) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 2 Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lõikes 4 sätestatud asjaolusid.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas esitati hagiavaldus 02.11.2016 (menetlusse võetud 15.11.2016). Kuna kostja rahuldas hageja nõude 05.12.2016 (toimiku lk 40) pärast hagi esitamist, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
lg 1).
lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et hageja ei ole käibemaksukohuslane. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) on kooskõlas asja keerukuse ja mahuga ning seega on tegemist mõistliku ja põhjendatud tunnihinnaga. Kohus aga leiab, et hageja esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja neile vastav ajakulu on osaliselt põhjendamatud. Hageja esindaja 24.10.2016 konsultatsioonidega kaasnev kulu ei ole käsitletav menetluskuluna, mille hüvitamist saaks nõuda kostjalt, kuna viidatud konsultatsioonid toimusid enne hagi esitamist (02.11.2016) ning 3 toimikust ei saa järeldada, milleks vastavad konsultatsioonid seoses käesoleva menetlusega vajalikud olid. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse (toimiku lk-d 1-5) ja selle lisade mahtu, on ülepaisutatud hageja esindaja 25.10.2016 ja 03.11.2016 toimingute ajakulu 5,5+1,3=6,8 tundi hagiavalduse koostamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks. Kohus leiab, et viidatud toimingutele vastab hageja esindaja põhjendatud ajakulu 5 tundi. Kohus leiab, et hageja 15.11.2016 ajakulu määrusega tutvumiseks on põhjendatud, arvestades kohtu 15.11.2016 määruse (toimiku lk-d 34-35) mahtu. Kohus aga leiab, et puudus vajadus volitajale eelviidatud määrust selgitada ning seega ei ole hageja esindaja 16.11.2016 toiminguga kaasnevad menetluskulud vajalikud ega põhjendatud. Kokku on hageja esindaja ajakulu seega põhjendatud 5+0,25=5,25 tunni ulatuses, millele vastab hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas 5,25*120=630 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on vastavalt hagihinnale 1577,30 eurot tasunud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi menetluses riigilõivu kokku summas 225 eurot. Kuna hageja loobub hagist, siis on hagejal käesoleva määruse jõustumisel õigus taotleda kohtult tagasi hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 225/2=112,50 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja menetluses tasutud riigilõiv üksnes 225-112,50=112,50 euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt on hageja menetluskulud kokku põhjendatud summas 630+112,50=742,50 eurot. Seega tuleb välja mõista kostjalt KÜ-lt XXXX hageja XXXX’i kasuks põhjendatud menetluskulud summas 742,50 eurot. Vastavalt
lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.