Obsah (7)

§ 363§ 3§ 371§ 426§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2017, Tallinn Kohtujurist Maris Allmann Tsiviilasja number 2-17-370 T

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 2-17-370 MENETLUSE KÄIK XXXX ja XXXX esitasid

1. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavaldusele oli lisatud hagejate sünnitunnistused, millest ei nähtu, kes on hagejate isa ehk isik, kes on kohustatud hagejaid ülal pidama. Samuti ei nähtunud hagiavaldusest, et hagejad taotlevad ka isaduse tuvastamist eraldi nõudena. Kohus jättis hagiavalduse
2. jaanuar 2017 käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud puudused 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kohus on hagejate esindajat hoiatanud, et hagiavalduse puuduse kõrvaldamata jätmisel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest. Hagejate seaduslik esindaja on kohtumääruse kätte saanud
3. jaanuaril 2017 st. puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 14 päeva pärast s.o
4. veebruar
5. Hageja nimetatud kuupäevaks puudusi ei kõrvaldanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagejatel tuleb esitada hagi selliselt, et kohtul on võimalik aru saada, milliste nõuetega on hagejad kohtu poole pöördunud, st eraldi tuleb märkida, et soovitakse isaduse tuvastamist ja elatise saamist ülalpidamiseks.

§ 363

lg 1 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Perekonnaseaduse § 94 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hagejad ei ole toonud välja faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad eeldada, et hagejad põlvnevad kostjast. Kohus selgitab, et

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 371

lg 2 p-st 2 tulenevalt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid menetlust algatada, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426

lg 1).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-st 2 tulenevalt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kuivõrd kostjale ei ole 2-17-370 hagimaterjale kätte toimetatud, ei saa tal menetluskulusid olla. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 2 alusel hageja enda kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik