-1 lg.3 määrata Andrei TŠERVJAKOVILE elektroonilise valve pikkuseks 12 (kaksteist) kuud.
Kohustada Andrei TŠERVJAKOVI katseajal 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid: - elama alalises elukohas xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud 1 ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Andrei TŠERVJAKOVI katseajal 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2-1, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabastamisest - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Andrei TŠERVJAKOV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada Andrei TŠERVJAKOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 23.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Andrei Tšervjakovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Tšervjakov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.05.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 - §184 lg.2-1 p.1 - §392 lg.2 p.2 ja §25 - §183 lg.2 p.1, 2 - §392 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §63 lg.1, §64 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 18 aastat alates 28.11.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Suures koguses narkootilise aine käitlemine on toime pandud ulatusliku majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses on kinnipeetav töötanud xxx ja xxx ning omandanud xxx eriala ja riigikeele xxx ja xxxtaseme. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta. Kinnipeetav on vabaduses olnud tööalaselt kogu aeg hõivatud. Karistuse kandmise ajal toetab kinnipeetavat majanduslikult abikaasa. Peale vabanemist on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx-s. Kinnipeetav on abielus, suhted on head ja toetavad. Abikaasa on koos lastega käinud korduvalt lühiajalistel ja pikaajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetav peab kirjavahetust ka vanema pojaga ja käinud kokkusaamistel emaga. Kinnipeetav on kuritegusid sooritanud koos vennaga. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad väidetavalt seaduskuulekad isikud ja endiste kuriteokaaslastega kinnipeetav väidetavalt ei suhtle. Kinnipeetav võib grupis käituda ohtlikult, tal on teadmisi, oskusi ja võimalusi uue kuriteo toimepanemiseks. Kinnipeetavat on kaks korda karistatud väga raske ühiskonnavastase kuriteo toimepanemise eest. Kuriteod on toime pandud grupis, kus kinnipeetav oli tellija rollis, mis viitab valele eesmärkide püstitamisele ning mittesobilikule probleemide lahendamise oskusele. Korduvkaristatus näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav austusega. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 7%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 7%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad abikaasa, täisealine poeg, alaealine tütar, ema ja vend. Abikaasa sõnul on tema suhted kinnipeetavaga head ja samuti on kinnipeetav väga lähedane oma lastega. Abikaasa sõnade kohaselt ei ole kinnipeetav mõjutatav. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama endisele elamispinnale. Korter on kinnipeetava abikaasa nimel, kuid tegemist on abikaasade ühisvaraga. Abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et kinnipeetav võib nimetatud elamispinnale koos elektroonilise järelevalvega elama asuda. Korter sobib koduvalveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava abikaasa töötab ja kinnitas, et on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalik asuda xxx-s ja selle kohta on esitatud ka garantiikiri. Kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olnud. Kriminaalhooldusametnik teeb vabastamise korral ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 28.11.2025, millest käitumiskontroll on 14 kuud ja elektrooniline valve 12 kuud. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav Andrei Tšervjakov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et on üle 9 aasta viibinud vangistuses, ühtegi distsiplinaarkaristust tal ei ole, ta kahetseb ja tahab toetada oma peret. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas jättis kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega kohtu otsustada. Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Samas on ta kogu vangistuse aja (alates 28.11.2007) käitunud eeskujulikult ja nõuetekohaselt, distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Maakohus möönab, et korduvkaristatus võib olla selline asjaolu, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas arvestab maakohus ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistusaja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate 4 vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine korduvalt kriminaalkorras karistatud süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Maakohus möönab, et käesolevas asjas on kinnipeetava tegeliku karistusaja lõpuni veel ülipikk aeg – 8 aastat 8 kuud - ja ei ole tavapärane, et kinnipeetav vabastatakse vangistusest sellisel juhul tingimisi enne tähtaega. Kuid vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli veel 24 kuu jooksul ja elektroonilist valvet 12 kuu vältel. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Lisaks peab maakohus oluliseks ka seda, et kinnipeetava katseaeg kestab kuni karistuse tegeliku lõpuni 28.11.2025, mis ei ole sugugi lühike aeg. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus järgida katseajal ka lisakohustusi. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega piirab tema elu suurel määral. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt ja maakohus leiab, et antud juhul on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on võimalik suunata ja abistada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 4-toalise kinnipeetava abikaasale kuuluva väga heas seisukorras korteriga, mis vastab elektroonilise seadme paigaldamise tingimustele, abikaasa on kirjaliku nõusoleku andnud. Samal elamispinnal elavad käesoleval ajal kinnipeetava abikaasa ja alaealine laps, kellega vastavalt Viru Vangla iseloomustusele ja kriminaalhooldusametniku kirjalikule arvamusele on kinnipeetaval säilinud head suhted. Kinnipeetava abikaasa sõnade kohaselt on kinnipeetaval säilinud head suhted ka täiskasvanud pojaga. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Maakohus leiab, et ka alaealise lapse kasvatamine distsiplineerib kinnipeetavat vabaduses. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx ja töökoha olemasolu on kinnitanud ka kriminaalhooldusametnik oma kirjalikus arvamuses. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vanglas pidevalt töötanud, seega on tööharjumus säilinud. Kinnipeetaval on käesoleval ajal olemas kehtiv isikut tõendav dokument. See tagab võimaluse asuda legaalselt tööle ja vajadusel taotleda erinevaid toetusi. Maakohus leiab, et eeltoodu annab aluse kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega, samuti vähendab riske pikk katseaeg. Arvestades ülipikka aega karistuse lõpuni peab maakohus põhjendatuks määrata kinnipeetavale elektroonilise järelevalve pikkuseks ja käitumiskontrolli pikkuseks maksimaalsed seaduses ettenähtud tähtajad. 5
-1 lg.3 määrab maakohus kinnipeetavale elektroonilise valve pikkuseks 12 kuud ning
lg.5 käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud ja katseaja lõpuks tegeliku karistuse tähtaja lõpu, s.o. 28.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.