1 2.3. Hagiavalduse esitamisel tasuda hagejal hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga (
Kohus ei võta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. 2.
) § 486 lg 1 p-le 1 kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule. Käesoleval juhul on avaldaja avaldanud, et võlgniku vastuväite korral soovitakse menetluse jätkamist hagimenetluses. 1)
lg 11 sätestab, et kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Raigo Mandrik on maksekäsu kiirmenetluses 20.02.
lg-s 11 sätestatule ja kohustab Raigo Mandrik'u tasuma Nord Collect OÜ-le võlgnevuse summas 300 eurot, s.o 03.12.2014. a Raigo Mandrik'u ja Ziip OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr * tulenev põhinõue, milline nõue on Ziip OÜ poolt loovutatud Nord Collect OÜ-le. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt
lg-le 1 võib võlgnik esitada maksekäsu peale 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse.
lg 2 2 kohaselt võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Sama paragrahvi lõige 21 järgi maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest. 2) Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 486 lg 1 p 2 järgi makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.
lg 1 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus Nord Collect OÜ poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud ülejäänud nõude (kõrvalnõude) osas hagejat Nord Collect OÜ esitama Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja (elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu) oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest.
lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et vastavalt
198 lg 1 p-le 1 on hagimenetluses menetlusosalised pooled ja kolmas isik ning
lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja.
lg 1 kohaselt esitatakse kohtule avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis.
lg 1 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse: 1) menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed; 2) kohtu nimetus; 3) asja põhisisu; 4) menetluses olevas asjas tsiviilasja number; 5) menetlusosalise esitatav taotlus; 6) taotlust põhjendavad asjaolud; 7) menetlusdokumendi lisade nimekiri; 8) menetlusosalise või tema esindaja allkiri, faksi teel edastatava dokumendi puhul allkirja koopia, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt
3
lg 2 kohaselt tuleb menetlusdokumendis füüsilise isiku kohta märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Vastavalt
§-le 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
lg 3 kohaselt kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (
Seega teeb kohus hagejale ettepaneku esitada kohtule koos hagiavaldusega käesoleval hetkel teadaolevate menetluskulude nimekiri. Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (
lg 5).
lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.
lg 1 ja lg 2 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (
Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana (riigilõivu määrad välja toodud riigilõivuseaduse lisas 1). Palume makse tegemisel märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse ja tsiviilasja number. Kohus juhib hageja tähelepanu
¹ lõigetele 1 ja 2, mille kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.