Obsah (9)

§ 25§ 68§ 16§ 113§ 115§ 56§ 57§ 58§ 83

Kriminaalasi nr 1-16-3205 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3205 (15249000429) Kohtu eesis

§ 25

lg 2 - § 113 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav JANA BOGATÕRJOVA Isikukood: 47909262736; viibimiskoht: Tartu Vangla; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: algharidus; ei tööta, 90% töövõimetu; Kriminaalkorras karistamata Väärteokorras 1 kehtiv karistus. Tõkend: vahistamine alates 18.12.2015. a, kinni peetud 16.12.2015. a. Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas Kohtuistungi toimumise aeg 16.-17. august 2016. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jana Bogatõrjova

§ 25

lg 2 - § 113 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Jana Bogatõrjova eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Jana Bogatõrjova karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 16.12.

1. a. Jana Bogatõrjova suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel Jana Bogatõrjovalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 986 (üheksasada kaheksakümmend kuus) eurot 04 senti ning ekspertiisikulu 316 (kolmsada kuusteist) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2377 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend seitse) eurot 04 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-16-3205, menetluskulud, Jana Bogatõrjova“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral edastatakse kohtuotsus täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures asitõenditeks olevad sündmuskoha ja asitõendi vaatluse käigus võetud 5 DNA-proovi ning puidust varrega kirves. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juures olevad 2 CD-plaati 27.11.
3. a ja 16.12.
4. a Häirekeskuse kõnesalvestistega ning CD-plaat fotofailidega 17.12.
5. a sündmuskoha vaatlusest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
6. septembril
7. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Jana Bogatõrjovale on esitatud süüdistus

§ 25lg 2 - § 113 lg 1 järgi selles, et tema 16.12.2015.

a kella 19.15-19.30 vahelisel ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas maja nr xxxx asuvas korteris, tapmise eesmärgil lõi korduvalt tugevajõuliselt kirvega (massiivse terava servaga ese) voodis lamavat (magavat) xxxxxxxxxxxxxx pea (näo vasaku poole) ja ülakeha piirkonda, tekitas tahtlikult kannatanule järgmised vigastused: kuid tegu jäi lõpule viimata ja tagajärg (surm) jäi saabumata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel (õigeaegne meditsiiniline abi). KOHTU SEISUKOHT 1. Süüdistatav Jana Bogatõrjovale on esitatud süüdistus

§ 25lg 2 - § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Kohtul tuleb tuvastada, kas süüdistatav Jana Bogatõrjoval oli tahtlus 16.12.

