1-16-5273/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5273 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdlane Eno Tuiv (isikukood 36601072222), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. veebruari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. novembri 2016 otsusega tunnistati E. Tuiv süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning teda karistati 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Helsingi Apellatsioonikohtu
8. novembri
9. a otsusega mõistetud karistuse – 9 aastat 1 kuu ja 5 päeva vangistust võrra. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
10. veebruaril
12. Viru Maakohtu
13. veebruari
14. a määrusega jäeti E. Tuiv vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata olenemata sellest, et E. Tuiv kannab esimest vangistust. E. Tuivi on kriminaalkorras karistatud 5 korral. Seega ei ole varasemad karistused eripreventiivset mõju avaldanud. Kuriteod on muutunud raskemaks. Praegu kannab E. Tuiv karistust muuhulgas I astme rahvatervisevastase kuriteo eest. Varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid kasutades ka vägivalda. Positiivsena tõi kohus välja, et E. Tuivil on vabanemisel kindel alaline elukoht, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on töötanud koristajana. Kohus tõi välja sellegi, et E. Tuivil puudub vabanedes kindel töökoht. Varem on E. Tuiv enda sõnul majanduslikult hakkama saanud, kuid kuriteo pani ta toime suure rahalise kasu saamiseks ning ka varasemad kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Sellest järeldub, et isik ei pruugi olemasolevate vahenditega toime tulla ning on teiste poolt väga mõjutatav, kuid ise seda probleemiks ei pea. Oma ebaõnnestumistes süüdistab E. Tuiv teisi ja näeb vaid osaliselt enesel süüd. Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab E. Tuiv vägivalda ning eitab probleeme. Ta võib oma ebastabiilsest emotsionaalsest seisundist olla ohtlik teistele. Viimane kuritegu – ametniku ründamine – on toime pandud vanglas. Samuti on E. Tuivi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid seoses kaaskinnipeetavate ja ametnike ähvardamisega. Seega on tegemist isikuga, kes ei suuda ka range järelevalve tingimustes korraldustele alluda, järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leidis, et E. Tuivi uue kuriteo toimepanemise risk on arvestatav ning isiku ennetähtaegne vabastamine seetõttu ennatlik. Kohus tõi välja, et E. Tuiv on ka varem katseajal olles rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Seega puudub kindlus, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus arvestas, et ka vangla ja prokuratuur ei toeta ennetähtaegset vabastamist.
15. E. Tuiv taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus tema karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja märgib, et tal ei ole aasta jooksul rikkumisi esinenud. Ka suitsetamise jättis ta maha selleks, et sellega ei kaasneks korrarikkumisi. Ka kuriteokaaslane soomlane on ammu vabastatud. E. Tuiv leiab, et tema iseloomustus näitab teda põhjendamatult kurjana. Tegelikult saab E. Tuiv vangivalvuritega hästi läbi ning suhtleb viisakalt. Kui E. Tuiv vahistati, sündis tal laps, kellega E. Tuiv suhtleb nädalas korra telefonitsi ning teeb kirja vahendusel koolitöid. Juba 3 aastat ei ole E. Tuiv last näinud. Varasemad rikkumised on ajast, mil E. Tuiv kandis karistust Viru Vanglas ning olid tingitud vanglapoolsest survestamisest. Nüüd on E. Tuiv juba aasta olnud rahulik ja viibib üldosakonnas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord E. Tuivi tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
17. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik).
18. II astme kohus leiab, et maakohus analüüsis kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid, ent leidis, et süüdlast ei saa ennetähtaegselt vabastada. Ka ringkonnakohus leiab, et E. Tuivi puhul on arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks, tema kuriteo asjaolud olid rasked, süüdlase varasemat elukäiku iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus ning kuritegude muutumine raskemaks. Maakohus on arvesse võtnud, et E. Tuivil puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised. Ehkki E. Tuiv on välja toonud, et teda on iseloomustuses näidatud põhjendamatult kurjana, ei saa ka ringkonnakohus mööda vaadata sellest, et süüdlase suhtes on rakendatud vangistuses olles julgeolekumeetmeid seoses kaaskinnipeetavate ja vangivalvurite ähvardamisega ning ka praegu kannab ta muuhulgas liitkaristust vangivalvuri löömise eest. Kuivõrd paratamatult peab kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastades otsustama ka selle üle, kas tema katseaeg võiks olla edukas – siis isiku suhtumine ametnikesse vangistuse ajal ning ka süüdlase varasem katseaja luhtumine seavad praegusel ajahetkel ringkonnakohtu hinnangul kahtluse alla E. Tuivi katseaja õnnestumise. Kuigi E. Tuivil on vabaduses laps, kellega ta järjepidevalt suhtleb, mis on positiivne sotsiaalsete sidemete seisukohast ja tal oleks ka elukoht, on maakohus osundanud sellele, et isikul puudub garanteeritud elukoht ning tema varasem elukäik on näidanud, et ehkki enda sõnul on süüdlane majanduslikult hakkama saanud, on ta ometi toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Neid asjaolusid arvestades leiab ka ringkonnakohus, et esineb liiga palju negatiivseid asjaolusid kogumis, mis praegusel ajal välistavad E. Tuivi tingimisi 2 2 ennetähtaegse vabastamise. Märkimist väärib, et iseloomustuse kohaselt E. Tuiv ei soovi osaleda vangla poolt pakutavates tegevustes probleemide lahendamiseks. Seega on alust arvata, et ta ei ole valmis läbima ka kriminaalhoolduse käigus pakutavaid tegevusi kriminaalsete riskide maandamiseks.
19. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau