) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Osaühingu XXXX (hageja) ja XXXX(kostja) vahel 05.12.2011 sõlmitud üürileping, millega kostja üüris hagejalt elamispinda aadressil XXXX, korter A, tuba nr
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kogusummas 175 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 130 eurot) ning õigusabikulud summas 284 eurot (s.o õigusabitoimingute ajakulu 4 tundi x käibemaksuga tunnihind 66 eurot + maksekäsu kiirmenetluses hüvitatav menetluskulu 20 eurot).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, 2 2-16-109436 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja õigusabikulu põhjendamatu osas, milles hageja palub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu (20 eurot) hüvitamist
alusel.
sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus juhib tähelepanu, et käesoleval juhul ei esine
§-s 4842 sätestatud aluseid kostjalt menetluskulu 20 euro väljamõistmiseks (kohus ei ole antud juhul teinud maksekäsku või lõpetanud määrusega menetlust võla tasumise tõttu). Seega on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 264 eurot (s.o 284 eurot – 20 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 264 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.