1. a kella 19.15-19.30 vahelisel ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas korteris põhjustada oma tegevusega (korduvalt kirvega näo- ja ülakeha piirkonda lüües) kannatanu xxxxxxxxxxxxi surm ja kas süüdistatav Jana Bogatõrjova oli alustanud süüteo toimepanemist ning teinud omalt poolt kõik selleks, et tagajärg saabuks, st kannatanu xxxxxxxxxxxx sureks.
2. Kohus leiab, et süüdistatav Jana Bogatõrjovale esitatud süüdistus on kohtus uuritud kirjalike ja isikuliste tõenditega usaldusväärselt tõendatud. Jana Bogatõrjova süü on tuvastatud kannatanu xxxxxxxxxxxxx, tunnistxxx xxxxxxxxxxxxxxxx ja kohtuarst-ekspert xxxxxxxxxxxxxi ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja CD-plaadiga (tl 21-33), patrullilehtedega (tl 34-35, 40-41), asitõendite vaatlusprotokollide ja CD-plaatidega (tl 36-39, 42-45, 84-86), isiku ekspertiisiaktiga (tl 87-90), epikriisiga (tl 92-95), fototabelitega (97-98), indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 100) ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga (tl 101). Lisaks tõendab Jana Bogatõrjova süüd ka Jana Bogatõrjova enda ütlused. 3.xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxx ja Jana Bogatõrjova ütlused on kooskõlas selles, et Jana Bogatõrjova tuli
3. a lõpus elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa külla, maja nrxxxxx, kus elavad Jana Bogatõrjova ema xxxxxxxxxxxxxxxxxx, vend xxxxxxxxxxxxxxxx ja kasuisa xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxxxx on koos xxxxxxxxx elanud ligikaudu 10 aastat. Tegemist on 2-toalise puuküttega korteriga. Süüdistatav Jana Bogatõrjova viibis ema, kasuisa ja venna juures kuni tema kinnipidamiseni 16.12.
4. a. Kriminaalasjas kogutud tõendid (kannatanu xxxxxxxxxxxxx, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatava Jana Bogatõrjova ütlused) kinnitavad, et nii Jana Bogatõrjova, xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx kui ka xxxxxxxxxxxxxxxx tarvitasid sageli koos alkoholi ja alkoholi tarvitati tavaliselt mitu päeva järjest. Raha alkoholi ostmiseks saadi pensionist (sh töövõimetuspensionist). Alkoholi tarvitamise tagajärjel on xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx vahel esinenud tülisid, mistõttu on korduvalt pidanud sekkuma ka politsei. Nii kannatanu xxxxxxxxxxxv, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi kui ka süüdistatav Jana Bogatõrjova on kohtus ütlusi andes kinnitanud, et väljakutseid politseile on teinud xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxx ja ka Jana Bogatõrjova. Asjaolu, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxomavahel pidevalt tülitsevad, kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (tl 36-39). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tegi süüdistatav Jana Bogatõrjova 27.11.
5. a kell 23.37 3 Häirekeskusele kõne, milles selgitab, et ema ja kasuisa kaklevad koguaeg. Sündmuse asjaolusid kinnitab ka patrullileht (tl 34-35), millest nähtuvalt on 27.11.
6. a politseipatrull sõitnud sündmuskohale (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), et lahendada peretüli.
7. Vaidlust ei ole, et 16.12.
8. a oli kannatanu xxxxxxxxxxxx koos oma elukaaslasexxxxxxxxxxxxxxxxxva, kasutütre Jana Bogatõrjova ja kasupoja xxxxxxxxxxxxxxxxxx oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
9. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi oli kaine ja viibis sündmuse toimumise ajal oma toas (mängis Playstation mänge). xxxxxxxxxxxxxxki elab korteri väiksemas toas, s.o tagumises toas (sündmuskoha vaatlusprotokollis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorteris ruumide paigutuse skeemil tuba nr 1) (tl 32). xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja Jana Bogatõrjova viibisid koos elutoas (sündmuskoha vaatlusprotokollis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris ruumide paigutuse skeemil tuba nr 2), kus vaatasid ühiselt televiisorit ja tarvitasid alkoholi (viina). Alkoholi tarvitati mitmendat päeva järjest. Asjaolu, et Jana Bogatõrjova oli 16.12.
10. a õhtul alkoholijoobes, tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 100). Nimetatud protokolli kohaselt on 16.12.
11. a kell 20.06 tuvastatud Jana Bogatõrjova joobeks (kasutades indikaatorvahendit Alco Quant 6020 nr A111144) 1,45 mg/ kohta väljahingatavas õhus. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (tl 100 pöördel) nähtuvalt on Jana Bogatõrjova silmad punased ja silma pupillid suured, tema reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid ning ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi. Jana Bogatõrjova oli ärritunud ja käitumine rahutu. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 101) nähtuvalt toimetati Jana Bogatõrjova 16.12.
12. a kell 20.48 kainenema, kuna see oli vältimatu isikust endale ja ka teistele isikutele lähtuva vahetu olulise ohu tõrjumiseks. Jana Bogatõrjova oli alkoholijoobes ja agressiivne. Sündmuse juures viibinud xxxxxxxxxxxxxxxxxx oli samuti alkoholijoobes ja seda kinnitab patrullileht, mille kohaselt ei suutnud nimetatu alkomeetrisse puhuda ning toimetati samuti kainenema (tl 41). Meditsiinidokumenditest nähtub, et ka kannatanu xxxxxxxxxxxv oli erakorralise meditsiiniosakonda saabumisel tugevas joobes (tl 92). Kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt xxxxxxxxxxxxxei mäleta, et 16.12.
13. a õhtul tema ja Jana Bogatõrjova vahel oleks suuremat vaidlust või tüli olnud. Samas möönab kannatanu xxxxxxxxxxxx, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võis tal sõnavahetus olla, kuid täpselt ei mäleta. Kannatanu hinnangul oli „tavaline viinavõtmine“. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt mäletab ta enne haiglasse sattumist toimunud sündmusi osaliselt ja peab võimalikuks, et see oli alkoholijoobe tõttu. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt heitis ta mingil ajal voodisse pikali, kui tundis, et hakkab purju jääma, ja jäi magama. Järgmine mälupilt on kannatanul sellest, kui ta oli juba haiglas. Süüdistatava Jana Bogatõrjova ütlustest nähtub, et 16.12.
14. a õhtul oli tal kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tüli olmeprobleemide pinnalt - Jana Bogatõrjova heitis xxxxxxxxxxxxxxx ette, et viimane ainult lesib ja kodus midagi ei tee, mille peale xxxxxxxxxxxx omakorda tegi samasisulisi etteheiteid Jana Bogatõrjovale. Konkreetseid sõnu süüdistatav Jana Bogatõrjova ei mäleta, samuti seda, kas kannatanu xxxxxxxxxxxx solvas teda. Konkreetselt seda, kus süüdistatav Jana Bogatõrjova toas vaidluse ajal istus või oli, ta ei mäleta. Seda, millal kannatanu voodisse pikali heitis, süüdistatav Jana Bogatõrjova samuti ei mäleta. Sündmuse asjaolusid süüdistatav Jana Bogatõrjova täpselt enda sõnul ei mäleta, kuna ta oli alkoholijoobes ja šokis toimunust (et ta lõi kirvega kannatanu xxxxxxxxxxxxxx). Järgmine mälupilt, mida Jana Bogatõrjova peale xxxxxxxxxxxxxxxxesinenud sõnavahetust mäletab, on sellest, et Jana Bogatõrjova seisis kirves käes voodi ees, kus lamas xxxxxxxxxxxx ningxxxxxxxxxxxxxx nägu oli verine. 4 Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest järeldub, et ajal, mil ta mängis Playstation mänge, kuulis ta venekeelset rääkimist, aga aru ta ei saanud midagi. Karjumist oli tunnistaja ütluste kohaselt ka. xxxxxxxxxxxxxrääkis tunnistaja arvates Jana Bogatõrjovaga. Peale seda jäi elutoas natukene vaiksemaks ja xxxxxxxxxxxxxxxx keeras televiisori valjemaks. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt kostus peale mõningast vaikust elutoast „mats“, xxxxxxxxxxxxxxxi avas oma toa ukse, Jana Bogatõrjova selgitas, et juhtus õnnetus. Seejärel nägi xxxxxxxxxxxxxxxx, et xxxxxxxxxxxx on pikali voodis ja verine. xxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli xxxxxxxxxxxxxxxxxx läinud tualettruumi. Sündmuse ajal majas viibis korteris ka xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes keeldus kohtus ütluste andmisest. Kohtu hinnangul tuleb eelkirjeldatud ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta, et kõik sündmuse ajal korteris viibinud isikud olid alkoholijoobes ja alkoholi oli tarvitatud juba mitu päeva. Suuresti on alkoholijoove mõjutanud nii kannatanu kui ka süüdistatava võimet sündmuse asjaolusid detailselt meenutada. Oluline on arvestada tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx vaimset seisundit – ta on sügava vaimse puudega isik. Samas oli tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi sündmuse toimumise ajal kaine. Samuti ei tekkinud kohtul tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx küsitlemisel kahtlusi tema arusaamis- ja tajumisvõimes, vaatamata tema tervislikule seisundile. Hinnates kõiki eelkirjeldatud ütlusi kogumis, on need kohtu arvates omavahel kooskõlas ja seega usaldusväärsed. Nii kannatanu, tunnistaja, kui ka süüdistatava ütlusi kinnitavad ka kriminaalmenetluse käigus kogutud kirjalikud tõendid. Süüdistatav Jana Bogatõrjova ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi ütlused on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja CD-plaadiga (tl 21-33), millest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxelutoa voodil on verekahtlased määrdumised. Samuti asitõendi vaatlusprotokolli ja CD-plaadiga (tl 42-45). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxki 16.12.
15. a kell 19.37 Häirekeskusesse ja kutsus xxxxxxxxxxxxxxxxxx Samas telefonikõnes Häirekeskusele selgitab süüdistatav Jana Bogatõrjova, et kasuisal jookseb peast verd. Eeltoodud kirjalike tõenditega on kooskõlas ka patrullileht (tl 40-41), millest nähtuvalt löödi 16.12.
16. a xxxxxxxxx majasxx korteris xx lõhki xxxxxxxxxxxxx pea. xxxxxxxxxxxxxxxi sõnul oli lööjaks tema õde Jana Bogatõrjova. Patrullilehelt nähtuvalt olid xxxxxxxxxxxi näol lõikehaavad.
17. Epikriis/haiguslugu nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx9 (tl 92-95) kohaselt toimetati xxxxxxxxxxxx 16.12.
18. a kiirabiga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuude kirurgia statsionaarravi osakonda. xxxxxxxxxxxxil diagnoositi xeesmisel aksillaarjoonel. Kannatanu Igor Zaitsevi näovigastused on fotografeeritud 23.12.
19. a, s.o ajal, kui Igor Zaitsev viibis ravil SA Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku
20. intensiivravi osakonnas. Fototabelist (tl 97) nähtuvalt on kannatanu Igor Zaitsevi näol mitmeid lõikehaavu, ulatuslik hematoom näo vasakul poolel ja vasaku silma silmaümbruse verevalum. Lisaks on kannatanu xxxxxxxxxxxxxx fotografeeritud 14.01.
21. a menetlustoimingute teostamise käigus. Fototabelist (tl 101) nähtuvalt on kannatanu xxxxxxxxxxxxx näo vasakul poolel mitu ulatuslikku armi. Kohtu hinnangul on kannatanuxxgor xxxxxxxxxx tekitatud ning epikriisis loetletud vigastused sarnased isiku ekspertiisiaktis nr xxxxxxxxxxxxxl 87-90) eksperdiarvamuses toodud vigastustega. Kohtuarst-ekspert xxxxxxxxxxxxx teostas alates 08.01.
22. a kannatanu xxxxxxxxxxxxx suhtes isiku kohtuarstliku ekspertiisi. Ekspertiisi tegemiseks anti eksperdi käsutusse koopia SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis/haigusloost nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asitõend kirves ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 5 statsionaarsed haiguslood nr xxxxxxxxxxxxxxxxxja nr xxxxxxxxxx. Seega teostati isiku kohtuarstlik ekspertiis üksnes ekspertiisiks esitatud ravidokumentide alusel. Isiku ekspertiisiaktist nr 16E-LÕI0004 nähtuvalt esinesid kannatanu xxxxxxxxxxxxxl Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tekitatud vigastuste arvu ja tekkemehhanismi kindlaks tegemiseks kuulati kohtus üle isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostanud kohtuarst-ekspert xxxxxxxxxxxxt. Kohtuarst-ekspert xxxxxxxxxxxxxi ütlustest nähtuvalt tähendab ekspertiisiakti ekspertarvamuses tood väljend „löökidest“, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxe on loetletud vigastused tekitatud rohkem kui ühe löögiga. Kohtuarst-ekspert xxxxxxxxxxxxx selgitas, et kuna ekspertiisi teostamiseks ei antud tema käsutusse kannatanut ega ka ühtegi fotot kannatanust ning ravidokumentides toodud vigastuste kirjeldused olid napid (vigastuste suundi ei olnud märgitud) ja kohati vastuolulised (ühes ravidokumendis oli märgitud üks haav, teises ravidokumendis kolm haava). Sellest tulenevalt ei tekkinud eksperdil kannatanul esinenud vigastustest tervikpilti, st milline kannatanu välja nägi, kuidas haavad paiknesid. Seetõttu ei olnud eksperdil võimalik öelda löökide arvu. Kohtuarst-ekspert xxxxxxxxxxxxxxxx esitati tutvumiseks fototabelid (tl 97-98) ja eksperdil oli võimalik istungil visuaalselt näha kannatanut. Eksperdi ütluste kohaselt saab väita, võttes arvesse luumurdude rohkust, ulatust, aga ka iseloomu, et vigastused on tekitatud rohkem kui ühe löögiga. Kuna tegemist on lõikehaavadega (st õmmeldud haavadega), võivad eksperdi hinnangul vigastused kannatanu vasakul põsel olla tekitatud kirve tera või tömbi osaga. Kuna vasakul põsel olevad lõikehaavad kulgevad erisuundades, võivad vigastused olla tekitatud kolme erineva löögiga. Kohtuarst-eksperdi hinnangul on kannatanu parema põse vigastused tekitatud tömbi esemega eraldi löögiga parema põse piirkonda. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxl esinenud kulmu piirkonna vigastuse kohta (mida ravidokumentides kirjeldatud ei ole) kohtuarst-ekspert hinnangut anda ei oska. Kuna kannatanu xxxxxxxxxxxxxx fikseeritud roidemurdude kohta esitatud andmed olid samuti puudulikud (puudusid andmed roiete murru võimaliku tekkimise perioodi kohta), võivad kõne all olevad vigastused eksperdi hinnangul olla tekkinud löömise või kukkumise tagajärjel (st vigastus on iseloomulik tömbile traumale). Kohus, võttes arvesse kannatanu xxxxxxxxxxxxxxmeditsiinidokumentidest nähtuvat, ekspertiisiakti ja eksperdi ütlusi kohtus, leiab, et süüdistusest tuleb välja jätta kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tuvastatud vasakul 5.-
23. roide murd. Kohtu hinnangul on ekspert arusaadavalt kohtus ütlusi andes selgitanud, et viidatud roide murru osas ei saa väita, et need on tekitatud sündmuse käigus (ei ole iseloomulikud kirvega löömisele, vaid on iseloomulikud tömbile traumale). Seega, kuigi roide murd on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxtuvastatud, ei saa selle tekitamist inkrimineerida süüdistatav Jana Bogatõrjovale. Sellest tulenevalt tuleb süüdistusest välja jätta ka asjaolu, et süüdistatav Jana Bogatõrjova on löönud xxxxxxxxxxxxx ülakeha piirkonda (ainus ülakeha piirkonna vigastus on roide murd). Ülejäänud eksperdiarvamuses nimetatud vigastuste puhul on veenvalt tuvastatud, et need on tekitatud 16.12.
