lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.4 Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. II. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega XXXX ja XXXX hagis XXXX vastu elatise suurendamise nõudes. III. Tühistada kohtu 11.01.2017 kirjaga määratud lõpplahendi kuulutamise aeg. IV. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. 2-16-13976 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad hagejal menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXX ja XXXX hagi XXXX vastu elatise suurendamise nõudes. Kohus määras 11.01.2017 kohtukirjaga pooltele lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 23.01.2017 ning teatas, et pärast poolte seisukohtade ja menetluskulude nimekirja edastamist teeb kohus asjas lahendi hiljemalt 20.02.2017. Pooled esitasid 26.01.2017 kohtule allkirjastatud kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on 26.01.2017 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss vastab
Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
lg 1 p 4 alusel.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, hageja ei ole kohtule määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja esitanud ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
kohaselt kui menetlus on 2 2-16-13976 lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.