korteri pangalaenuga. Ta võis seda teha, kui tema majanduslik seisund võimaldab. Kohus asub seisukohale, et kindlasti ei pea üks vanem läbi laste osalema teise vanema varalise seisu parandamises. Elukoht üürikorteris oli märksa odavam. Riigikohus on toetanud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Samas kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. Kolleegiumi hinnangul katab miinimummääras elatis eelduslikult ka lapse eluaseme miinimiumkulud (vt ka Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p-d 19–23 ). Lähtudes eeltoodust toetab kohus Riigikohtu seisukohta, et miinimummääras elatis katab eelduslikult ka lapse eluaseme miinimumkulud. Kohus ei arvesta mõlemalt poolt tõenditena esitatud toidupoe, tankla ja apteegi kauba erinevaid tšekke, sest neist ei nähtu, kes on tšekkidel loetletud toidu või muu kauba ostnud ning, kes on seda tarbinud. Laps kooliminekul ta sööb lõunat argipäeviti koolis ja üldteada on asjaolu, et algkoolis on toit tasuta, see kompenseeritakse riigi poolt. Kohus arvestab tõenditena esitatud arvetega (kommunaalkulud, laste hobid, pangakonto väljavõtted). Samuti ei saa kohus nõustuda hagejate esindaja seisukohaga, et lastel on kaks kodu, seepärast tuleb kanda ka teise kodu kulusid ja üle 100 km vahemaa tõttu tekibki suur transpordi kulu. Kohus leiab, et lapsel on tavapäraselt üks kodu, olenevalt paikapandud suhtlemiskorrast vanematega, tuleb teise koduna kõne 4

(5)alla teise vanema kodu. Teiseks koduks ei ole vanavanemate kodu ja sinna sõidetakse vastavalt majanduslikele võimalustele. Kasutada saab ka ühistransporti. 5. Laste ema, XXXX, igakuine keskmine töötasu palgatõendi kohaselt on 1273 eurot (tl 59).Laste isa, XXXX, töötasu on teadmata, palgatõendit esitanud ei ole. Kohus leiab, et eelduslikult katab seaduses sätestatud minimaalse suurusega elatis kõik lapse esmavajadused. Antud juhul loeb kohus põhjendatuks täiendavaid kulutusi laste huvitegevustele ning ka last arendavatele mängudele. Tegemist on seaduses nimetatud lapse võimete ja kalduvuste kohase haridusega ning vanemad saavad seda oma lapsele lubada. Hagi igakuise elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele suuruses, mis vastab seaduses sätestatud minimaalsele elatisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 5