24. a sündmuse käigus. Süüdistatav Jana Bogatõrjova ütluste kohaselt lõi ta kannatanut kirvega ühel korral ja kohtueksperdi antud arvamus, et süüdistatav Jana Bogatõrjova lõi kannatanut näkku rohkem kui üks kord, ei ole tema hinnangul usutav. Kohus leiab, et süüdistatav Jana Bogatõrjova ütlused selles, et ta on kannatanu xxxxxxxxxxxxxx löönud ühel korral, ei ole eluliselt usutav. Kohtuarst-ekspert on kohtus ütlusi andes veenvalt ja arusaadavalt selgitanud, miks ta tuvastatud vigastuste pinnalt leiab, et lööke on olnud justnimelt
25. Kohtu hinnangul on eksperdi järeldus arusaadav ja põhjendatud ning seda kinnitavad ka eksperdiarvamuse aluseks olnud meditsiinidokumendid (kirjeldatud ekspertiisiaktis, tl 87-90, ja tl 92-95), aga ka fototabelid kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxt (tl 97,98). Visuaalselt on selgelt eristatavad 3 vasakul näopoolel olevat erisuunalist lõikehaava ja 6 tuvastatud on hulgaliselt luumurde, mida ei ole võimalik tekitada ühe löögiga. Kannatanuxxxxxxxxxxxxxx paremal põse piirkonnas oleva vigastuse kohta on kohtuarstekspert selgitanud, et vasakule poole tehtud löökidest ei saanud tekkida vigastus ka paremale poole, see ei ole tüüpiline, sest luumurrud ei olnud pindmised, vaid põskkoopa seinas. Kohtu hinnangul puudub alus sellises erialaspetsialisti arvamuses kahelda. Sellest tulenevalt on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxle on tekitatud vigastused vähemalt xxxxxxx Eksperdiarvamuse kohaselt olid kannatanule tekitatud vigastused eluohtlikud. Ekspert on kinnitanud ja selgitanud kohtus, et koljutraumast (nii parema- kui vasakpoolsetest) oli põhjustatud vere aspiratsioon, hingamispuudulikkus. Seega on kannatanu xxxxxxxxxxxxile tekitatud vigastused eluohtlikud ja seda vaatamata sellele, et kohus jätab süüdistusest välja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxtuvastatud roidemurru tekitamise.
26. Kogutud tõenditest (kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatava Jana Bogatõrjova ütlustest ning sündmuskoha vaatlusprotokollist) nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on puupliit. Nii kannatanu xxxxxxxxxxxxxkui ka süüdistatav Jana Bogatõrjova on kinnitanud, et kirvest hoitakse köögis pliidi juures. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxesitati kohtuistungil asitõendi (kirve) vaatlusprotokoll (tl 84-86) tutvumiseks. Kannatanu xxxxxxxxxxxx on kinnitanud, et tegemist on tema kodust pärit kirvega. Süüdistatava Jana Bogatõrjova ütlustest nähtub, et kui ta nägi enda käes kirvest ja voodis lamavat ning verega koos olevat kannatanu xxxxxxxxxxxxxt, sai ta aru, et on viimast kirvega löönud. xxxxxxxxxxxxxxxxxx võttis Jana Bogatõrjova käest kirve ja viis ära. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt peitis kirvest Jana Bogatõrjova (tunnistaja ei näinud toast väljudes Jana Bogatõrjova käes kirvest). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi leidis kirve järgmisel päeval, millest teavitas ka politseid. Kuigi tunnistaja ja süüdistatava ütlused on vastuolulised selles, kes konkreetselt kirve peitis (kas süüdistatav Jana Bogatõrjova – nagu väidab tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx – või xxxxxxxxxxxxxxxxxa – nagu väidab Jana Bogatõrjova), ei ole vastuolu kohtu arvates määrav. Siinkohal arvestab kohus, et tunnistaja ei näinud vahetult pärast sündmust kirvest ja leidis selle järgmisel päeval. Asjaolu, et kirves on olnud vahetult pärast sündmust peidetud, kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 21-33), millest nähtub, et köögis pliidi taga paiknenud kirves leiti 17.16.
27. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esikust riidekapi ja seina vahelt. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 84-86) nähtub, et kirve tera mõlema põsepoole keskosal on verekahtlased määrdumised. Isiku ekspertiisiaktist nr 16E-LÕI0004 (tl 87-90) nähtuvalt on xxxxxxxxxxxxxxxxiku kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimiseks eksperdile esitatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsündmuskoha vaatluse käigus leitud kirves. Eksperdiarvamuse kohaselt võivad xxxxxxxxxxxxxxvigastused olla tekitatud ekspertiisiks esitatud kirvega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates kogutud tõenditega tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxe on tekitatud vigastused kannatanu, tunnistaja ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxmajapidamises kasutusel oleva kirvega.
28. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud tõenditega veenvalt tuvastatud, et magavale kannatanu xxxxxxxxxxxxxxe tekitas eelnimetatud vigastused 16.12.
29. a kella 19.15 – 19.30 vahelisel ajal korduvatest löökidest kirvega süüdistatav Jana Bogatõrjova. Seda kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused, aga ka süüdistatav Jana Bogatõrjova enda ütlused. Samuti ka kirjalikud tõendid. Vaatamata sellele, et süüdistatav Jana Bogatõrjova on 16.12.
30. a kell 19.37 Häirekeskusele tehtud kõnes väitnud, et ta ei tea, kes xxxxxxxxxxxxxx lõi („keegi tuli ja lõi teda, ma ei tea kes…“) ja ka patrullilehe kohaselt ei teadnud sündmuskohal süüdistatav Jana Bogatõrjova 7 vigastuste kohta midagi (tl 41), on süüdistatav Jana Bogatõrjova kohtus ütlusi andes kinnitanud, et nähes enda käes kirvest ja voodis lamavat xxxxxxxxxxxxxxx kes oli verine, sai ta aru, et on xxxxxxxxxxxxxx löönud. Häirekeskusele antud selgitused, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxx lõi keegi võõras, olid antud kantuna hirmust võimaliku karistuse ees. Seega on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et ajal, mil kannatanu xxxxxxxxxxxxxoli heitnud magama, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi viibis tagumises toas ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx oli läinud tualettruumi, tõi süüdistatav Jana Bogatõrjova köögist pliidi juurest kirve ning lõi sellega magavat xxxxxxxxxxxxxt korduvalt ja tugevajõuliselt. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxsai eluohtlikke vigastusi, kuid tema surm jäi saabumata õigeaegse meditsiiniabi saamise tõttu. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et asitõendi vaatlusprotokollist ja CD-st (tl 36-39) ja patrullilehelt (tl 34-35) nähtuvalt on Jana Bogatõrjoval ka varasemalt (s.o 27.11.
31. a) olnud tahtmine kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxpea piirkonda kirvega lüüa. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt selgitas süüdistatav Jana Bogatõrjova 27.11.
32. a Häirekeskuse töötajale, et „/…/ ma kuulen koguaeg seda, ema ja kasuisa kaklevad ja /…/ vahepeal on tunne, et võtan kirve ja löön kasuisal pea lõhki…“, samuti, et „ma tahtsin teda juba maha lüüa, ma võtsin juba kirve ja läksin sinna tuppa…“ ning „siis aga panin kirve maha ja läksin kööki tagasi - ma kardan siukesi asju…“. Põhjusena on süüdistatav Jana Bogatõrjova on seega välja toonud ema ja kasuisa omavahelised konfliktid. Patrullilehe kohaselt politsei saabudes kellelgi pretensioone ei olnud ja väidetavalt süüdistatav Jana Bogatõrjova kirvest ei võtnud (tl 34-35).
33. Kohus on seisukohal, et Jana Bogatõrjova on tapmise katse oma kasuisa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Siinjuures arvestab kohus ennekõike välist teopilti - löökide arvu, vahendit ja löömise piirkonda. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et 16.12.

