← Eesti

3-15-624/20

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 22. detsember 2015, Jõhvi 3-15-

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-15-624 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabeteenistuse teenistuse vanem Marika Vodja tegi
  2. jaanuaril 2015 ettepaneku jätta T.Z. teenistusaste ülendamata (tl 10).
  3. T.Z. esitas
  4. jaanuaril 2015 vaide teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku peale (tl 10p).
  5. Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjon otsustas
  6. jaanuari
  7. a protokollilise otsusega nr 1.9-13/10-1 (koosolek toimus
  8. jaanuaril 2015) lükata edasi T.Z.vaide rahuldamise otsustamine ning kutsuda järgmisele komisjoni koosolekule
  9. jaanuaril 2015 kriminalistide töö osas tagasiside saamiseks Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla ja menetlusteenistuse vanem Key Paju (tl 11-12).
  10. Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjon otsustas
  11. jaanuari
  12. a protokollilise otsusega nr 1.9-13/15-1 (koosolek toimus
  13. jaanuaril 2015), et komisjon teeb otsuse
  14. jaanuaril 2015 (tl 12p-13).
  15. Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjon otsustas
  16. jaanuari
  17. a protokollilise otsusega nr 1.9-19/17-1 (koosolek toimus
  18. jaanuaril 2015) mitte rahuldada T.Z. vaiet ja esitada vaie peadirektorile lahendamiseks (tl 13p-14).
  19. PPA peadirektor jättis
  20. veebruari
  21. a vaideotsusega nr 1.9-13/22-1 T.Z. vaide rahuldamata (tl 14p-15).
  22. T.Z. esitas
  23. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PPA Ida prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabeteenistuse vanema
  24. jaanuari
  25. a teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku, Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni
  26. jaanuari
  27. a koosoleku protokollilise otsuse ja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
  28. veebruari
  29. a vaideotsuse tühistamist ning Ida prefektuuri kohustamist otsustada ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist T.Z. ülendamine või alternatiivselt Ida prefektuuri kohustamist otsustada ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist T.Z. ülendamiseks ettepaneku tegemine (tl 3-5).
  30. Tartu Halduskohus võttis
  31. aprilli
  32. a määrusega T.Z. kaebuse menetlusse (tl 1819).
  33. Vastustaja palus
  34. mai
  35. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda (tl 29-30). Kaebaja esitas vastustaja seisukohtadele vastuväited (tl 34-35)
  36. Tartu Halduskohus otsustas
  37. oktoobri
  38. a määrusega haldusasja läbi vaadata kohtuistungil (tl 37). 2 3-15-624 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  39. Kaebaja taotleb PPA Ida prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabeteenistuse vanema
  40. jaanuari
  41. a teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku, Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni
  42. jaanuari
  43. a koosoleku protokollilise otsuse ja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
  44. veebruari
  45. a vaideotsuse tühistamist ning Ida prefektuuri kohustamist otsustada ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist T.Z. ülendamine või alternatiivselt Ida prefektuuri kohustamist otsustada ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist T.Z. ülendamiseks ettepaneku tegemine, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 11.
  46. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul on täidetud kõik politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 53 lg-s 2 sätestatud ülendamise tingimused ning ettepaneku tegemata jätmine tema ülendamiseks oli põhjendamatu. 11.
  47. Tulenevalt PPA peadirektori
  48. novembri
  49. a käskkirjaga kinnitatud "Teenistusastme ülendamise korra" (kord) p-st 22 toimub politseiametniku hindamine igaaastase arengu ja hindamisvestluse käigus. Kaebaja suhtes viidi
  50. aastal läbi kaks arenguvestlust. Mõlema arengu- ja hindamisvestluse käigus on hinnatud kaebajat väga positiivselt ning antud talle kõrge hinnang. Seetõttu puudus alus kaebaja suhtes tema ülendamiseks ettepaneku tegemata jätmiseks, kuna mõlemad vahetud ülemused on hinnanud kaebaja kohusetundlikuks, eesmärgipäraselt ja korrektselt ametiülesandeid täitvaks ametnikuks ja andnud talle väga hea hinnangu. 11.
  51. Ometigi koostas vahetu juht Marika Vodja, kelle hinnang kaebaja suhtes oli positiivne, ligikaudu kuu aega hiljem teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku, milles on kaebajale ette heidetud, et kaebajal on vaja sündmuskohtadel töötamisel läheneda professionaalsemalt ja põhjalikumalt. Samuti seda, et kaebajal on vaja sündmuskohtadele väljasõitudele end paremini ette valmistada, komplekteerida elementaarsed ja vajalikud töövahendid ning parandada koostööd ja suhtlemist sündmuskohal teenindavate teiste ametnikega. Edaspidi tuleb panustada ka sündmuskohal talletatud vaatlusprotokollidele ja koostatud menetlusdokumentide kvaliteedile. Alles vaideotsuses on tehtud konkreetne viide
  52. a lõpus toimunud väljakutsele, kus väidetavalt oli puudusi töös ning töövahendite komplekteerituses. Kaebaja leiab, et tegemist on otsitud põhjustega. Kaebaja töö suhtes ei ole talle esitatud ühtegi pretensiooni ega etteheidet teiste politseiametnike, ekspertide ega ka kohtueelset menetlust juhtivate prokuröride poolt. 11.
