Obsah (11)

§ 142§ 187§ 323§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Osaühing Morbela esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Väike-Avi Talu vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis kostja hagejalt 14.06.2016 1) 369 Red Grease – 0,39 ühikut ehk 12 kogust 2) Euro Hykrol JD – 210 L ehk 1 koguse 3) Mobilgrease XHP 222 – 0,4 KG ehk 6 kogust 4)Transport DPD
2. juuni. Hageja väljastas koos kaubaga kostjale Arve nr
3. Kostjale tarniti kaup, mille kättesaamist on kinnitatud. Kostja ostis hagejalt lisaks 07.07.2016.a 1) Eurol HPG SAE 80W-90 GL5 – 210L ehk 1 koguse ja 2)Transport DPD
4. juuli. Hageja väljastas koos kaubaga kostjale Arve nr
5. Kostjale tarniti kaup, mille kättesaamist on kinnitatud. Kauba hind on vastavalt arvetele kokku 1037,66 eurot käibemaksuga. Eelnimetatud summat pole VÄIKE-AVI TALU OÜ tasunud. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 14.12.2016 summas 147,23 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1037,66 eurot ja viivis 147,23 eurot.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 323lg-tes 1, 2 sätestatud viisil 23.12.2016 (tl 26).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Lõike 2 järgi hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene 2 teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1037,66 eurot ja viivis 147,23 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 350 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu on arvestatud 350 eurot käibemaksuta, arvestusega 100 eurot ühe tunni kohta. Kohtupraktikas (Riigikohtu määrused nr 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13) on mõistlikuks tunnitasuks peetud 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ilma käibemaksuta. Esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikat arvesse võttes mõistlik tunnitasu. Õigusabi osutamisele on kulunud 3,5 tundi. Arvestades hagiavalduse sisu ning vaidluse asjaolusid, samuti asjaolu, et tegemist ei olnud hagiavalduse nõude poolest keeruka õigusvaidlusega ning asi lahendati tagaseljaotsusega, peab kohus vajalikuks õigusabikuluks 2,5 tundi, s.o summas 250 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 174

lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on äriregistrist nähtuvalt käibemaksukohustuslane. Seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud menetluskulud 450 eurot, mis

§ 162lg 1 alusel tuleb jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3