1. a õhtul leidis süüdistatava Jana Bogatõrjova ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxhel aset konflikt ning ajal, kui xxxxxxxxxxxx oli uinunud (xxxxxxxxxxxxxxxxxx oli läinud tualettruumi ja xxxxxxxxxxxxxxxx oli oma toas), tõi Jana Bogatõrjova köögist kirve ja voodis lamavat xxxxxxxxxxxxxx vähemalt neljal korral sellega näo piirkonda. Oma tegevusega tekitas süüdistatav Jana Bogatõrjova kannatanu xxxxxxxxxxxxxxe hulgaliselt vigastusi, mis põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Seega ainuüksi teo tehioludest järelduvalt pidi süüdistatav Jana Bogatõrjova vähemalt võimalikuks pidama, et lüües korduvalt oma kasuisa kirvega pea piirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, võib xxxxxxxxxxxx surra. Kuna Jana Bogatõrjova selliselt käitus, pidi ta vähemalt möönma, et kasuisa surm võib saabuda. Seda, et Jana Bogatõrjova pidas võimalikuks kasuisa surma saabumist, kinnitavad ka tema enda ütlused. Süüdistatav Jana Bogatõrjova on teadlik ja aru saanud, et kui lüüa kirvega inimesele pähe, siis võib inimene ära surra. Lisaks on kohtu arvates kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et süüdistatav Jana Bogatõrjova oli omalt poolt teinud kõik selleks, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx surm saabuks. Süüdistatav Jana Bogatõrjova oli tekitanud kannatanule kirvega eluohtlikud vigastused näo piirkonda. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx surm jäi saabumata üksnes seetõttu, et talle tagati õigeaegne meditsiiniline abi.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates süüdistatav Jana Bogatõrjova tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

