1-14-6174/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6174 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2017 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Pavel Kossov (isikukood 38502132228), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
6. veebruari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Vanglal edastada Pavel Kossovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materjalid maakohtule uuesti 7 (seitsme) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohus tunnistas 10.09.2014 otsusega Pavel Kossovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 4 aastat vangistust, mida juhindudes KrMS § 238 lg-st 2 vähendas kestuseni 2 aastat 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus P. Kossovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 21.11.2013 otsusega 4 aastat 4 kuud vangistust, lugedes tema karistuse algusajaks 17.03.
8. Karistusaeg lõpeb 17.07.
10. Viru Maakohus 13.02.2017 määrusega jättis P. Kossovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Nimelt leidis kohus, et P. Kossovi karistuse eesmärgid ei ole praeguseks täidetud, s.o puudub veendumus, et ta uusi kuritegusid enam toime ei pane. Taoliseks negatiivseks prognoosiks annavad maakohtu hinnangul aluse järgmised asjaolud: P. Kossovit on kriminaalkorras karistatud 4 korral (2 kehtivat), vangistuses viibib ta kolmandat korda, ta kannab karistust I astme kuriteo eest, pani kuriteo toime katseajal ja riskiteguriks on sõltuvus narkootilistest ainetest. Ehk siis varasemad karistused tema puhul eesmärki täitnud ei ole, tema käitumismaneer on endine ja usk sellesse, et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama, puudub. Positiivsed asjaolud, nagu P. Kossovi käitumine vangistuses ja võimalused vabanemisel, eelmärgitud negatiivset üle ei kaalu.
11. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse P. Kossov ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. P. Kossov juhib tähelepanu sellele, et varasemal eluetapil oli ta narkosõltlane. Tänaseks on ta teinud kõik selleks, et sõltuvusest vabaneda, s.o ta paiknes sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja sõltlastele suunatud tugigrupis. Samuti on ta läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme ning omandanud puidutööpingi operaatori kursused. Ta on saanud vanemaks, muutnud väärtushinnanguid ja aru saanud ühiselu reeglitest. Alates 01.06.2016 viibib ta avavanglas, käib tööl väljaspool vangistusasutust ning kord kahe kuu jooksul käib ka kahepäevastel lühiajalistel väljasõitudel. Vabaduses on tal toetav perekond ja töökoht. Ta on suurema osa karistusest ära kandnud ja vangistus on oma eesmärgi täitnud. Tema motivatsioon edaspidi seaduskuulekalt käituda on suur. Oluline on seegi, et prokuratuur tema vabastamist toetab. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et P. Kossovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures hindab kolleegium vaidlustatud kohtulahendis sisalduvad põhistused selgetaks ja piisavateks ning leiab, et kohus on tähelepanu pööranud kõigile süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kaalu omavatele asjaoludele. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena, kuivõrd sarnaselt maakohtuga ei tekkinud ka kolleegiumil veendumust selles, et P. Kossovi karistuse eesmärgid oleksid täidetud juba tänaseks. Taoliseks negatiivseks hinnanguks annab nimelt aluse teave tema kuriteo asjaoludest, korduvatest karistamistest (sh reaalselt kantud vangistustest) ja katseajal kuriteo toimepanemisest. Samuti ei saa P. Kossovi puhul tähelepanuta jätta, et tema kuritegude soodusteguriks on olnud sõltuvus narkootilistest ainetest. Seda riskifaktorit ei saa kinnipeetava puhul välistada ka praeguselt, s.o vaatamata P. Kossoviga vanglas läbiviidud sõltuvusrehabilitatsioonile. Nimelt ei saa tähelepanuta jätta, et kinnipeetav on narkootikume tarvitanud ajast, mil oli alaealine ning praegune muutus on toimunud vangla kontrollitud keskkonnas. Seega eeldada, et tal väljaspool kinnipidamisasutust tagasilangust ei teki, veel ei saa. Eelmärgitud seisukoht ei tähenda, nagu jätaks ringkonnakohus tähelepanuta P. Kossovi pingutused vangistuses, s.o sotsiaalprogrammide läbimise, distsiplinaarrikkumiste puudumise, õppetegevuse ja viibimise avavanglas; samuti temal vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu. Osundatud asjaolud tema kohest vabastamist küll kaasa ei too, kuid annavad kolleegiumi hinnangul aluse vaadata P. Kossovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalid läbi uuesti seitsme kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest (KrMS § 426 lg 2). Seitse kuud on ajaperiood, mida kohus hindab küllaldaseks hindamaks P. Kossovis toimunud muutuste püsivust. Rõhutatud olgu veel aga seegi, et ringkonnakohtu taoline otsustus ei tähenda kohtu kohustust süüdimõistetu seitsme kuu möödumisel asja uuesti arutades kindlasti vabastada. Süüdimõistetule antakse vaid võimalus tema vabastamise küsimuse varasemaks arutamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 2 /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau 2