← Eesti

2-16-11488/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-11488 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1935 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada.
  3. Mõista Xxxxvälja Xxxxkasuks alates
  4. juunist 2016 igakuine elatis 215 eurot kuus tema ülalpidamiseks kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni, s.o
  5. veebruarini
  6. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
  7. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxx. eest ette. Elatis tuleb kanda
  8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale 2-16-11488 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
  10. Xxxxsoovib
  11. juulil 2016 esitatud hagis, arvestades
  12. augustil 2016 esitatud täpsustusi, Xxxxelatise väljamõistmist miinimummääras alates
  13. juunist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited
  14. Kostja leidis
  15. septembril 2016 esitatud vastuses, et ta soovib testi isaduse tuvastamiseks, kuna Xxxxon vihjanud mitmeid kordi, et xxxx ei ole kostja tütar. Kostja märkis, et soostub maksma elatist, kui tema isadus on tõestatud. Ta on täitnud ülalpidamiskohustust, sest Xxxxon elanud tema juures xxxxx
  16. veebruarist 2015 –
  17. juunini
  18. Selle perioodi eest ei ole Xxxxkinni pidanud kokkuleppest elatise maksmiseks. Kui on tehtud isadustest ja kostja osutub Xxxxisaks, on ta nõus maksma elatist alates kohtuotsuse jõustumisest, mitte aga tagasiulatuvalt. Menetluse käik
  19. Kohus selgitas
  20. septembri
  21. a kirjas kostjale, et hagiavaldusele lisatud sünnitunnistusest nähtuvalt on kostja Xxxxisa ning seega ei ole elatise nõudmise hagis kostja isadus kui asjas tähtsust omav asjaolu vaidluse all ning ekspertiisi määramine ei ole seega põhjendatud. Samuti selgitas kohus, et kostjal on võimalik esitada isaduse vaidlustamiseks hagi. Kohus märkis, et kui kostja ei esita vastavat hagi
  22. oktoobriks 2016, teeb kohus asjas võimaluse korral lahendi.
  23. Kostja kinnitas
  24. oktoobril 2016 kohtu eelviidatud kirja kättesaamist.
  25. Kostja ei ole kohtule esitanud hagi oma isaduse vaidlustamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
  26. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Käesoleva tsiviilasja hind on 1935 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. 2

(3)2-16-11488 Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
  1. detsembri
  2. a määruse nr 139 järgi on
  3. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Xxxxon Xxxxisa. Hageja seadusliku esindaja xxxx ja kostja Xxxx ühine laps Xxxx on sündinud
  4. veebruaril 2003 (tl 4). Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise alates
  5. juunist 2016 kehtivas miinimummääras. Kostja ei ole vastu vaielnud elatise suurusele. Küll on ta aga nõus olnud elatist maksma vaid tingimusel, et enne on kindlaks tehtud, et ta on hageja isa. Kohus on sellega seonduvat kostjale selgitanud. Kostja ei ole hagi isaduse vaidlustamiseks esitanud, millest kohus järeldab, et kostja on hageja isa ja ta on nõus elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Seega puudub vaidlus elatise määra osas. Poolte vahel on vaidlus selles, millisest ajast alates elatis välja mõista tuleb. Hageja on palunud mõista elatise välja alates
  6. juunist
  7. Kostja esitatud vastusest nähtub, et hageja elas
  8. juunini 2016 kostja juures Xxxx. Kostja on nõus elatist tasuma kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et kuna kostja on ise kinnitanud, et hageja elas temaga xxxx
  9. juunini 2016, siis on ülalpidamisnõude rahuldamine sellest ajast ka põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada. Kostja ei ole esile toonud, et ta on alates
  10. juunist 2016 ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus on selgitanud, et vaatab hagi läbi lihtmenetluse sätete kohaselt, millisel juhul võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt välja elatise miinimummääras alates
  11. juunist
  12. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  13. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hagejalt menetluskulude nimekirja küsida. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.