10. Kaitsja on leidnud, et süüdistatav Jana Bogatõrjova tegu tuleks ümber kvalifitseerida

§ 115- § 25 lg 2 järgi.

Kohtu hinnangul ei ole teo ümber kvalifitseerimine õigustatud ja seda järgmistel põhjendustel. Esmalt peab kohus oluliseks osundada Riigikohtu praktikale (lahendid kriminaalasjades nr 31-1-1-15, 3-1-1-10-13 ja 3-1-1-86-04), kus on selgitatud, et

§-s 115 sätestatud süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Sellest tulenevalt tuleb ka käesoleval juhul anda kohtul hinnang 8 kannatanu käitumisele.

§ 115

kohaselt peab toimepanijal olema äkki tekkinud tugev hingeline erutuse seisund ja see peab olema põhjustatud kannatanupoolsest vägivallast või solvamisest tapja või tema lähedase isiku suhtes. Kogutud tõenditest järeldub, et Jana Bogatõrjovat häirivaks ja teo toimepanemise käivitavaks faktoriks oli asjaolu, et Jana Bogatõrjova ema xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kasuisa xxxxxxxxxxxx pidevalt tülitsevad. Seda on Jana Bogatõrjova avaldanud 27.11.

1. a kõnes Häirekeskusele ja seda on Jana Bogatõrjova selgitanud ka kohtuistungil – teda ärritavad tülid ja konfliktid. Kogutud tõenditest ei tulene, et 16.12.
2. a õhtul oleks kannatanu xxxxxxxxxxxv käitunud Jana Bogatõrjova või tema ema suhtes õigusvastaselt. Kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlustest järeldub, et 16.12.
3. a õhtul leidis aset konflikt, kuid Jana Bogatõrjova ütlustest järeldub, et tüli algatajaks oli pigem tema (tegi etteheiteid kannatanule), mitte xxxxxxxxxxxx. Kohtu arvates ei ole tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxx oleks käitunud süüdistatav Jana Bogatõrjova või tema ema xxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes vägivaldselt. Samuti ei tulene tõenditest, et kannatanu xxxxxxxxxxxx oleks nimetatud isikuid solvanud. Tõepoolest nähtub kriminaalmenetluse käigus kogutud andmetest ja tõenditest, et Jana Bogatõrjova tervislik seisund ei ole hea ja see on tingitud peamiselt alkoholi tarvitamise vajadusest, soovist ja harjumusest ning Jana Bogatõrjova on oma varasemas elus pidanud taluma vägivalda ja konflikte, mis teda häirivad ja mida ta enam ei talu. Kohus peab usutavaks, et ka 16.12.
4. a tundis Jana Bogatõrjova end häirituna järjekordsest konfliktist ja soovis selle lõpetamist. Seda kinnitab ka 27.11.
5. a tehtud kõne Häirekeskusesse. Süüdistatav Jana Bogatõrjova on selgitanud, et ka siis soovis tüli lõppemist ja ta ei kannata neid. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei kinnita kohtu arvates kogutud tõendid, et süüdistatav Jana Bogatõrjova viha oli tekkinud kannatanu solvangute või vägivaldse käitumise pärast. Seega ei olnud Jana Bogatõrjova reageering kannatanu suhtes tingitud kannatanupoolsest käitumisest. Samuti ei kinnita kohtu arvates kogutud tõendid, et Jana Bogatõrjoval oli 16.12.
6. a õhtul äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et suur osa isikuvastastest kuritegudest on nn vihakuriteod. See tähendab, et kuriteo toimepanemist käivitavaks faktoriks ongi reeglina viha. Äkki tekkinud tugevaks hingelise erutuse seisundiks

§ 115

mõttes ei saa pidada igat raevuhoogu või viha, mis inimesel mõistetavalt tekib sedavõrd raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemisel. Kogutud tõenditest nähtuvalt oli süüdistatav Jana Bogatõrjova häiritud konfliktist kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx. Võttes arvesse fakti, et kannatanu xxxxxxxxxxxx jõudis uinuda ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxtluste järgi oli mõnda aega vaikus (ta pani telekat kõvemaks), jäi tüli ja teo toimepanemise vahele piisav ajavahemik. Kohus leiab, et Jana Bogatõrjova käitumine oli läbimõeldud – võttis kirve köögist (alkoholi tarvitamine ja tüli oli aset leidnud elutoas), läks sellega elutuppa, ajal, kui tema ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxoli tualettruumis, ja ründas elutoa voodis magavat kannatanu xxxxxxxxxxxxxt. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et ka varasemalt on süüdistatav Jana Bogatõrjoval olnud soov ja tahe kannatanu xxxxxxxxxxxxxx rünnata, s.o 27.11.

1. a. Nimetatud kuupäeval tehtud kõnest Häirekeskusesse järeldub, et Jana Bogatõrjova on küll ilmselgelt alkoholijoobes, aga rahulik ja adekvaatne. Häirekeskuse kõnest nähtuvalt loobus ta teoplaanist koheselt kui tüli oli maha rahunenud. Jana Bogatõrjova käitumine vahetult pärast kuriteo toimepanemist on olnud samuti adekvaatne. Jana Bogatõrjova on palunud oma vennal xxxxxxxxxxxxxxxxl kutsuda kiirabi, ta on ise vahetult suhelnud Häirekeskuse töötajaga ja selgitanud omapoolse verisooni toimunust. Kahtlematult tuleb aga arvestada sedagi, et Jana Bogatõrjova oli teo toimepanemise ajal raskes alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,45 mg/l kohta - tl 100). Sedavõrd raske alkoholijoobe seisundi tõttu on mõistetav, miks Jana Bogatõrjoval sellest või varasemast õhtust on mälulüngad. Eksperdiarvamuse kohaselt esines süüdistatav Jana Bogatõrjoval 16.12.
2. a äge alkoholiintoksikatsioon (tl 66-73).
3. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 9 Jana Bogatõrjova suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille akti nr 15EKPA0892 kohaselt ei esine Jana Bogatõrjoval vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust või muud rasket psüühikahäiret. Jana Bogatõrjoval esineb sõltuvus alkoholist ja 16.12.
4. a esines äge alkoholiintoksikatsioon. Jana Bogatõrjova oli kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo tähendusest, sh keelatusest, ja oli võimeline neid vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Jana Bogatõrjova on võimeline osalema kohtuistungil, andma ütlusi ja kandma karistust. Jana Bogatõrjova suhtes ei ole vaja kasutada meditsiinilisi mõjutusvahendeid, kuid soovitatav on alkoholsõltuvuse ravi (tl 66-73). Eksperdi täiendavatest vastustest nähtub, et ekspert ei ole pidanud tõenäoliseks, et 16.12.
5. a on süüdistatav Jana Bogatõrjova tegutsenud meelepetete mõjul, mis välistaksid võime aru saada tegude tagajärgedest. Samuti ei esinenud eksperdi hinnangul Jana Bogatõrjoval muud psüühikahäiret, mis välistaks võime õigesti hinnata toimepandud teo tähendust (tl 79-82). Kohtule esitatud arstlikest dokumenditest nähtub, et süüdistatav Jana Bogatõrjoval on aastal 2003 psühhiaater Peeter Lääne Seega ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid vastavalt

§le 33. 11.

