Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused − Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt
Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
− Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt II hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 2
Kostja II on 15.02.2017 menetlusdokumendis märkinud, et on nõus kandma hageja menetluskulu, kuivõrd otsus tehakse kostja II kahjuks. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt
− Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt II hagiavalduselt tasutud riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulu 600 eurot, kokku 1250 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulude 600 euro hüvitamist (ilma käibemaks), mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub lepingute ja kirjavahetuse analüüsist ning konsultatsioonist 100 eurot (1 töötund) ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 500 eurot (5 töötundi). Kostja II on taotlenud hageja õigusabikulude vähendamist ja on nõus kandma kulu summas kuni 100 eurot. − Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 650 eurot.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 2 tundi. Hageja on kinnitanud, et käibemaksu tagasi arvestamine ei ole võimalik, kuna hageja esindaja arved käibemaksu ei sisalda. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summat ilma käibemaksuta. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 200 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (650+200) 850 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt II hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 850 eurot. Kuna kohus on 10.01.2017 tagaseljaotsusega juba jätnud menetluskulud summas 850 eurot hagejale hüvitamise kohustuse kostja I OÜ Xxxx kanda, siis märgib kohus täiendavalt, et kostja II vastutab kostja I kanda jäänud menetluskulude hüvitamise osas solidaarselt kostja I-ga. − Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.