← Eesti

2-15-5123/39

Obsah (4)§ 60§ 57§ 2§ 4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 60lg 2).

Asjas tuleb kohaldada Eesti õigust. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud (PKS § 67 lg 1). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata.
  2. Maakohus on jätnud kohtualluvuse küsimuse lahendamata. Otsuse põhjendused on arusaamatud ja vastuolulised. Maakohus ei ole järginud ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda nõukogu määrusest (EÜ) nr 2201/
  3. Ei ole jälgitav ja on üllatuslik, kuidas maakohus on tuvastanud kostja elukohana Horvaatia. Riigikohtu järeldused tsiviilasjas nr 3-2-1-107-10 ei ole antud asjale üle kantavad. Maakohtu väide, et hageja suhtes ei kehti peale TsMS § 102 lg 2 muud kohtualluvust reguleerivaid sätteid, on väär. On ka vaieldav, kas TsMS § 658 lg 2 tõttu tohtis maakohus üldse sellisele järeldusele jõuda. Kuivõrd maakohus ei andnud kostjale võimalust täiendavate seisukohtade esitamiseks ega viidanud sellele, et leiab 3

(5)kostja elukoha olevat ebaselge, on maakohus eksinud ringkonnakohtu juhiste ja menetluspõhimõtete vastu. Vastustaja seisukoht 15. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 16. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 17. Kolleegium leiab, et maakohus on kohtualluvuse määramisel kohaldanud ebaõigesti seadust. Maakohus on õigesti otsuses osundanud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 3 lg 1 alajaotustele
  1. a)ja b), mille kohaselt abielulahutuse asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil  on abikaasade alaline elukoht või  oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või  on kostja alaline elukoht või  on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või  on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist või  on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või  kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. 18. Maakohus on teinud aga ebaõige järelduse, et nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 järgi ei olnud võimalik kohtualluvust määrata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja elab Budapestis Ungari Vabariigis ja seal oli ka poolte viimane ühine elukoht. Seega oli hagi esitamisel täidetud määruse (EÜ) 2201/2003 art 3 lg 1 alajaotus
  2. a)teine ja kolmas alternatiiv. Asjaolu, et kostja registrijärgne elukoht on muu, ei tähenda, et kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda sellest. Oluline on poolte tegelik elukoht. Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui lähtuda ka kostja registrijärgsest elukohast Horvaatia Vabariigis, oleks täidetud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 art 3 lg 1 alajaotuse
  3. a)kolmas alternatiiv ja asi võiks alluda Horvaatia kohtule. Eeltoodu tõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 102 lg 2. 19. Vaatamata eelmises lõigus tuvastatule, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata. Kuigi hagi esitamise ajal ei esinenud asjaolusid, mis nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 art 3 lg 1 kohaselt oleksid andnud aluse asja alluvuseks Eesti Vabariigi kohtule, on käesolevaks ajaks hageja alaline elukoht olnud Eesti Vabariigis üle aasta. Hagi läbivaatamata jätmisel oleks hagejal õigus esitada uus hagi Eesti kohtusse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 art 3 lg 1 alajaotus
  4. a)viienda või kuuenda alternatiivi järgi. Käesolevaks ajaks allub asi Eesti Vabariigi kohtule. Hagi läbivaatamata jätmine oleks ringkonnakohtu arvates seetõttu vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Lisaks on Eesti Vabariigi kohtute menetluses ka poolte vaidlus seonduvalt lapse hooldusõiguse teostamisega. 4
(5)
  1. Maakohus on jätnud tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha samas tsiviilasjas tehtud 31.03.2016 otsuses, millega ringkonnakohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et asjas puudub kostja enda poolt esitatud seisukoht hagi suhtes, kas ka kostja hinnangul on pooltevahelised erimeelsused ületamatud ja abielusuhted pöördumatult lõppenud. TsMS § 346 lg 2 kohaselt peab kohus abieluasjas pooled isiklikult ära kuulama. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus (EL Nõukogu määrus 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 174, 27.06.2001, lk 1–24)).
  2. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses materiaalõiguse kohaldamist seaduse kohaselt põhjendanud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Maakohus on leidnud, et kohus peaks kohaldama

§ 57lg 3 ja § 60 lg 1 järgi abielulahutuse nõudele Ungari õigust.

Asudes seisukohale, et

§ 60

lg 2 alusel tuleb siiski jätta Ungari õigus kohaldamata, ei ole maakohus piisavalt välja selgitanud Ungari õiguse sisu. Välisriigi õiguse sisu hõlmab ka õiguse tõlgendust ja kohaldamise praktikat selles riigis (

§ 2

lg 3).

§ 4

kohaselt on kohtul õigus nõuda kohaldatava välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks poolte kaasabi. Kohtul on õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi või Välisministeeriumi poole, samuti kasutada eksperte (TsMS § 293 lg 1 teine lause). Kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust. 22.

§ 60

lg 2 kohaselt, kui abielu lahutamine ei ole §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Üksnes asjaolu, et Ungari õigus ei ole Eesti õigusega kooskõlas, ei anna ringkonnakohtu arvates alust jätta Ungari õigus kohaldamata.

  1. Arvestades vajadust tagada kostja isiklik ärakuulamine, selgitada välja Ungari õiguse sisu abielulahutuse kohta, koguda kohaldatava õiguse õigeks kohaldamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid ning neid esmakordselt hinnata, peab ringkonnakohus vajalikuks saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  2. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.