§ 113

lg 1 sätestab sanktsioonina 6- kuni 15-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus löökide arvu, piirkonda, kannatanu isikut ja kuriteo toimepanemise vahendit. Süüdistatav Jana Bogatõrjova lõi vähemalt neljal korral kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tugevajõuliselt kirvega pea piirkonda. Oluline, et tegemist oli tema kasuisaga, s.o lähedase isikuga, kes on tema ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koos elanud juba 10 aastat. Kohtu arvates on oluline, et 16.12.

1. a õhtul ei olnud Jana Bogatõrjoval kuriteo toimepanemise tahe esmakordne. Kogutud tõendid osundavad selgelt, et Jana Bogatõrjoval oli teo toimepanemise tahe ka 27.11.
2. a, kuid nimetatud õhtul suutis ta maha rahuneda ja teo toimepanemisest loobuda. Oluline on kohtu arvates ka see, et ka 27.11.
3. a oli Jana Bogatõrjoval mõte lüüa oma kasuisa justnimelt kirvega ja pea piirkonda. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka tagajärgi. Vaatamata sellele, et süüdistatav Jana Bogatõrjova oli kannatanu xxxxxxxxxxxxxx löönud korduvalt pea piirkonda, sai kannatanu xxxxxxxxxxxxxvajalikku meditsiinilist abi õigeaegselt ja tema surm ei saabunud. Seega jäi tegu katse staadiumisse. Käesolevaks ajaks on kannatanuxIxxxxxxxxxxxxxx vajalikud operatsioonid teostatud ja ta on suures osas taastunud. Tema enda selgituste kohaselt valutab tal vahel väga kõvasti pea, samuti käib pea ringi. Seoses saadud vigastustega on xxxxxxxxxxxxxxe määratud töövõimetus 50%. Enne vigastusi talle töövõimetust määratud ei olnud. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada sedagi, et kuigi kannatanu xxxxxxxxxxxx on üldjoontes paranenud, on tekitatud vigastuste tõttu tema näos selgelt ka nähtavad armid. Seega visuaalselt täielik taastumine võimalik ei ole. Karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 1 alusel on kannatanule abi andmine vahetult pärast süüteo toimepanemist.

Kogutud tõendid osundavad, et Jana Bogatõrjova osales aktiivselt selles, et kannatanu saaks pärast kuriteo toimepanemist vajalikku meditsiinilist abi. Kohtu hinnangul ei saa arvestada karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 alusel Jana Bogatõrjova puhtsüdamlikku kahetsust.

Jana Bogatõrjova ei ole selgelt kohtus oma kahetsust väljendanud. Sõna „kahetsus“ on Jana Bogatõrjova kasutanud pärast süüdistus- ja kaitsekõne kuulmist, kus osundati ka kahetsusele kui karistust kergendavale asjaolule. Kuigi Jana Bogatõrjova on kriminaalasja arutamise ajal olnud tõepoolest emotsionaalne, ei ole kohtul veendumust, et Jana Bogatõrjova on tõsimeeli aru saanud toimepandud teost ja selle 10 tagajärgedest. Samuti ei nähtu, et Jana Bogatõrjova oleks suheldes kannatanu xxxxxxxxxxxxxxa palunud viimase käest vabandust. Ainuüksi asjaolu, et nii süüdistatav Jana Bogatõrjoval ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxx on ilmselgelt kahju toimunust, ei näita Jana Bogatõrjova puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendav asjaolu

§ 58p 3 kohaselt on teo toimepanemine abitus seisundis oleva inimese suhtes.

Kogutud tõendid osundavad, et ajal, kui Jana Bogatõrjova lõi kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kirvega pea piirkonda, xxxxxxxxxxxx magas. Seega oli kannatanu ilmselgelt abitus seisundis, kuna magav inimene ei ole oma seisundist tulenevalt suuteline enda kaitseks midagi ette võtma. Jana Bogatõrjova on varem kriminaalkorras karistamata (tl 121-122). Jana Bogatõrjoval on 1 kehtiv väärteokaristus liiklussüüteo toimepanemise eest. Samas on esitatud dokumente, millest nähtub, et politsei on varasemalt saanud väljakutseid Jana Bogatõrjova agressiivsuse tõttu. Nii nähtub politseiandmebaasi väljatrükkidest, et 06.10.

1. a on kiirabi vajanud politsei abi Jana Bogatõrjova hospitaliseerimiseks (kuna üritas enesetappu, aga ei nõustunud kiirabiga kaasa minema), 24.07.
2. a on Jana Bogatõrjova olnud vägivaldne oma elukaaslase suhtes (ta toimetati kainenema), 04.11.
3. a on Jana Bogatõrjova lubanud võtta püssi ja kõik maha lasta (kiirabi vaatas ta üle, meditsiinilist probleemi ei olnud, ta toimetati kainenema) (tl 47,48,49). Jana Bogatõrjova enda ütlustest tuleneb, et kui tema suhtes ollakse vägivaldsed, siis vastab ta samaga. Jana Bogatõrjoval on tuvastatud raske puue ja talle on määratud töövõimetus 100%. Kuni aastani 2012 on doktor Peeter Lääne diagnoosinud

§ 113lg 1 – § 25 lg 2 järgi toimepandud kuriteos 8 aastat vangistust.

Süüdistatav Jana Bogatõrjova suhtes on Tartu Maakohtu 18.12.

