) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 2 2-15-125672
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. PLACET GROUP OÜ esitas 26.11.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX335 euro saamiseks. Kohus tegi 04.12.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 10.02.2016 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 17.03.2016 määrusega hagi käiguta ja kohustas PLACET GROUP OÜ-d esitama nõuetele vastava põhjendatud hagiavalduse, nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid ning tasuma täiendava riigilõivu. Hageja PLACET GROUP OÜ esitas 21.03.2016 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt XXXX välja mõista võlgnevuse 328.34 eurot, sealhulgas põhinõue 300 eurot, tasumata laenuintress 12 eurot, 21.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 16.34 eurot, ning lisanduva viivise alates 22.03.2016 VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras põhinõudelt (300 eurot) kuni selle kohase tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja kostja vahel 18.06.2015 sõlmitud laenulepingust nr XXXX, mille kokkulepitud tagasimaksed jättis kostja tasumata. Laenulepingu punktis 16.7 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja ja/või käendaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või laenusaaja ja/või käendaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada, kuuluvad vaidlused käesoleva kokkuleppe alusel lahendamisele Harju Maakohtus. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule XXXXüritanud makseettepanekut kätte toimetada järgmisel aadressidel: 04.12.2015 aadressil XXXX – tagastatud hoiutähtaja möödumisel; 07.12.2015 teavitus aadressidel XXXX – puudub vastus, XXXX – puudub vastus. Võlgniku endine tööandja kinnitas 04.12.2016, et isik lahkus 22.06.2015 Eestist töölt, elab Ukrainas. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnal ei ole õnnestunud võlgnikule makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Harju Maakohus on edastanud kostjale XXXX menetlusdokumendid aadressidele XXXX ja XXXX, kuid menetlusdokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus helistas 29.06.2016 XXXX rahvastikuregistris olevale telefoninumbrile nr XXXX, millelt vastas XXXX, kust teatati, et XXXX on Ukrainas, enam XXXX ei tööta. Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2016 vastusest kohtule nähtub, et politseile teadaolev viimane aadress XXXXkohta on XXXX (kuni 13.07.2015); välisriigi pass koostatud ja välja antud 15.04.2011 Ukraina riigis. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.12.2016 avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine 3 2-15-125672 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi 18.06.2015 sõlmitud laenulepingust nr XXXX tuleneva võlgnevuse 328.34 eurot, s.h põhinõue 300 eurot, intress 12 eurot ja 21.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 16.34 eurot, nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 300 eurot ja põhivõlgnevusest suuremat viivisenõuet ei ole hageja põhjendanud, siis tuleb hageja lisanduva viivise nõue rahuldada vaid põhjendatud põhinõude ulatuses. Kohus mõistab kostjalt XXXX hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (300 eurot) alates 22.03.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja mille tasumist saab hageja nõuda kuni summani 283.66 eurot (300 – 16.34). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 328.34 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 55 euro, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot ja õigusabikulu 100 euro, kokku 200 euro väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab
Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-125672 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
lg-st 1 ja
lg 1 p-ist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.