Obsah (9)

§ 475§ 477§ 545§ 47§ 200§ 544§ 547§ 172§ 549

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-16-17743 Tsiviilasi Menetlustoi

§ 475

lg 1 p 7 kohaselt vaatab kohus lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamise isikuõiguste kaitseks läbi hagita menetluses.

§ 477

lg-test 1 ja 2 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 477

lg 4 kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

1. Kohus viis käesolevas asjas 13.02.2017 läbi avaldaja telefoni vahendusel ärakuulamise ning avaldaja jäi oma avalduse juurde (vt kohtuotsuse p 10). Samas ei olnud kohtul võimalik puudutatud isikut ära kuulata (vt kohtuotsuse p 9), sest kuigi avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks koos lisadega on puudutatud isikule kohturuumides väljastusteatega isiklikult kätte toimetatud 04.01.2017 (tl 48), ei ole puudutatud isik vaatamata 15.12.2016 kohtumäärusele (tl 30-31) esitanud kohtule avalduse osas kirjalikku seisukohta. Puudutatud isiku tegelik elukoht ei ole kohtule teada. Samuti ei olnud kohtul võimalik puudutatud isikut ärakuulamiseks muul viisil kätte saada, kuigi puudutatud isikule on korduvalt helistatud samal telefoninumbril, millele helistades oli kohtul algselt võimalik puudutatud isik kätte saada.
2. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb puudutatud isik lugeda loobunuks oma õigusest saada kohtu poolt ära kuulatud. Puudutatud isikul on olnud reaalne võimalus avaldusele vastamiseks või telefoni teel kohtule selgituste andmiseks, sest avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks koos lisadega on puudutatud isikule kohturuumides väljastusteatega isiklikult kätte toimetatud 04.01.2017 (tl 48). Kuigi

§ 545

kohaselt kuulab kohus enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, leiab kohus, et ärakuulamisõiguse rakendamine saab toimuda üksnes juhul, kui ka isik ise on selle õiguse realiseerimisest huvitatud. Kohus rõhutab, et õigus saada kohtu poolt ära kuulatud on nimelt õigus, mitte absoluutne kohustus, mida kohus peaks isikule ka tema tahte vastaselt peale sundima. Kohus on seisukohal, et seadusandja mõtteks ärakuulamisõiguse sätestamisel ei olnud see, et isiku ärakuulamine peaks toimuma ka isiku tahte vastaselt ning vajadusel kinnipidamist 4 2-16-17743 ja politseiga sundtoomist rakendades (

§ 47

). Kuna tegemist on õigusega, siis demokraatlikus ühiskonnas peab olema võimalik oma õigusest ka loobuda ja puudutatud isiku käitumisest järeldab kohus, et ta ei soovi oma ärakuulamisõigust realiseerida (vt kohtuotsuse p 13). Lisaks eeltoodule märgib kohus, et

§ 200

lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt;

§ 200

lg 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada ega menetlust venitada. Kohus leiab, et puudutatud isiku soovimatus kohtuga suhelda ei saa anda talle eelisseisundit (venitamine tema huve puudutava lahendi tegemisel) võrreldes sarnases olukorras oleva isikuga, keda kohtul on võimalik ära kuulata ja lahend teha. Samamoodi peab kohtul olema võimalik teha asjas sisuline lahend ka juhul, kui isik oma vabal tahtel ei soovi kohtuga suhelda ja tema suhtes esitatud avalduse suhtes seisukohta esitada. 15.

§ 544

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg-s 1 on sätestatud, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu rakendamise taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude olemasolu, s.t, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kahju õigusvastase tekitamise ähvarduse hindamisel tuleb normi tõlgendamisel lähtuda selle kaitse eesmärgist. Avalduse lahendamiseks tuleb tuvastatud asjaolude põhjal jõuda järeldusele, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda tegelik oht. 16. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul eeldused lähenemiskeelu rakendamiseks vastavalt avaldaja taotluse punktidele 1-2 (tl 27), st kohus peab põhjendatuks keelata XXXX’el viibida avaldaja elukohas aadressil XXXX, XXXX ning keelata XXXX’el läheneda avaldaja elukohale XXXX, XXXX mitte lähemale kui 100 m. Kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 23.11.2016 kirjast nr 1.1-21/610-2 nähtub, et avaldaja poolt on tehtud politseile seoses puudutatud isiku tegevusega kokku 10 avaldust ning nendest 9 on seotud puudutatud isiku elukohaga (tl 5). Kohtul puudub alus kahelda Politsei- ja Piirivalveameti teatises märgitud asjaolude esinemises ning kohus leiab, et avaldaja elukohaga seotud lähenemiskeelu rakendamata jätmisel võib esineda avaldaja jaoks reaalne oht puudutatud isiku poolt, arvestades mh puudutatud isiku poolsete õigusrikkumiste iseloomu ja sagedast korduvust. Muuhulgas peab kohus äärmiselt oluliseks avaldaja põhiseaduslikku õigust kodu kaitsele ja eraelu puutumatusele. Kohus selgitab, et isiku tervise kõrval on kaitstud ka tema eraelu, ning selle riive puhul saab rääkida õigusvastaselt kahju tekitamisest VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Isiku eraelu kaitsealasse kuulub õigus valida suhtluskonda ning õigus mitte taluda enda suhtes alandusi ja solvanguid. 17.

§ 544

lg 1 võimaldab kohaldada VÕS § 1055 alusel abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat ning

§ 547

sätestab, et lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määrus toimetatakse kätte isikutele, kelle suhtes ja kelle huvides abinõu rakendatakse. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest kohustatud isikule. Vastavalt

§ 547

sätestatule tuleb keelu tähtaja algust arvestada arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest puudutatud isikule. Arvestades eeltoodut peab kohus 5 2-16-17743 põhjendatuks määrata kohtuotsuse p-s 16 kirjeldatud lähenemiskeelu kehtivuseks 3 (kolm) aastat alates käesoleva kohtulahendi kättetoimetamisest kohustatud isikule XXXX’ele.

1. Siiski ei pea kohus põhjendatuks rakendada puudutatud isiku suhtes üldisemat lähenemiskeelu (avaldaja taotleb keelata XXXX´el kolme aasta jooksul läheneda talle äratundmiskaugusele, s.o mitte lähemale kui 100 meetrit), sest nagu kohtuotsuse punktis 16 tuvastatud, on peaaegu kõik puudutatud isiku poolsed rikkumised olnud seotud avaldaja elukohaga XXXX Harkujärve külas. Kuigi üks avaldaja poolt esile toodud intsident seoses puudutatud isikuga toimus ka Tallinnas aadressil Harju tn 7, võtab kohus arvesse, et antud sündmus toimus rohkem kui aasta aega tagasi 16.12.2015 (tl 5). Samuti on avaldaja kohtule kinnitanud, et suhtleb puudutatud isikuga jätkuvalt laste pärast. Kohtu hinnangul võiks nö abstraktne avaldaja elukohaga seostamata lähenemiskeeld takistada puudutatud isiku suhtlemist lastega. Kohtule ei ole teada, et puudutatud isiku õigusi laste suhtes oleks piiratud. Arvestades eeltoodut jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse keelata XXXX’el kolme aasta jooksul läheneda talle äratundmiskaugusele, s.o mitte lähemale kui 100 meetrit. Kohus selgitab, et asjaolude muutumise korral ei ole takistatud avaldaja poolt uue lähenemiskeelu avalduse esitamine kohtule.
2. Samuti jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse keelata XXXX’el muul viisil, s.o telefonikõnede, sms-ide, tava- ja elektroonilise kirjavahetuse kaudu kontakteeruda XXXX’ega. 14.12.2016 avalduses väitis avaldaja „Mõned avaldaja tuttavad on langenud psühholoogilise ründe alla telefoni teel, mis oli korraldatud Puudutatud isiku poolt. Ta oli võimeline helistama mitmeid kordi järjest ning kirjutama solvavaid SMS-sõnumeid“ (tl 25). Kohus märgib, et käesolevas asjas saab kohus lahendada üksnes taotlusi avaldaja enda õiguste kaitseks, mitte kolmandate isikute (avaldaja tuttavad) võimalike õiguste kaitseks. Ärakuulamisel selgitas avaldaja 13.02.2017 kohtule, et avaldajale saadetud sõnumeid tal ei ole, puudutatud isik on ettevaatlik. Seega ei ole avaldaja esitanud kohtule veenvat põhistust aga tõendeid selles, miks oleks vajalik keelata puudutatud isikul telefonikõnede, sms-ide, tava- ja elektroonilise kirjavahetuse kaudu avaldajaga kontakteeruda (vaatamata sellele, et kohus tegi 06.12.2016 kohtumääruses avaldajale ettepaneku oma sellekohaseid nõudeid põhjendada ja tõendada puudutatud isiku poolt erinevate suhtlusvahendite teel väidetavalt tehtud ähvardusi, vt tl 21). 20.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna käesolevas hagita asjas osaleb kaks isikut ning avaldus rahuldati osaliselt, siis peab kohus õiglaseks, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 21.

§ 549

lg 1 kohaselt lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määruse või selle muutmise määruse peale võib esitada määruskaebuse täitmiseks kohustatud isik. Määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati (

§ 549lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt / 6 2-16-17743 Andres Suik, kohtunik 7