1. a määrusega kohaldatud tõkendit vahistamine (tl 123-125,126-130). Tartu Ringkonnakohtu 14.01.
2. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata (tl 131-136). Kohtu 03.05.
3. a määrusega on jäetud kohaldatud tõkend muutmata (tl 12).

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada Jana Bogatõrjova eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Jana Bogatõrjova karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 16.12.

1. a. Kohus leiab, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tuleb Jana Bogatõrjova suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada.
2. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et Jana Bogatõrjoval on alaealixxxxxxxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxxx a), kelle suhtes ei olnud tema vanemlikke õigusi piiratud. Sellest tulenevalt on Sangaste Vallavalitsus teinud politseile kriminaalmenetluse käigus ka järelpärimise (tl 137). Kohus leiab, et vaatamata Jana Bogatõrjova süüdimõistmisele ja karistamisele vangistusega, 11 puudub vajadus kohaldada meetmeid, kuna Jana Bogatõrjova vanemlikud õigused on käesolevaks ajaks ära võetud, st alaealine laps ei ole järelevalveta. Jana Bogatõrjova ütluste kohaselt on lapse vanaema lapse eestkostjaks. Seda kinnitab Kohtute Infosüsteemist nähtuv, mille kohaselt on Tartu Maakohtu 03.05.
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1321 nii Jana Bogatõrjovalt kui ka lapse isalt täielikult ära võetud lapse suhtes isiku- ja varahooldusõigus ning määratud lapse eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni vanaema xxxxxxxxxxxxxx. Lisaks xxxxxxxxxxxxxx on Jana Bogatõrjoval veel 3 last, kellest 1 on käesoleval ajal veel alaealine. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Jana Bogatõrjovalt ära võetud vanemlikud õigused lapse suhtes, kes on käesoleval ajal alaealine. Kuna vanemlikud õigused on ära võetud ka lapse isalt, määrati eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni kohalik omavalitsus, s.o Jõgeva Linnavalitsus (Tartu Maakohtu 01.11.
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-30912). Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 404,28 eurot (tl 112,114-117,118-119,120,131-136,140141,142-143). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses 581,76 eurot (tl 149-150). Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 986,04 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskuludeks ekspertiisitasud (ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis Jana Bogatõrjova suhtes ja isiku ekspertiisiakt xxxxxxxxxxxxx suhtes) kokku 316 eurot (tl 74-75,91). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.
5. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 430 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1075 eurot. Menetluskulud kokku on 2377,04 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Jana Bogatõrjovalt. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõendiks 17.12.
6. a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja äravõetud puidust varrega kirves (tl 21-33). Asitõend on vaadeldud (tl 84-86) ja asub kriminaalasja juures. Prokurör taotles kirve kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Kaitsja konfiskeerimise osas seisukohta ei avaldanud. Kohus leiab, et kriminaalasja juures asitõendiks oleva kirve konfiskeerimine kuriteo toimepanemise vahendina ei ole põhjendatud. Tuvastatud on, et kriminaalasja juures asitõendiks olev kirves on käsitletav kuriteo toimepanemise vahendina. See tähendab, et süüdistatav Jana Bogatõrjova kasutas nimetatud kirvest 16.12.
7. a kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx vigastuste tekitamiseks. Kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist reguleerib

§ 83

, mille lõike 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Käesoleval juhul on 12 tuvastatud, et kirvest kasutati kannatanu xxxxxxxxxxxxx, tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx ühises elukohas. Kannatanu xxxxxxxxxxxx on kinnitanud, et kirves kuulub nende majapidamisse. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt Jana Bogatõrjova püsivalt oma ema, venna ja kasuisaga ei elanud (oli elanud viimased 2 kuud). Seega ei kuulu kirves Jana Bogatõrjovale, mistõttu ei ole võimalik

§ 83lg 1 alusel kirvest kui kuriteo toimepanemise vahendit konfiskeerida.

Kohtu hinnangul ei ole konfiskeerimine võimalik ka

§ 83

lg-s 3 sätestatud alustel, kuna tuvastatud ei ole, et keegi xxxxxxxx maja nr xxxx elavatest isikutest oleks vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud kirve kasutamisele süüteo toimepanemisel. Samuti ei ole tõendatud, et kirves oleks omandatud täielikult või olulises osas Jana Bogatõrjova arvel, saadud kingitusena või muul viisil turuhinnast soodsamalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole puidust varrega kirve kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine võimalik. Samas leiab kohus, et käesoleval juhul esinevad alused puidust varrega kirve hävitamiseks KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Esiteks peab kohus oluliseks, et kirve omanik kannatanu xxxxxxxxxxxx on kinnitanud, et ta ei soovi kuriteo toimepanemise vahendi tagastamist. Teiseks on kohtu hinnangul võimalik pidada kirvest väärtusetuks esemeks. Siinkohal lähtub kohus asitõendi vaatlusprotokollis märgitust, mille kohaselt kirvetera loksub varre küljes, tera metallpind on oksüdeerunud, varres on läbiv mõra ja varre ümber on mähitud teip (tl 84-86). Sellest tulenevalt tuleb kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures asitõendiks olev puidust varrega kirves KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kriminaalasja juures on asitõenditeks sündmuskoha vaatluse käigus vatitampoonidele võetud proovid, mis pakendati kokku kolme karpi (tl 21-33), ja kirve vaatluse käigus teralt võetud kaks proovi kokku neljal vatitikul (tl 84-86). Kohus leiab, et nimetatud proovid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kriminaalasja juures on 2 CD-plaati 27.11.2015. a ja 16.12.2015. a Häirekeskuse kõnesalvestistega (tl 39,45) ning CD-plaat fotofailidega 17.12.2015. a sündmuskoha vaatlusest (tl 33). Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaadid jätta kriminaalasja juurde. Maie Toots rahvakohtunik Raina Pärn kohtunik 13 Silja Piir rahvakohtunik