lg 1, § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Endla Ülviste Süüdistatav Kaitsja Sergii Lipski – isikukood 36004090315, elukoht XXXX, Ukraina kodakondsus, kõrgharidus, emakeel vene keel, töökoht XXXX AS, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld Aleksandr Kustov (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergii Lipski
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista Sergii Lipskile liitkaristus lugedes Harju Maakohtu 10.08.2016.a otsusega nr 1-16-6832 mõistetud kergem karistus, s.o 2 kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 2 aastat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Sergii Lipski
järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud liitkaristust
järgi mõistetava karistuse, s.o 2 kuu võrra ja mõista lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Sergii Lipski ei pane 2-aasta 6-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. allub elektroonilisele valvele, mille tähtajaks määrata 2 kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Sergii Lipski keha külge.
lg 1 alusel määrata Sergii Lipski katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 27.07.201628.07.2016 s.o 2 päeva karistusaja hulka. Sergii Lipski suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Sergii Lipski KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1175 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot ja ekspertiisikulu 2746 eurot riigituludesse. Kohustada Sergii Lipskit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 332.75 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Sergii Lipski, kriminaalasi 1-17-1041, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid: - Tiimari kirjega kilekott (asub Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaadid, mis asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - XXXX sõrmejälgede kaart ja lisalehed (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Sergii Lipskit süüdistatakse selles, et tema omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt lõhkematerjaliseaduse (edaspidi: LMS) § 14 lg 1 p-le 2, mille kohaselt isikul peab olema tegevusluba lõhkematerjali hoidmiseks ja LMS § 14 lg 2 järgi, mille kohaselt annab tegevusluba õiguse lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks, omandas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, viisil ja ajal üheksa
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises. Samuti süüdistatakse Sergii Lipskit selles, et tema hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt, olles 10.08.2016.a Harju Maakohtu otsusega karistatud
järgi sealhulgas ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks, juhtis 23.08.2016.a kella 05:30 ajal Tallinnas Astangu tn 1 juures, liikudes Miinisadama tänava suunas, BMW-d registreerimismärgiga XXXX. Seega Sergii Lipski pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o karistuse kandmisest kõrvalehoidumise, mis seisnes kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadlikult kõrvalehoidumises. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Sergii Lipski, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.03.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergii Lipski karistamist
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 /kaks/ aastat.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Sergii Lipskile karistuseks 2 /kaks/ kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes Harju Maakohtu 10.08.2016 otsusega
järgi mõistetud kergem karistus, 2 /kaks/ kuud vangistust, kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 2 /kaks/ aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada
lg 1 alusel moodustatud liitkaristust
järgi mõistetva karistuse, s.o 2 /kahe/ kuu võrra ja mõista liitkaristuseks 2 /kaks/ aastat ja 2 /kaks/ kuud vangistust.
lg 1, lg 3 ja lg 5 ning
lg 1, lg 2 p 9 ja
¹ lg 3 p 2 alusel vabastada Sergii Lipski liitkaristusest tingimisi kohustades teda 2 /kahe/ aasta ja 6 /kuue/ kuulise katseaja jooksul järgima kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning kohustades teda käitumiskontrolli ajal alluma
§-s 751 sätestatud elektroonilisele valvele, mille eesmärk on liikumisvabaduse piiramine, tähtajaga 2/kaks/ kuud.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 27.07.2016-28.07.2016 s.o 2 päeva karistusaja hulka. Asitõendid
MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - Tiimari kirjega kilekott (asub Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaadid, mis asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - XXXX sõrmejälgede kaart ja lisalehed (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1175 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 72 eurot, ekspertiisikulu 2746 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.