KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuistungisekretär Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Väärteoasi Vaidlustatav lahend Menetlusosalised Menetluse liik Viru Maakohus Tiit Ku

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 227lg 3 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V 18.04.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590,16,001519 määrati Andrei Toomperele

§ 227

lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400.00 eurot,

§ 227lg 5 p 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

1. 16.05.2016 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja Andrei Toompere kaebus kohtuvälise menetleja otsusele. 06.06.2016 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale 30 päeva kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. 07.07.2016 esitas Andrei Toompere kohtule parandatud kaebuse, Menetlusalune isik väidab kaebuses, et menetlus oli ebaobjektiivne kuna ei arvestatud tema seletusi ja seda, et ta on töötu ja tal on 3 alaealist last ülalpidamisel. Ta ei vaidlusta väärteo toimepanemist, taotleb karistuse kergendamist, rahatrahvi vähendamist 100.00 eurole ja juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks.
2. 14.07.2016 kohtule saabunud vastuskirja kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Andrei Toompere on toime pannud temale

§ 227lg 3 järgi inkrimineeritud väärteo ja karistus vastab toimepandule.

Varasem karistus samalaadsete rikkumiste eest pole avaldanud positiivset mõju ja seega on ka juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta kaevatav otsus muutmata ja Andrei Toompere kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNG

1. 03.10.
2. a. toimunud kohtuistungil jäid pooled oma kirjalikes dokumentides esitatud seisukohtade juurde. Andrei Toompere kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb, põhjendab kiiruse ületamist sellega, et sooritas möödasõitu ja enne manöövrit kainelt hindas olukorda. Ta ei oska öelda milles seisnes menetluse ebaobjektiivsus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku kahetsus pole siiras, kuna ta ka peale arutatavat juhtumit on toime pannud samalaadse väärteo. Kohtuväline menetleja palus jätta kaevatava otsuse muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel kontrollis maakohus kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel ja ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Kohus leiab, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on väärteokirjeldus esitatud piisava täpsusega, menetluses on järgitud seaduses sätestatud nõudeid, õigesti on viidatud kohalduvale normile, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse.
4. Objektiivse süüteokoosseisu esinemine menetlusaluse isiku tegevuses on tõendatud tema enda ütluste ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli/kombineeritud videotõendiga/. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirust mitte vähem, kui 53 km/h teelõigul, kus on maksimaalselt lubatav sõidukiirus 90 km/h, rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p-st 1 tulenevaid sätteid vähemalt otsese tahtlusega olles teadlik süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, tema enda ütlustest nähtuvalt polnud kiiruseületamine juhuslik vaid tema kaine arutluse tulemus. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Andrei Toompere pani § 227 lg 3 sätestatud väärteo toime süüliselt ja õigusvastaselt Seega ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 8. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on ka karistuse määranud seaduslikult ja põhjendatult. Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 5 p 2 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga ja leiab, et karistuse liik ja määr vastavad isiku süü suurusele ja teistele KarS § 56 lg 1 nimetatud kriteeriumidele. Vaidlustatud otsusega on kohtuväline menetleja menetlusalust isikut karistanud põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalmääras. Otsusest nähtuvalt on menetleja sellise karistuse määramisel arvestanud, et esineb karistust kergendav asjaolu, milleks on menetlusalune isiku süü tunnistamine ja kahetsus ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et põhikaristuse kohaldamine vähemalt sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud. Kiiruseületamine skaalal 41-60 km/h võrra, millel Andrei Toompere süütegu hinnatakse, on toimepandud rikkumine keskmisest raskem. Kohus ei jaga menetlusaluse isiku arvamust, et temapoolne rikkumiseelne kaine olukorrahinnang võiks tema süü raskust vähendada. Kohtu arvates on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud asjaoluga, et ta pani süüteo toime vaid nädal peale seda, kui teda oli karistatud samalaadse rikkumise eest (

§ 227lg 2) rahatrahviga.

Märkimisväärne on seegi, et järgmine-so käesolev süütegu on raskem (

§ 227lg 3), kui eelnev.

Eelnev karistus 3 ei pannud Andrei Toomperet seaduskuulekalt käituma, ka eelnevalt määratud rahatrahv on tasumata. Tegemist on isikuga kelle puhul karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ja tema ohutustamiseks on liiklusest eemaldamine sanktsiooni alammääras põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus leiab, et vajadus hoolitseda alaealiste laste eest ei ole antud juhul asjaolu, mis välistaks isikult juhtimisõigus äravõtmise. Menetlusalune isik on ennast ise pannud olukorda, kus tuleb kanda karistust ja taluda ka selle negatiivset mõju perekonnaelule. Kohtu arvates on avalik huvi Andrei Toompere karistamiseks ja mõjutamiseks kaalukam, kui raskused mida tal karistust kandes tuleks taluda. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus kaevatava otsuse muutmata ning Andrei Toompere kaebuse rahuldamata. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Riigikohtu 19.12.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta menetlusaluse isiku Andrei Toompere kassatsioon läbi vaatamata. 03.10.2016 kohtuotsus kohtumäärusega. Referent 4-16-3974 jõustus 19. /allkirjastatud digitaalselt/ detsembril 2016. a Riigikohtu Lea Herne 4