Võlausaldaja nõue ei ole selge, kuna võlgnik esitas põhjendatud vastuväited võlgniku nõudes toodud kauba koguste ja maksumuse osas. Võlausaldaja väide selle kohta, et võlgnikul ei saa olla mingeid vastuväiteid kaupade maksumuse ja võlgniku juures hoiustamise osas, kuna vastavad kaubad on ostetud võlgniku poolt esitatud arvete alusel, ei ole selge nõude alus, kuna võlgnik on esitanud muuhulgas vastuväite, et võlausaldaja ei ole võlgniku esitatud arveid tasunud ja seega vajaks kaupade koguste ja maksumuse hindamine kohtu hinnangul tõendite hindamist ja täiendavat analüüsi. Võlausaldaja on oma nõudes tuginenud 31.12.2015.a inventuuriaktidele, kuid kohtu hinnangul vajab täiendavat analüüsi ja tõendite hindamist võlgniku vastuväide, kas pärast 31.12.2015.a aktide koostamist on aktides kajastatud kaupade ja pakenditega teostatud tehinguid või mitte. Samuti on võlgnik avaldanud, et omab vastunõuet võlausaldaja vastu, millest tulenevalt tuleks kohtul võlausaldaja nõude suuruse kindlakstegemiseks hinnata ka vastunõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus leidis, et võlausaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Sisuline vaidlus nõuete olemasolu üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Seega puudub kohtul kohustus hinnata ajutise pankrotihalduri nimetamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega hagimenetluses. Kohtul on nõude põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolust või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid, mis eeldab asja lahendamist hagimenetluses. Kohus leidis, et võlgniku viited ajutise pankrotihalduri nimetamisega seotud Riigikohtu praktikale, sh ülesannetele, mida ajutine pankrotihaldur täitma peab, ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuna kohtul puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks
Võlausaldaja viidatud Riigikohtu lahendist (3-2-1-60-14) ei tulene, et kohus peaks võlausaldaja ebaselge nõude väljaselgitamiseks määrama ajutise pankrotihalduri, et võlausaldaja ebaselgele nõudele vaatamata võlgniku maksejõuetuse esinemisel võlgniku pankrot välja kuulutada. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14 punktis 16 selgesõnaliselt öelnud, et juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude selgust
Käesoleval juhul otsustabki maakohus ajutise pankrotihalduri määramist ja seega esineb seadusest ja kohtupraktikast tulenev alus hinnata võlausaldaja nõude selgust tulenevalt
Kohtu hinnangul tuleneb Riigikohtu viidatud lahendist selgelt, et võlausaldaja nõude ebaselgus ei oma tähtsust olukorras, kus kohus on ajutise pankrotihalduri juba nimetanud. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et ajutise pankrotihalduri nimetamiseks puudub
Kohus leidis, et võlgniku menetluskulude nõue on põhjendatud osaliselt. 4. 08.02.2017.a esitas võlausaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega nimetatakse võlgnikule ajutine pankrotihaldur või saadetakse asi tagasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Võlausaldaja palus menetluskulud jätta võlgniku kanda. 3
lg 1 tulenevalt nõude olemasolu ning võlgnik on esitanud põhjendatud vastuväited. Kui lähtuda võlgniku eeltoodud kinnitusest (omaksvõtt), oli võlgniku juures hoiustatud Grillsüsi Runsven 2,5 61 360 kotti, mille väärtus on 78 917,73 eurot. Nimetatud kauba maksumus on võlausaldajale hüvitamata ja selles osas on nõue selge ja tõendatud ning vaidlus saaks olla 6720 koti osas väärtusega 8642,88 eurot. Kui arvestada määruse põhjendustes esitatud võlgniku vastuväiteid, millele on kohus tuginenud, võib ebaselge olla võlausaldaja nõue summas 57 399,44 eurot (8642,88 eurot + 39 513,68 eurot + 9242,88 eurot), mitte kogu võlausaldaja nõue. Võlgniku vastuväited seoses kaupade väärtusega on paljasõnalised ja tõendamata. Võlgnik ei ole tõendanud, et oleks inventuuriaktides