  53. Kaebaja juhib tähelepanu ettepaneku lahtris "täiendav info" sisalduvale tekstile, kus nenditakse, et "teenistust saab lugeda laitmatuks, kui ametnik on järginud kõiki põhiväärtusi, suhtunud kohusetundlikult teenistusülesannetesse, need eeskujulikult täitnud, olnud töökollektiivi ühendavaks liikmeks, teinud konstruktiivset koostööd teiste üksuste ja organisatsioonidega jne." Samas ei ole seda teksti mitte kuidagi seotud kaebajaga ega väidetud, et kaebaja pole järginud kõiki põhiväärtusi jne. 11.
  54. 20.,
  55. ja
  56. jaanuaril 2015 toimunud komisjoni koosolekute protokollidest nähtub, et kuigi vaie oli esitatud ettepaneku peale, asus komisjon sisuliselt hindama, kas ülendada kaebaja teenistusaste või mitte. Nii hääletati
  57. jaanuari 2014 protokollis, kas keegi komisjoniliikmetest on kaebaja teenistusastme ülendamise poolt. Samuti koguti täiendavaid tõendeid, nt kuulati koosolekul üle Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla ja menetlusteenistuse vanem Key Paju, esitati K.Paju kirjalik selgitus ning tabel kriminalistide kuue kuu töönäitajate kohta. Komisjoni poolt omal algatusel täiendavate tõendite kogumisel jõuti järeldusele, et kaebaja teenistusastet ei ülendata. 11.
  58. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-18-08 leidnud, et edutamiskomisjoni otsus ei ole ametisse nimetamiseks pädevale ametiisikule lõplikult siduv, kuid samas on 3 3-15-624 isikul õigus nõuda, et komisjon, kes on prefekti käskkirjaga volitatud tegema esmast valikut kandidaadi edutamiseks, langetaks oma otsuse vastavuses kehtestatud menetluskorraga ning õiglase ja õiguspärase kaalumise tulemusena. Seetõttu pidas halduskolleegium ka edutamiskomisjoni otsust vaidlustatavaks. Kaebaja leiab, et nimetatud seisukoht võiks olla kohaldatav ka vahetu juhi ettepanekule, sõltumata sellest, kas vahetu juhi ettepanek on siduv või mitte, kuna sellest sõltub suuresti edasine komisjonipoolne otsus. Kindlasti on aga komisjoni protokolliline otsus käsitletav asjas nr 3-3-1-18-08 silmas peetava otsusena, mille tegemisel on aga oluliselt rikutud haldusmenetluse üldpõhimõtteid. 11.
  59. Komisjon on otsuse langetanud selliselt, et pole andnud kaebajale mis tahes võimalust esitada oma seisukohta või vastuväiteid, teda ei kutsutud mitte ühelegi komisjoni istungile ega antud võimalust omalt poolt täiendavaid tõendeid esitada. Seega on rikutud ärakuulamisõigust, mis juba iseenesest toob antud juhul kaasa komisjoni protokollilise otsuse ja peadirektori vaideotsuse tühistamise. 11.
  61. jaanuaril 2015 toimunud koosoleku protokollist nähtub, et K.P. sõnul ei olnud kaebajal piisavalt palju tööd ning teda ei kaasatud väga palju. Tegemist ei ole aga asjaoluga, mida saaks ette heita kaebajale. Asjasse puutumatud on väited sündmuskoha vaatlusprotokollide koostamise osas, kuivõrd mitte kuskilt ei tulene, et kaebajal on kohustus koostada sündmuskoha vaatlusprotokolle, tavapäraselt koostavad asja menetlevad uurijad neid. Seega on tegemist ka kaalutlusvigadega, kuivõrd otsus on tehtud tuginedes asjaoludele, millel ei ole ülendamise seisukohalt tähtsust. Jääb ka arusaamatuks, millest tulenevalt on palutud selgitusi just J. Allalt ja K.Pajult, kuivõrd inimesi, kellega kaebaja koos töötas, on väga palju. Mitte kuskilt ei tulene, et kriminalisti bussi komplekeerituse eest vastutab kaebaja, mistõttu ei ole tegemist asjaoludega, mida saaks kaebajale ette heita.
  62. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 12.
