Obsah (4)

§ 430§ 428§ 168§ 150

2-16-19613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1961

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xxxx(hageja) esitas 31.12.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu võlgnevuse 1200 euro, viivise 36,48 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 24.05.2016 sõlmitud laenuleping, mille kohta vormistasid pooled ka võlakirja. Laenulepingu kohaselt laenas hageja 24.05.2016 kostjale 1200 eurot. Kostja kohustus laenuks saadud raha tagastama hagejale kolmes võrdses, 400 euro suuruses, osas alates 01.06.
2. Kostja oma kohustusi ei täitnud ning jättis laenu hagejale tagastamata. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.
3. Kohus jättis 03.01.2017 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata.
4. 03.01.2017 määrusega võttis kohus hageja hagiavalduse menetlusse.
5. 17.01.2017 esitas hageja kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissi. Samal kuupäeva, s.o 17.01.2017, esitatud menetlusdokumendis taotles hageja kohtult poole (hagiavalduse esitamisel) tasutud riigilõivu summas 100 eurot tagastamist hageja lepingulise esindaja arvelduskontole nr EE xxxxxxxxxx Swedbank AS-is. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks 2 2-16-19613 poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 7.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

8. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

9. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 10.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on käesoleval juhul kompromissis kokku leppinud, kostja võlgneb (tasub) hagejale õigusabikulud 360 eurot ja riigilõivu summas 150 eurot. 11. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu summas 100 eurot tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 31.12.2016 hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 200 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja lepingulise esindaja arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel 3 2-16-19613 kohtunik 4