nimetatud kaubad võlausaldajale tagastanud, võlausaldaja korraldusel väljastanud kolmandatele isikutele või hüvitanud võlausaldajale nende maksumuse rahas. Hoiustatud kaupade maksumus on esitatud pankrotiavalduse lisades ning pankrotiavalduses on ka selgitatud maksumuse kujunemist. Võlgnikul ei saa olla mingeid põhjendatud vastuväiteid nende kaupade osas maksumusega 304 229,67 eurot, mille võlausaldaja on ostnud võlgnikult ja hoiustanud võlgniku juures, kuna vastavad kaubad on ostetud võlgniku poolt esitatud arvete alusel. Arusaamatu ja väär on võlgniku vastuväide komisjonitasu osas. Pooltevaheliste lepingute punkt 4.1. ei sätesta komisjonitasu maksmise kohustust. Samuti on meelevaldne ja paljasõnaline võlgniku vastuväide, et koti hinnad erinevad vähemalt 20-30 senti. Võlgnik ei ole oma väite põhistamiseks esitanud ühtegi tõendit, kuid kohus on määruse põhjendustes nõustunud sellise võlgniku väitega. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oleks võlausaldaja vastu eeltoodud nõuded. Võlausaldaja ei ole ka vastavaid nõudeid tunnistanud. Raamatupidamisprogrammi väljatrükil ja tabelil põhinevat nõuet ei saa aktsepteerida põhjendatud vastuväitena. Pankrotimenetluse algatamise ja ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamisel ei ole põhjendatud tugineda võlgniku paljasõnalistele väidetele selle kohta, et pärast 31.12.2015.a aktide koostamist on aktides kajastatud kaupade ja pakenditega teostatud tehinguid. Juhul kui tehinguid oleks tehtud, on vastav tõendamiskoormus võlgnikul. Juhul kui võlgnik on 4
lg 1 kohaselt tuleb võlausaldajal pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet esmalt tõendada. Kui see eeldus on täidetud, saab võlgnikul, juhul kui ta nõuet ei tunnista, tekkida võimalus nõudele vastu vaielda. Vastuväiteid tuleb kohtul hinnata samuti sisuliselt, sh hinnates ka tõendeid. Konkreetsete vastuväidete pinnalt tuleb hinnata, kas võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ja kas vaidlus nõude üle tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Samas ei piisa üksnes vastuväidete loetlemisest ja järelduse esitamisest, et vastuväited on põhjendatud, vaid iga vastuväite puhul tuleb ka põhjendada, miks see muudab nõude ebaselgeks. Kogumis tuleb vastuväidete hindamisel kohtul põhjendada, kas vastuväited muudavad ebaselgeks terve nõude või üksnes osa nõudest. 9.
lg 3 p-i 1 alusel ajutise halduri nimetamata jätmine sõltub sellest, mis asjaoludele ja tõenditele võlgnik nõudele vastuvaidlemisel tugineb. Käesolevas asjas tugines võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks oleva nõude tõendamisel (
lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmisel) sellele, et poolte vahel on 31.12.2015.a allkirjastatud akt laoseisu osas. Selles osas pooltel vaidlust pole. Võlausaldaja esitas ka endapoolse laoseisu arvestuse seisuga 28.11.2016.a, mille alusel on esitatud ka pankrotiavalduse aluseks olev nõue. Seega osas, milles 28.11.2016.a arvestuse kogused kattuvad 31.12.2015.a aktiga, saab järeldada et võlausaldaja hinnangul laoseis muutunud pole. Seega on arvestuste kattuvas osas võlausaldaja enda põhistamiskohustuse täitnud. Võlgniku põhiline vastuväide (
lg 3 p-st 1 tulenevalt) oli see, et laoseis on pärast 31.12.2015.a muutunud ning võlausaldaja poolt 28.11.2016.a arvestuses toodud laoseis on vale. Seda peaks aga võlgnik kohtule põhistama. Võlgnik saaks esitada omapoolsed asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks kohus lugeda põhistatuks võlgniku vastuväite, et pärast 31.12.2015.a on laoseis muutunud. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud konkreetseid põhistatud vastuväiteid üksnes mõnede kaupade osas, kuid see ei muuda võlausaldaja nõuet terves ulatuses ebaselgeks. See, et suurem osa või enamus võlausaldaja nõudest on ebaselge, ei too automaatselt kaasa terve nõude ebaselgust.
