) § 429 lg 3 ja § 176 lg 7 alusel edastas kohus 01.12.2016 kostjale hageja avalduse hagist loobumiseks koos menetluskulude nimekirjaga ja palus kohtule vastata 7 päeva jooksul nõude saamisest arvates. Kostja ei ole hagist loobumisele ega hageja menetluskuludele omapoolset seisukohta esitanud. 4.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning
5.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, jätab kohus
7.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1204,34 eurot ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Hageja on antud tsiviilasjas tasunud riigilõivu 300 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
lg 1 ning § 133 lg 1 ja 2 kohaselt 3240 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 300 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt
p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks 2 esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Seega on kohtul kohustus kontrollida hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ka omal algatusel. Menetluskulude nimekirjast ja kohtule esitatud arvest koos tööde kirjeldusega nähtub, et hagejale on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 9,8 tundi tunnitasuga 111,60 eurot koos käibemaksuga (93 eurot ilma käibemaksuta). Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 9,8 tundi) võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et hageja esindamisele kulunud aega on näidatud ülemäära suurena. Pealegi ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu põhjendatud ega vajalik
lg 1 mõttes, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning selle saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt 3-2-177-14 p 12). Samuti leiab kohus, et kohtukausta koostamise, 22.11.2016 määrusega (hagi menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue) tutvumise, viidatud määrusega kohtukausta täiendamise ning hagi menetlusse võtmisest kliendi teavitamise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Kuna kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi menetlusosalised kohtule esitavad, loeb kohus materjalide analüüsi ning kliendiga nõupidamised hõlmatuks menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega (hagiavalduse ja hagist loobumise avalduse koostamine). Arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, selgelt piiritletud) ja mahukust (vähemahukas, nõue rahuldati pärast hagi esitamist) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 2,5 tunni ulatuses summas 279 eurot (2,5 × 111,60). Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 111,60 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-16-17043 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 579 eurot (300 + 279). 8.
lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hagejale pool antud menetluses tasutud riigilõivust, so 150 eurot seoses hagist loobumisega. Riigilõiv on palutud tagastada D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 429 eurot käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.