Obsah (8)

§ 230§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-109833 Tsiviilasi OÜ XXXX hagi XX

) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas puudub vaidlus, et hageja on poolte vahel 07.01.2016 sõlmitud müügilepingu alusel müünud kostjale lepingu lisas 1 märgitud kaubad, s.o alkohoolsed joogid. Kostja on lepingu 11.01.2016 digitaalselt allkirjastanud. Hageja esitas 22.01.2016 müüdud kaupade eest kostjale arve nr XXXX. Arve tasumise tähtaeg oli 12.02.

1. Kostja ei ole arvet mõistliku aja jooksul vaidlustanud. Kostja tasus hagejale põhivõlgnevuse 13.07.2016, so maksetähtaega ületades. Hageja nõudeks kostja vastu on viivisenõue summas 322,17 eurot.
2. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja esitatud arvest nr XXXX nähtub, et arve tasumise tähtaeg oli 12.02.
3. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks 13.02.
4. Kostjaga sõlmitud lepingu punkti 7.2 kohaselt on müüjal 2 maksmisega viivitamise korral õigus nõuda ostjalt viivist 0,5% müüjale tähtajaks tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
5. Kostja on vastuses hagile märkinud, et hageja esitas 22.01.2016 kostjale tasumiseks arve nr XXXX summas 410,72 eurot. Kostja arvestuse kohaselt on viivis 310,10 eurot. Enne viivise arvestuse esitamist ei saa kostja nõustuda viivise väljamõistmisega nimetatud summades. Hageja esitas 14.11.2016 kohtule täpsustatud viivise arvestuse, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei vaidlusta kostja hageja õigust viivist nõuda, vaid vaidlus on nõutava viivise suuruses.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt tulnuks kostjal 22.01.2016 esitatud arve XXXX alusel tasuda 410,72 eurot. Hageja on kohtule teatanud, et kostja tasus hagejale põhivõla summa. Seega on kostja nõustunud põhivõla summaga 426,72 eurot ning kostja esitatud vastuväited ei anna alust lähtuda viivise nõude menetlemisel põhivõla summast 410,72 eurot.

1. Vaidlusaluse arve tasumise tähtaeg oli 12.02.
2. Puudub vaidlus, et kostja on põhivõla hagejale tasunud 13.07.
3. Seega on kostja oma kohustust rikkunud ja hagejal on õigus tasumisega viivitatud aja eest viivist nõuda. Hagiavalduse kohaselt on kostja nimetatud arve tasumisega olnud viivituses perioodil 13.02.2016-09.06.2016 kokku 117 päeva kogusummas 249,63 eurot. Alates 10.06.2016 kuni põhivõla tasumiseni 13.07.2016 on kostja viivituses olnud 34 päeva kogusummas 72,54 eurot. Hageja nõutav viivisesumma ei ületa põhivõlgnevust. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja arve nr XXXX tasumisega viivitamise eest viivise alates arve sissenõutavaks muutumisest 13.02.2016 kuni hagi esitamiseni 09.06.2016 ja edasi 10.06.2016 kuni põhinõude tasumiseni 13.07.2016 kogusummas 322,17 eurot. MENETLUSKULUD 11.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kostja tasus hageja nõude põhivõla osas menetluse kestel pärast hagi menetlusse võtmist, jättis kohus hageja menetluskulud põhinõude osas 15.12.2016 määrusega kostja kanda. Käesolevaga rahuldab kohus hageja nõude ka viise väljamõistmise osas, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda. 12.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 270 eurot, kokku 470 eurot. Kohus tagastas 15.12.2016 määrusega hagejale hagist osalise loobumise tõttu loobutud nõudelt tasumisele kuulunud riigilõivust pool, so 50 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks käesoleval ajal 420 eurot (470-50=420).

1. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 150 eurot. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulud 270 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi 6,75 h eest järgmiselt: - mai 2016 kohtumine kliendiga ja tegevuskava kooskõlastamine, tõendite kogumine ja analüüs, õiguslik analüüs, maksekäsu kiirmenetluse koostamine ja esitamine, võlgniku vastuväidetega tutvumine – 2,5 tundi; - juuni 2016 kirjavahetus Pärnu Maakohtuga, läbirääkimised kliendiga, hagi koostamine, täiendamine ja koos tõenditega Harju Maakohtule esitamine, riigilõivu tasumise korraldamine. Kohtumäärusega tutvumine – 3 tundi; - 13.07.2016 – telefoni teel suhtlemine kliendiga (seoses kostja poolt põhivõla 3 tasumisega) ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1,25 tundi. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ülepaisutatud.
2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kostja lepinguline esindaja vastab lepingulisele esindajale

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele.

Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulu summas 270 eurot põhjendatud. Arvestades, et hageja on menetlusdokumente kohtule korduvalt esitanud ja nende sisu täpsustanud osaliselt hagejast tulenevalt ning seda, et esitatud menetlusdokumendid on oma põhisisult suures osas kattuvad, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 150 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja kohtukulude rahalise suuruse 300 eurot (riigilõiv 150 eurot + õigusabikulud 150) ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 16.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja sellekohast taotluse esitanud ei ole.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4