lg 3 p 1 alusel peab võlgnik vaidlema kogu nõudele põhjendatult vastu, mitte üksnes osale nõudest. Paberkottide (I kd, tl 85) osas ei ole võlgnik esitanud ühtegi vastuväidet. Maakohus peab tuvastama, mis osas on võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Kui mingis osas ei ole esitatud põhjendatud vastuväiteid ning see ületab 2500 eurot (
Võlgnik ei ole ka esitanud vastuväidet, et kaup on väärtusetu, vaid on üksnes leidnud, et koti hinnast tuleks maha arvata 20-30 senti. See vastuväide on samuti jäänud konkretiseerimata, kuid isegi kui arvata iga koti väärtusest maha 30 senti, ei muutu võlausaldaja nõue nulliks. Maakohus peab asja uuel lahendamisel hindama võlgniku kõiki vastuväiteid ja nende põhjendatust (sh võlgniku poolt väljatoodud tasaarvestusi ja kaupade ostmist võlausaldajalt). 10. Võlgnik on üldsõnaliselt tuginenud ka asjaolule, et tal on vastunõue võlausaldaja vastu. Samas ei saa olla piisav alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks
lg 3 p-i 1 tähenduses see, kui õiguslik konstruktsioon, millele võlgnik tugineb, võiks võlgniku poolt esitatud faktiväidete õigsust eeldades olla selline, mis nõude olemasolu või sissenõutavuse välistaks. Vastasel juhul võiks võlgnik alati tugineda sellele, et tal on võlausaldaja suhtes tasaarvestatav nõue ning saaks alati välistada võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse menetlemise, sest iga tehingust tuleneva nõude puhul saab alati esitada väite, et võlgnikul oli võlausaldaja suhtes nõue, mida saab tasaarvestada ning sellisel juhul vastuväite aluseks olevate asjaolude paikapidavuse korral võiksid õiguslikult võlausaldaja nõude olemasolu või sissenõutavuse välistada. See aga muudaks võlausaldaja pankrotiavalduse menetluse sõltuvaks sellest, kas võlgnik nõudele vastu vaidleb või mitte. Seega tuleb maakohtul, võlgniku poolt
15 lg 3 p-i 1 tähenduses. Käesoleval juhul ei ole võlgnik ka väitnud, et temal võlausaldaja vastu olev nõue on tasaarvestatud võlausaldaja nõudega. Samuti ei nõustu ringkonnakohus, et tulevikus võimalikult tekkivad nõuded seoses faktooringulepingutega tuleks arvestada põhjendatud vastunõude hulka. Isegi kui vastunõue oleks tasaarvestatud, peaks võlgnik enda nõuet põhistama sama ulatuslikult kui võlausaldaja enda pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet. Käesoleval juhul ei ole võlgniku poolt kohtu ette toodud selget vastunõuet. 11. Eespool toodust tulenevalt ei saa
lg 3 p-s 1 sätestatud ajutise halduri nimetamisest keeldumise aluse hindamine piirduda üksnes selle hindamisega, kas võlgniku poolt kirjeldatud õiguslik konstruktsioon selle paikapidavuse korral, võiks võlausaldaja nõude olemasolu välistada. Seega tuleb maakohtul
lg 3 p-s 1 nimetatud vastuväite kontrollimisel kontrollida ja sisuliselt hinnata ka neid elulisi asjaolusid, mille esinemisest võlgniku vastuväite põhjendatus sõltub.
lg 3 p-s 1 sätestatud vastuväidete aluseks olevad asjaolud ja tõendid tuleb kohtu ette tuua võlgnikul. Maakohtul tuleb vastavaid asjaolusid ja tõendeid ükshaaval hinnata, hinnates kõiki asjaolusid, mis peavad esinema selleks, et järeldada, et võlgnik on nõudele
Käesoleval juhul maakohus seda teinud ei ole. Maakohtu poolt järelduste tegemisel ei ole maakohus tuvastanud järeldust võimaldavaid asjaolusid ega hinnanud sisuliselt seda, kas võlgniku poolt esitatud vastuväidete alusel peaks kohus järeldama, et võlausaldajal ei ole mitte mingis ulatuses nõuet, millele ta pankrotiavalduses tugineb. Maakohtu praktika ei saa olla võlgniku vastuväidete hindamisel selline, et igasugune võlgniku vastuväide võiks ilma sisulise kohtuliku kontrollimiseta tuua kaasa selle, et võlausaldaja pankrotiavalduse menetlemine oleks välistatud. Eespool toodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Vajadusel saab maakohus küsida pooltelt täiendavaid selgitusi ja esitada neile konkreetseid küsimusi, et selgitada välja nõuete selgus. 12. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. 13. Menetluskulude jaotus tuleb lahendada asja sisulisel lahendamisel vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.