  63. PPA on ametniku teenistusastme ülendamata jätmise menetluse läbi viinud kooskõlas seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetega. Tegemist on tööandja õigusega teha valikuid oma töötaja edutamise või mitteedutamise kohta. Otsuse tegemisel on juhindutud asutusesisese töökorralduse reeglitest ja põhimõtetest kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega haldusmenetluse seaduse mõistes. 12.
  64. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Juhindudes PPVS § 56 lg-test 1 ja 2, on politseiametniku teenistusastme andmise ja teenistusastme muutmise pädevus PPA peadirektoril. Seega oli PPA peadirektor pädev otsustama kaebaja teenistusastme ülendamise üle. 12.
  65. Vastustaja on kaebaja teenistusastme ülendamist igakülgselt kaalunud, pidades kinni teenistusastme ülendamise vaidluse vaidemenetluse läbiviimisele kehtestatud nõuetest. 12.
  66. Kaebaja on küll heitnud tööandjale ette vahetu juhi ettepaneku pinnapealsust, kuid tema enda vaie ei sisalda ühtegi põhjendust peale enda veendumuse, et tema teenistuskäik on laitmatu ja nõuet, mille kohaselt T.Z. leiab, et tema teenistusaste tuleb ülendada. 12.
  67. Politseiametniku laitmatu teenistuse hindamise lahutamatuks osaks on hinnang politseiametniku suhtumisele töösse tervikuna, mitte üksnes arenguvestluse tulemus. 12.
  68. Mis puudutab kirjeldatud juhtumit, kus kaebajale heidetakse ette ebapiisavat ettevalmistust sündmuskohale väljasõitmisel, siis vastustaja peab vajalikuks täpsustada, et kõnealune sündmus leidis aset
  69. detsembril 2014, s.o kaks nädalat pärast arenguvestlust, heites varju arenguvestluses toodud kõrgele hinnangule. Kindlasti on hindamisel oluliseks tõendiks ametnikuga läbi viidud arenguvestlus, kuid teenistusastmes ülendamise 4 3-15-624 otsustamisel tuleb kaaluda ka kõiki muid asjaolusid. Nagu vaiet läbi vaadanud komisjoni koosoleku protokollidest nähtub, on muuhulgas arvesse võetud, et vaidemenetluse käigus läbi vaadatud dokumentidest nähtuvalt on teenindatavate struktuuriüksuste tagasiside kriminalistikatalitusele olnud pigem negatiivne. (Kuigi kaebuse kohaselt jääb arusaamatuks, miks on küsitud J.Alla ja K.Paju seisukohti, siis kaebaja peaks teadma, et tegemist on just kõnealuste teenindatavate struktuuriüksuste juhtidega, kelle küsitlemine oli igati põhjendatud). 12.
  70. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et PPVS §-s 53 kirjeldatud teenistusastme ülendamine ei ole politseiametniku absoluutne õigus saada kindlasti teenistusastmes ülendatud. Nimetatud paragrahv
  71. lõige annab politseiametniku teenistusastme ülendamise mõiste,
  72. lõige loetleb kriteeriumid, mida tuleb hinnata, et asuda kaaluma auastme ülendamise võimalikkust, kuid lõike 3 sõnastus viitab üheselt, et tegemist on tingimusliku õigusega - politseiametniku teenistusastet võib ülendada. Eeltoodut arvesse võttes puudub ametnikul subjektiivne õigus enda ülendamist nõuda. 12.
  73. Kriminalisti, s.h vanemkriminalisti teenistusülesanded on toodud tema ametijuhendis, kus on muuhulgas nii kohustus koostada protokolle, kui hooldada kriminalistikatalituse sõidukeid, foto- ja videotehnikat. Asjaolu, et kaebaja ei soovi temale edastatud ametijuhendiga tutvuda, ei vabasta teda oma põhiülesannete täitmisest. Pigem annab seegi asjaolu kinnitust tõdemaks, et kaebaja teenistuskäik ei ole edutamiseks piisavalt laitmatu.
  74. Kaebaja vastuväited vastustaja seisukohtadele on järgmised. 13.
  75. Vastustaja on asja materjalide juurde esitanud kriminalisti ametijuhendi ning vastustaja hinnangul tuleneb ametijuhendist kohustus koostada protokolle. Käesoleval juhul oli vaidlus sündmuskoha vaatluse protokollide koostamises ning sündmuskoha vaatlusprotokolle ametijuhendis ei mainita. Vastupidi, ametijuhendis tuuakse konkreetselt esile, et kriminalist koostab tehnilise uuringu protokolli. 13.
  76. Vastustaja viitab ametijuhendist tulenevale kohustusele hooldada kriminalistikatalituse sõidukeid, foto ja videotehnikat. Seejuures jääb arusaamatuks, mida konkreetse kohustuse all silmas peetakse. Näiteks kas juhul, kui sõiduk läheb katki, on kriminalistil kohustus sõiduk parandada? Kaebaja hinnangul ei ole võimalik ametnikule panna ülesandeid, mis ei ole kooskõlas tema ametikoha eesmärgiga. 13.
  77. Arusaamatuks jääb, kuidas saavad isikud, kes kaebajaga tavapäraselt koos ei tööta, avaldada tema töö kohta arvamust. Tekib põhjendatud küsimus, millist kaalu selline arvamus omab. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei küsitud nende inimeste arvamust, kes kaebajaga tihedalt koos töötavad. 13.
  78. K.Paju ja J.Alla on Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni koosolekul andnud asjasse puutumatuid ja mittemidagiütlevaid ütlusi, samuti teinud järeldusi, põhjendamata neid mis tahes faktidega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  79. T.Z. on esitanud kohtule kaebuse, milles palub PPA Ida prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabeteenistuse vanema
  80. jaanuari
  81. a teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku, Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni
  82. jaanuari
  83. a koosoleku protokollilise otsuse ja PPA peadirektori
  84. veebruari
  85. a vaideotsuse tühistamist ning Ida prefektuuri kohustamist otsustada ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist T.Z. ülendamine või alternatiivselt Ida prefektuuri kohustamist otsustada ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist T.Z. ülendamiseks ettepaneku tegemine. 5 3-15-624
  86. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  87. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja teenistusastme ülendamata jätmise menetlus oli õiguspärane ning kas ülendamata jätmisel võeti aluseks asjakohaseid argumente.
  88. PPVS § 52 sätestab, et teenistusastme muutmine on teenistusastme ülendamine või alandamine. PPVS § 53 lg 1 kohaselt on politseiametniku teenistusastme ülendamine politseiametnikule senisest teenistusastmest kõrgema teenistusastme andmine. PPVS § 53 lg 2 näeb ette politseiametniku teenistusastme ülendamise tingimused: 1) politseiametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse; 2) politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded; 3) politseiametniku teenistus on laitmatu. PPVS § 53 lg 3 kohaselt võib politseiametniku teenistusastet ülendada, kui: 1) ta on täitnud teenistusastme ülendamise tingimused; 2) ametikoha teenistusastmed võimaldavad ülendamist; 3) tema teenistusastme vanus on täitunud.
  89. Seega on PPVS § 53 lg 3 puhul tegemist kaalutlusõigust ette nägeva normiga – politseiametniku teenistusastme ülendamise kohustust PPA-l ei ole, kuid teatud tingimuste korral võib PPA politseiametniku teenistusastet ülendada. Õigusaktidest ei tulene politseiametnikule subjektiivset õigust nõuda, et tema teenistusaste tingimata ülendatakse.
  90. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll PPA tegevuse üle politseiametniku teenistusastme ülendamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga teenistusastet ülendamata jättes esines või mitte. Kohus ei saa kontrollida politseiametniku teenistusastme ülendamise või mitteülendamise otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

  1. Kaebaja on kohtumenetluses õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. mai
  3. a otsusele asjas nr 3-3-1-18-08, mille p-des 11-13 on kolleegium selgitanud, et ametnikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema edutamist, kuid tal on õigus õiguspärasele ja õiglasele menetlusele otsustamisel. Edutamisotsused on hinnangulised otsustused, mille õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul on küll motivatsiooni olemasolu oluline, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Need seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas.
  4. Kaebaja vahetu juht M. Vodja on
  5. jaanuaril 2015 teinud ettepaneku jätta T.Z. teenistusaste ülendamata (tl 10). Sellise ettepaneku tegemise on tinginud järgmised asjaolud: 1) võttes arvesse, et teenindavatelt struktuuriüksustelt on tagasiside olnud pigem negatiivne, siis võib väita, et ametnikul on vajalik sündmuskohtadel töötamisel läheneda professionaalsemalt ning põhjalikumalt; 2) ametnikul on vajalik sündmuskohtadele väljasõitmisel end paremini ette valmistada, komplekteerides elementaarsed ja vajalikud 6 3-15-624 töövahendid ning parandada koostööd ja suhtlemist sündmuskohta teenindavate teiste ametnikega; 3) edaspidi tuleb panustada ka sündmuskohal talletatud vaatlusprotokollide ning koostatud menetlusdokumentide kvaliteedile, 4) tulevikus on kõrgendatud ootused koostööle eesmärgiga tagada eelkõige tõendite talletamine ja seeläbi kuritegude efektiivne avastamine ning menetlejale pädeva toe pakkumine.
  6. Kohtu hinnangul järeldub
  7. jaanuari
  8. a ettepanekust, et kaebaja teenistusaste jäeti ülendamata põhjusel, et täitmata oli PPVS § 53 lg 2 p 3 nõue – politseiametniku teenistus on laitmatu. Seda kohtu järeldust kinnitab ka vastustaja seisukoht
  9. novembril 2015 toimunud kohtuistungil (tl 62). Samuti on Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni koosoleku protokollidest loetav, et kaebaja tööd pole peetud laitmatuks. Nii on Tarvo Kruup leidnud, et „tegemist on olnud süsteemitusega ning töötulemused ei kannata kriitikat. /---/ Me ei saa öelda, et kriminalistid on teinud tööd nii paljugi, et miinimum neile nõutavast oleks täidetud“ (tl 11, 13p). Vallo Koppeli küsimusele, et kuidas mulje jäi, kas tegemist oli tööle pühendunud ja professionaalse ja igati initsiatiivi üles näitava ametnikuga, vastasid K.P. ja J. A.: „Kindlasti mitte. Ei.“ (tl 13). Ka PPA peadirektor on
  10. veebruari
  11. a vaideotsuses nr 1.9-13/22-1 seisukohal, et T.Z. suhtumist teenistusülesannete täitmisesse ei saa pidada selliseks, mis vastaks politsei põhiväärtustele ja mida oleks võimalik seada eeskujuks teistele politseiametnikele (tl 14p-15).
  12. Haldusasjas nr 3-15-471 on Tartu Halduskohus
  13. juuni
  14. a otsuse p-des 5-9 selgitanud, et õigusaktides puuduvad sätted, millised määraksid täpselt ära, millal saab politseiametniku teenistust pidada laitmatuks ja millal mitte. Seega ei ole vastava teenistusastme ülendamise tingimuse puhul tegemist mõõdetavate tulemuste alusel tehtava otsustusega. Selle täitmise üle otsustajal tuleb kujundada oma arvamus subjektiivsete näitajate ja hinnangute põhjal ning seejuures on tal ka väga suur kaalutlusruum. Kohus leiab, et see seisukoht on asjakohane ka praeguse asja lahendamisel.
  15. Kohus nõustub M. Vodja ettepanekus märgitud selgitusega, et teenistust saab lugeda laitmatuks, kui ametnik on järginud kõiki põhiväärtusi, suhtunud kohusetundlikult teenistusülesannetesse, need eeskujulikult täitnud, olnud töökollektiivi ühendavaks liikmeks, teinud konstruktiivset koostööd teiste üksuste ja organisatsioonidega (tl 10). Seetõttu võib ka teistelt struktuuriüksustelt teenistuja kohta tulnud negatiivne tagasiside tõendada ametniku mittelaitmatut teenistust. Seda, et politseiametniku teenistus ei ole laitmatu, võib tõendada seegi, kui kriminalist pole end sündmuskohtadele väljasõitmisel hästi ettevalmistanud ning komplekteerimata ja ette valmistamata on vajalikud töövahendid. Ida Prefektuuri prefekti
  16. detsembri
  17. a käskkirjaga nr 107 kinnitatud kriminalisti ametijuhendi kohaselt on ametikoha eesmärgiks mh eriliigiliste kuriteojälgede avastamine-, fikseerimine- ja talletamine sündmuskohal (tl 31). Seetõttu nõustub kohus M. Vodjaga ka selles, et oluline on tõendite talletamine ja seeläbi kuritegude efektiivne avastamine. Kas aga T.Z. saab otsuse p-s 21 nimetatut ette heita, see kohtu hinnangul otseselt
  18. jaanuari
  19. a ettepanekust ei nähtu. Ka Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni liige Agur Tehver on
  20. jaanuari
  21. a koosolekul leidnud, et vaja on täiendavaid tõendeid, mille alusel teha otsus, et ametniku tööle on etteheiteid ning tema töös puudusi (tl 11). Samuti on komisjoni liige Indrek Link uurinud, kas on täiendavaid objektiivseid tõendeid tema puuduste osas (tl 11). Seetõttu nõustub kohus ka kaebaja väitega, et ettepaneku lahtris „täiendav info“ sisalduvat teksti ei ole mitte kuidagi seotud kaebajaga ega väidetud, et kaebaja pole järginud kõiki põhiväärtusi. 7 3-15-624
  22. Kaebaja leiab, et tema teenistusastme ülendamata jätmise üle otsustamisel on rikutud kaalutlusõigust ja tuginetud on asjasse puutumatutele asjaoludele. Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni
  23. jaanuari
  24. a koosoleku protokollist nähtub, et K.P. sõnul ei olnud kaebajal piisavalt palju tööd ning teda ei kaasatud väga palju. Kohus nõustub kaebajaga, et tegemist ei ole asjaoluga, mida saaks ette heita kaebajale. Komisjoni esimees on küll koosolekul uurinud, „kas võib järeldada, et Rakvere kriminaaltalituse ametnikud ei olnud rahul tema tööga ning probleemide vältimiseks ei kaasanudki teda vaid tegid ise vajalikud toimingud ära?“ (tl 12p), kuid sellele küsimusele ei ole protokollist nähtuvalt keegi otseselt vastanud. Kaebaja leiab, et asjasse puutumatud on etteheited sündmuskoha vaatlusprotokolliga seonduvalt, kuivõrd kuskilt ei tulene, et kaebajal on kohustus sündmuskoha vaatlusprotokolle koostada. M. Vodja on teenistusastme ülendamata jätmise ettepanekus selgitanud, et „edaspidi tuleb panustada ka sündmuskohal talletatud vaatlusprotokollide ning koostatud menetlusdokumentide kvaliteedile.“ (tl 10) ning V. Koppel on
  25. jaanuari
  26. a teenistusastme ülendamise komisjoni koosolekul märkinud, et „mul on teadmine, et kriminalistid ei olnud teinud mitte ühtegi sündmuskoha vaatlusprotokolli.“ (tl 11p). Kriminalisti ametijuhendist nähtuvalt koostab kriminalist I ja vajadusel II astme kuritegude sündmuskohavaatluse tulemuste kohta tehnilise uuringu protokolli (tl 31). Kohtu hinnangul on sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tehnilise uuringu protokollide puhul tegemist erinevate protokollidega. Kriminalisti ametijuhendist kaebajale sündmuskoha vaatlusprotokollide koostamise kohustust ei tulnud. Ka istungil selgitasid tunnistaja G. D., et „vaatlusprotokolli koostamise õigus on ainult uurijal“ (tl 59p) ja tunnistaja L. R., et „nii kaua, kui mina olen töötanud, on alati olnud nii, et sündmuskoha vaatlusprotokolli teeb uurija.“ (tl 60). Tunnistaja S. M. selgitas, et „ma väga täpselt ei tea, kes peab protokolli tegema, kuid minu praktika jooksul on protokolli vormistanud uurija ja alla kirjutavad kõik asjaosalised.“ (tl 58p). Seega nähtub ka tunnistajate ütlustest, et sündmuskoha vaatlusprotokolle koostavad uurijad, mitte kriminalistid. Kohtu hinnangul ei ole kriminalisti ametijuhendi p-st 3.12 ka üheselt nähtav, et kriminalist peaks koostama vaatlusprotokolle. Nii on ametijuhendi p-s 3.12 kirjas, et kriminalist koostab, täidab ja hoiab korras dokumentatsiooni oma töö lõigus; väljastab õigeaegselt tema poolt avastatud, vormistatud, kogutud ja uuritud sündmuskohal tehnilise uurimise käigus jäljed, materjalid ja asitõendid (tl 31p). Kaebaja märgib, et talle heideti seoses
  27. a detsembrikuu sündmuskohaga ette, et ta tuli üksi. Kaebaja leiab, et ta ei võta vastu otsust, mitmekesi sündmuskohale minnakse. Kohus nõustub selle seisukohaga. Samas on asja materjalidest nähtuvalt olnud probleemiks kogu struktuuriüksuse töö ja selles kontekstis on rõhutatud, et sündmuskohale tuli vaid T.Z.. Nii on T. Kruup teenistusastme ülendamise komisjoni
  28. jaanuari
  29. a koosolekul leidnud, et „Kui me arvestame teenistusastme ülendamisel vaid positiivset arenguvestluse kokkuvõtet ja jätame arvestamata sisulised puudused ametnike ja kogu struktuuriüksuse töös, siis see on viga. Ilmestamaks näitega ametnike töökorraldust ja tööd võib tuua Rakveres toimunud sündmuskoha teenindamist ja reageerimist, kus kriminalistid (teenistuses olid Z., … ja …) said väljakutse eramajja tapmise sündmuskohale ning sellele reageeris vaid üks kriminalist, kelle töövahendid ei olnud komplekteeritud, Pärast sellise väljakutse teenindamist süvenes veendumus, et need ametnikud ei vääri teenistusastme ülendamist.“ (tl 11p). Kaebajale heideti ette, et tema töövahendid (kriminalisti buss) ei olnud komplekteeritud. Kaebaja leiab, et tal ei ole sellist kohustust. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul tuleneb 8 3-15-624 kriminalisti ametijuhendi p-st 3.8, et kriminalist hooldab kriminalistikatalituse sõidukeid, foto ja videotehnikat (tl 31p). Kaebaja märgib, et J. Alla ei ole tegelikkuses ühtegi konkreetset negatiivset näidet kaebaja kohta toonud. K. Paju on toonud ühe näite ja see puudutab
  30. a detsembrikuud. Tunnistajate ütlustest nähtub, et inimestel, kes on kaebajaga tihedalt koostööd teinud, ei ole kaebajale etteheiteid. Kohus nende väidetega täiel määral ei nõustu. Kuigi kohtuistungil leidsid tunnistajad, et T.Z. on oma tööd teinud hästi, ei ole teenistusastme ülendamise komisjonil etteheiteid ainult seonduvalt
  31. a detsembrikuu sündmustega. T. Kruup on teinud üldise etteheite, et „tegemist on olnud süsteemitusega ning töötulemused ei kannata kriitikat“ (tl 11), ning
  32. a detsembrikuu sündmusele on viidatud vaid seetõttu, et ilmestada näidet töökorraldusest (tl 11p). See, et detsembrikuu sündmus on vaid üks näide kriminalistide ebarahuldavast tööst, tuleb välja ka teenistusastme ülendamise komisjoni
  33. jaanuari
  34. a protokollist. Nii on komisjoni esimees palunud J. Allal ja K. Pajul anda komisjoni liikmetele täiendavat infot üldhinnangu näol kriminalistide tööle ilmestades seda ühe-kahe konkreetse faktiga (tl 12p). K. Paju on selgitanud, et räägitud on teiste uurijatega ja üldhinnang on kolme viimase aasta kohta. Ka teenistusastme ülendamise komisjoni
  35. jaanuari
  36. a koosoleku protokollist nähtub, et Rakvere sündmuskoha näide
  37. a detsembrikuust oli vaid üks konkreetne näide ja kinnitus sellele, et selline suhtumine võib olla valdav (tl 13p). Ette on heidetud ka ametniku initsiatiivi puudumist (tl 14). Hinnang võib kujuneda lõppkokkuvõttes nii mõõdetavate tulemuste kui hinnanguliste näitajate põhjal. Kui teenistusülesannete edukas täitmine eeldab näiteks initsiatiivikust, võib hinnangu andmisel olla üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, võimed ja muud isikuomadused. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et kaalutlusviga oli see, et kutsuti tunnistaja J. Alla ja K. Paju. Teenistusastme ülendamise korra p 36 kohaselt võib komisjoni esimees vajaduse tekkimisel kaasata komisjoni töösse arvamuse avaldamiseks teisi asjassepuutuvaid isikuid. Nagu nähtub, et ole komisjoni esimehel kohustust teisi isikuid kaasata, see on vaid võimalus kaasata. Teisalt oli J. Alla ja K. Paju puhul tegemist teenindavate struktuuriüksuste juhtidega, kelle küsitlemine võis olla põhjendatud.
  38. Kaebaja leiab, et rikutud on ärakuulamisõigust, kuna komisjon pole andnud kaebajale võimalust esitada oma seisukohta või vastuväiteid, teda ei kutsutud mitte ühelegi komisjoni istungile ega antud võimalust omalt poolt täiendavaid tõendeid esitada. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt teenistusastme ülendamise korrast ei tulene ametnikule õigust nõuda enda ärakuulamist komisjoni ees. Korra p 26 kohaselt koostab vahetu juht politseiametniku kohta, kes vastab teenistusastme ülendamise objektiivseteke tingimustele, kuid kes vahetu juhi hinnangul ei vasta p-st 21 sätestatud tingimustele (laitmatu teenistus), teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku. Korra p 28 sätestab, et vahetu juht tutvustab teenistusastme ülendamata jätmise ettepanekut politseiametnikule allkirja vastu hiljemalt ajakavas sätestatud kuupäevaks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-18-08 jätnud jõusse Tallinna Halduskohtu
  39. juuni
  40. a otsuse haldusasjas nr 3-07-553, milles kohus oli samuti seda meelt, et ametnikul ei ole õigust nõuda enda ärakuulamist komisjoni ees. PPA on loonud võimaluse oma seisukohtade esitamiseks vastuväidetena teenistusastme ülendamata jätmise ettepanekule.
  41. PPA Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni
  42. jaanuari
  43. a koosoleku protokolli väljavõttest nähtub, et komisjon on T.Z. teenistusastme ülendamata jätmise otsustamisel arvestanud ka arenguvestluse kokkuvõttega, mis on T.Z. suhtes positiivne, kuid 9 3-15-624 on leidnud, et arenguvestluse koostaja on olnud olukorras peale struktuuri muudatusi, kus tal oli puudulik informatsioon kriminalistide tööst ning arvestamata on jäänud tegelikud teenistusalased näitajad (tl 11p). Kuigi teenistusastme ülendamise korra p 22 kohaselt toimub politseiametniku hindamine iga-aastase arengu- ja hindamisvestluse käigus, nõustub kohus vastustaja istungil antud selgitusega, et lisaks arengu- ja hindamisvestlusele saab politseiametniku hindamisel tugineda veel teistelegi materjalidele, arvestades seda, et arenguja hindamisvestluste läbiviimine võib toimuda teisel ajal kui teenistusastme ülendamise korra p-s 3 märgitud
  44. veebruar.
  45. Vaideotsuses viitas PPA lisaks PPVS § 53 lg 2 p-le 3 veel PPA teenistusastme ülendamise korra p-le 21, mille kohaselt peavad politseiametniku töötulemused, suhtumine töösse ja enesetäiendamisse olema laitmatud, politseiametniku käitumine peab olema kooskõlas politsei põhiväärtustega (koostöö, professionaalsus, inimlikkus, avatus, ausameelsus ja usaldusväärsus) ning politseiametnik peab järgima töödistsipliini. Vaideotsuses on märgitud, et teenindavate struktuuriüksuste tagasiside kriminalistikatalitusele on olnud pigem negatiivne. Seejuures on välja toodud, et kaebajal jääb puudu enesealgatusest, et osutada abi menetlusteenistuse politseiametnikele ning samuti on T.Z.il vajalik end sündmuskohtadele väljasõitmisel paremini ette valmistada. Ka seda kaalutlust peab kohus asjakohaseks.
  46. Teenistusastme ülendamise korra p 34 kohaselt on teenistusastme ülendamise komisjon otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa üle poole komisjoni liikmetest ja nende hulgas on komisjoni esimees. Sama korra p 35 nõuab, et otsustuse teeb komisjon koosolekust osavõtjate häälteenamusega ja p 36 näeb ette, et komisjoni esimees võib vajaduse tekkimisel kaasata komisjoni töösse arvamuse avaldamiseks teisi asjassepuutuvaid isikuid. PPA Ida prefektuuri prefekti
  47. detsembri
  48. a käskkirjaga nr 1.1-3/56 moodustatud Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjonis on lisaks esimehele veel kaheksa liiget (tl 65). Komisjoni
  49. jaanuari
  50. a koosoleku protokolli väljavõttest nähtub, et koosolekul osales nii koosoleku esimees kui seitse komisjoni liiget. Komisjoni
  51. jaanuari
  52. a koosolekul osales samuti komisjoni esimees ja seitse komisjoni liiget. Komisjoni
  53. jaanuari
  54. a koosolekul osales komisjoni esimees ja kuus komisjoni liiget. Seega osales kõigil kolmel koosolekul üle poole komisjoni liikmetest ning komisjon oli otsustusvõimeline. Protokollide sisu ei anna alust ka järelduseks, et kaalumist ei toimunud. Kuna komisjon loodi eesmärgiga anda hinnang politseiametniku teenistusastme ülendamise põhjendatusele, tuleb eeldada, et tema liikmed on pädevad vastavaid hinnangulisi seisukohti kujundama ja nende alusel otsustust langetama. Asjaolu, et komisjoni kõigi liikmete arvamus oli üksmeelselt eitav, kinnitab seda ning miski kohtule esitatust ei anna alust arvata, et mistahes muud kaebajaga seotud asjaolud saanuks nende seisukohta vastupidiseks muuta. Kuigi komisjoni koosoleku protokollidest nähtub, et mõned kaalutlused ei olnud asjakohased (vt otsuse p 25), leiab kohus, et kokkuvõttes langetaks komisjon oma otsuse vastavuses kehtestatud menetluskorraga ning õiglase ja õiguspärase kaalumise tulemusena. Formaalne põhjendamiskohustuse täitmata jätmine ei anna automaatselt alust haldusakti tühistamiseks. HMS § 58 sätestatu kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. See säte saab olla kohtule aluseks haldusakti tühistamata jätmiseks üksnes siis, kui kohtul on võimalik veenduda, et haldusakti puudulik põhjendamine ei ole mõjutanud asja otsustamist HMS § 58 mõttes (vt Riigikohtu
  55. oktoobri
  56. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-11, p 13). 10 3-15-624 Käesoleval juhul olid edutamiskomisjoni istungid protokollitud ja istungite käik jälgitav. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Praeguse vaidluse esemeks olevas edutamiskomisjoni protokollilises otsuses esitatud motivatsiooni tuleb pidada piisavaks ja asjakohaseks. Samuti ei saa politseiametnik otsustada selle üle, kas ülendamise eelduseks olevad hinnangulised tingimused on täidetud. Selline õigus on olemas üksnes vastava ettepaneku esitamise ja otsustuse langetamise pädevust omavatel isikutel. Politseiametniku õigused piirduvad teenistusastme ülendamise osas vaid sellega, et vastav otsus langetataks kooskõlas kehtestatud menetluskorraga ning õiglase ja õiguspärase kaalumise tulemusena.
  57. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Ida prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabeteenistuse vanema
  58. jaanuari
  59. a teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku, PPA Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni
  60. jaanuari
  61. a otsuse nr 1.9-19/17-1 ja peadirektori
  62. veebruari
  63. a vaideotsuse nr 1.9-13/22-1 tühistamiseks ei ole alust.
  64. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude, milles palub PPA-d kohustada esitama kaebaja teenistusastme ülendamisele.
  65. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kuna kohus leidis eelnevalt, et PPA Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni
  66. jaanuari
  67. a otsus nr 1.9-19/17-1 ja peadirektori
  68. veebruari
  69. a vaideotsus nr 1.913/22-1on õiguspärased, jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue. 33.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1).

Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.