← Eesti

2-16-127174/6

Obsah (6)§ 486§ 68§ 142§ 149§ 185§ 3401

2-16-127174 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-127174 Määruse tegemise aeg ja koht 09. märts 2017, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi KÜ Järveküla tee 54 hagi N. P. vastu võlgnevus

§ 486lg 1 p 2. 1

(2)Viru Maakohtu 18.01.2017 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule, esitada seadusliku esindaja esindusõiguse alust tõendav dokument (B-kaart); märkides ära kostja tegeliku elu- ja/või asukoha andmed, ning vajadusel täiendava riigilõivu (vastavalt hagihinnale) tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks - 14 päeva, alates määruse kättesaamisest. Hageja seaduslik esindaja sai 18.01.2017 kohtumääruse kätte 31.01.2017, seega oli puuduste kõrvaldamise viimaseks tähtajaks 14.02.2017. Hageja lepinguline esindaja esitas 22.02.2017 kohtule hagiavalduse koos lisadega ja taotluse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks. Viru Maakohtu 23.02.2017 määrusega andis kohus avaldajale tähtaja 5 päeva puuduste kõrvaldamiseks, so

§ 68

lg 1 järgi ettenähtud tähtaja ennistamise põhistuse esitamiseks ning

§ 142

lg 3 p 1 märgitud menetlustähtaja ennistamise kautsjoni tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Avaldajat hoiatati, et tähtajaks nõude täitmata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata. Hageja esindaja esitas 02.03.2017 kohtule tähtaja ennistamise taotluse põhistuse, milles märkis, et hageja seaduslik esindaja, so korteriühistu uus juhatus ei olnud teadlik kohtusse esitatud nõudest, samuti ei valda juhatuse liikmed piisavalt eesti keelt ning seepärast ei saanud nad aru 18.01.2017 määruse sisust. Hageja esindaja palus ennistada hagiavalduse esitamise tähtaeg ning vabastada hageja kautsjoni tasumisest, kuna antud kulu on hageja jaoks planeerimata kulu ning ei ole hageja arvamuse kohaselt hageja jaoks vajalik ja põhjendatud. Vormikohast riigi menetlusabi taotlust, mis on kautsjoni tasumisest vabastamise aluseks, hageja ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud määruskaebuse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et menetlustähtaja ennistamise avalduse ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja ei ole kõrvaldanud Viru Maakohtu 23.02.2017 määruses äramärgitud puudusi selleks vajalikus ulatuses. Hagejat hoiatati, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata.

§ 142

lg 1, 3 p 1 kohaselt, kajalt, menetlustähtaja ennistamise avalduselt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis hagimenetluses vastab riigilõivule veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

§ 149lg 2 ja 3 kohaselt, kautsjon makstakse ette selleks ettenähtud kontole.

Enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata. Hageja ei ole menetlustähtaja ennistamise taotluselt tasunud kautsjoni. Hageja 02.03.2017 kohtule esitatud vastuses küll palus vabastada teda kautsjoni tasumisest, kuid ei esitanud kohtule

§ 185

nõuetele vastavat menetlusabi taotlust, seega puudub kohtul võimalus hinnata hagejale riigi menetlusabi andmise aluseid. Ülaltoodust lähtuvalt puudub kohtul võimalus vabastada hageja kautsjoni tasumisest. Kohus ei pea vajalikuks ja võimalikuks anda hagejale teistkordselt tähtaega kautsjoni tasumiseks, kuna hageja 02.03.2017 vastusest nähtub 2

(2)üheselt, et hageja ei soovi nimetatud kautsjonit tasuda (hageja märkis, et nimetatud kulu on hageja jaoks planeerimata, mittevajalik ja põhjendamatu). Hageja esindaja selgituste kohaselt oli hagi esitamise tähtaja möödalaskmise põhjuseks asjaolu, et hageja juhatuse liikmed, so seaduslikud esindajad, ei valda piisavalt eesti keelt ning ei saanud aru 18.01.2017 määruse sisust. Kohus leiab, et antud põhjus on otsitud põhjus, kuna eesti keele ebapiisav valdamine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, et hageja seaduslik esindaja pöördus lepingulise esindaja poole sellise olulise hilinemisega (nädal pärast hagi esitamise tähtaja möödumist). Kohus leiab, et hageja seaduslikud esindajad peavad olema oma tegevuses pädevad ja kaitsma korteriühistu huvisid olenemata sellest, kas nad valdavad eesti keelt või mitte. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks korteriühistu juhatuse vahetus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtu poolt saadetud dokumentidesse suhtutud hoolimatult. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud põhjendused ei ole piisavad tähtaja ennistamise rahuldamiseks. Kuna hageja poolt on tasumata tähtaja ennistamise kautsjon ja esitamata nõuetekohane riigi menetlusabi taotlus, siis leiab kohus, et hageja ei ole kõrvaldanud 23.02.2017 määruses äramärgitud puudusi. Kuna kohus keeldub tähtaja ennistamise avalduse menetlusse võtmisest, siis keeldub kohus ka hagiavalduse menetlusse võtmisest.

§ 3401

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 149

lg 3, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 2 keeldub kohus tähtaja ennistamise avalduse ja hagiavalduse menetlusse võtmisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.