Obsah (6)

§ 187§ 445§ 663§ 657§ 651§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-60204 Tsiviilasi Danske Bank A/S

) § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) (avaldaja, sissenõudja) esitas 28.06.016 Harju Maakohtule avalduse BL (puudutatud isik, võlgnik) vastu tsiviilasjas nr 2-13-60204 tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2. Esitatud avalduse kohaselt on sissenõudjale osutatud järgmist õigusteenust: 1) 06.01.2014 – 19.12.2013 kohtumäärusega ja 03.01.2014 määruskaebusega tutvumine ning kohtule seisukoha koostamine kohtutäituri määruskaebuse kohta, ajakulu kolm tundi tunnitasu 120 eurot; 2) 09.01.2015 – seisukoha koostamine, ajakulu 15 minutit, tunnitasu 120 eurot; 3) 26.09.2015 – tutvumine määruskaebusega ja vastuse koostamine 06.06.2015 määruskaebusele, ajakulu üks tund, tunnitasu 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudja kulutused õigusabile kokku 510 eurot (4,25 h x 120 eurot/h).
3. Võlgnik esitas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Võlgnik palub mitte rahuldada sissenõudja taotlust menetluskulude väljamõistmiseks suuremas ulatuses kui mõistlik, põhjendatud ja vajalik ning määrata menetluskulude kandmine ositi kuumaksetena 10 eurot kuus

§ 445

lg 1 alusel, kuna võlgnikul on raske majanduslik olukord (seejuures on võlgnik saanud riigi õigusabi). Esimese astme kohtu määrus

1. Harju Maakohtu 06.12.2016 määrusega rahuldati sissenõudja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulud 510 eurot ja viivis menetluskulude 510 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse kohtumääruse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
2. Ajakulu 4,25 tundi (255 minutit) on minimaalselt vajalik ja põhjendatud, et osutada menetlusosalisele vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenust. Ka sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot on vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku lepingulise esindaja kulude suurus 510 eurot. Maakohus rahuldas taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
3. Kohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse määrata menetluskulude kandmine osamaksetena 10 eurot kuus (

§ 445lg 1).

Võlgniku taotluse järgi kujundaks kohus sissenõudja õiguse nõuda võlgnikult menetluskulude hüvitamist selliselt, et sissenõudjal oleks õigus nõuda võlgnikult menetluskulude hüvitamist igakuiselt üksnes 10 euro ulatuses.

§ 445

lg 1 eesmärgiks ei ole võimaldada kohustatud isiku taotluse alusel ümber kujundada raha tasumise kohustust. Samuti ei vabasta menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosalist vastaspoole menetluskulude kandmisest asjaolu, et menetlusosaline on saanud menetlusabi. Määruskaebus

1. Võlgnik palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Võlgnikult 510 euro väljamõistmine võimaluseta seda kulu kanda osamaksetena, on ebaõiglane ja ei arvesta võlgniku rasket majanduslikku olukorda. Võlgnik on esitanud kohtule menetlusabi taotlusi ning teatisi taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, millest nähtub, et kogu võlgniku vara (eluase, 2 pangakontod, väärtpaberid) on arestitud ning tal puudub võimalus sissenõudjale 510 euro tasumiseks korraga. Küll aga saaks ta seda teha osadena. Menetluse edasine käik
3. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21 ja § 659).

12.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse kohtumääruse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid välja mõistetud menetluskulude suurusele (510 eurot). 13.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigesti võlgniku taotluse rahuldamata. Siiski on maakohus tuginenud taotluse rahuldamata jätmisel ebaõigesti põhjusele, et

§ 445

lg 1 eesmärgiks ei ole võimaldada kohustatud isiku taotluse alusel ümber kujundada raha tasumise kohustust. Kolleegium märgib, et

§ 445

lg 1 ei keela kohtul kindlaks määrata, et välja mõistetud summa võib tasuda ka osamaksetena. Sellisel juhul peab aga kohus kaaluma, kas selline võlgniku taotluse rahuldamine on mõistlik ja ega see ei kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve.

1. Käesoleval juhul on menetluskulude hüvitise tasumine 10 euroste kuumaksetena ebamõistlik ja ebaõiglane sissenõudja suhtes, kuna sellisel juhul saaks sissenõudja kogu hüvitise kätte 4 aasta ja 3 kuu (510 / 10) pärast. Selliselt saaks kahjustada sissenõudja õigus saada oma nõue võimalikult kiiresti ning suures ulatuses rahuldatud. Sissenõudjal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude osas täitedokument ning eeltoodud viisil määruse täitmise korra kindlaks määramine riivab oluliselt sissenõudja õigusi ja huve. Võlgniku poolt välja toodud asjaolud (piisava vara puudumine) ei ole sellised, millest tulenevalt võiks kohus asuda seisukohale, et praegusel juhul peaks eelistama võlgniku huve sissenõudja omadele. Võlgnik ei ole esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid (näiteks raske haigus), mis annaksid kohtule aluse taotluse rahuldamist kaaluda. Pooltel on siiski määruse jõustumisel võimalik määruse täitmise korras vabatahtlikult kokku leppida (nt sõlmida maksegraafik).
2. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv