Obsah (13)

§ 3401§ 363§ 442§ 439§ 371§ 340§ 2§ 132§ 134§ 663§ 657§ 423§ 136

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-2861 Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2017. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar Kohtu

§ 3401lg 2 alusel hagi läbi vaatamata ja vastuhagi menetlusse võtmata.

Samas juhtis kohus tähelepanu, et kuivõrd nii hagist kui vastuhagist nähtuvalt on Keila Linnavalitsus aktsepteerinud senise kinnistu jagamist kaheks eraldi kinnistuks vastavalt 1201 m² ja 813 m², mis ilmselt ongi ainus reaalne maakorralduslikele nõuetele vastav kinnistu reaalosadeks jagamise viis (vt SA asendiplaan

1. oktoober
2. a), siis soovitas kohus pooltele taaselustada / jätkata sellelt baasilt kompromissläbirääkimisi, et jõuda asjas kiiremini pooli rahuldava tulemuseni.
3. Pooled esitasid
4. novembril
5. a oma nõuete täpsustused. Hagejad paluvad kohtul: 1) kohustada kostjaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 754402 kolmandasse jakku kannete nr 1, 2 ja 4 all kantud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra märkuse kustutamiseks ning asendada kohustatud isikute tahteavaldused vastava kande tegemiseks kohtuotsusega, 2) kohustada kostjaid andma tahteavaldused Keilas Tallinna mnt 8 asuva kinnistu suhtes kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kehtestamiseks, kinnistu jagamiseks ja osaliseks lõpetamiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 754402 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkuse kinnistu valdamise ja kasutamise korra ning kinnistu jagamise ja kaasomandi osalise lõpetamise kohta kinnistamiseks vastavalt
6. detsembril
7. a sõlmitud lepingu punktidele 2.1 kuni 2.10 ning vastavalt
8. detsembri
9. a sõlmitud lepingu lisaks nr 1 olevatele plaanidele. Asendada kohustatud isikute tahteavaldused vastava kande tegemiseks kohtuotsusega; 3) edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks; 4) alternatiivselt eelnevale kehtestada menetlusosaliste kaasomandis olevale kinnisasjale muu õiglane kasutuskord kohtu poolt õiglaseks peetaval viisil. Hagihinda pole hagejad oma lõplikus hagiavalduses välja toonud.
10. Kostjate
11. novembri
12. a täiendatud vastuhagis on esitatud kokku 18 nõuet (nõudeid eraldi numereerimata), sh 4 nõuet kostjate, st iseenda vastu ja nõue hüpoteegipidaja AS-i SEB Pank kaasamiseks. Kostjad taotlevad nii hagejate kui ka iseenda suhtes anda nõusolek kaasomandis oleva kinnistu jagamiseks kaheks reaalosaks selliselt, et 1201m2 jääb hagejate KV ja AV ning kostjate kaasomandisse ning 813m2 jääb hagejate VV ja LS kaasomandisse; hagejate ja kostjate kohustamist anda nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kinnistu registriosa nr 754402 teise jao omanikukannete, mille kohaselt kuulub viidatud kinnistust hagejatele KV-le, AV-le ja VV-le igaühele 1/5 ja hagejale LS-le 1/25 ning kostjatele 9/25, kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse viidatud kinnistu kaasomandi suuruseks KV osas 73/1201, AV osas 403/1201 ja kostjate osas 725/1201; Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal avada kinnistusraamatu uus registriosa (KRS § 81 tähenduses) suurusega 813m2, asukohaga Keila linn, Tallinna mnt 8a, ning kohustada hagejaid ja kostjaid (st iseennast) anda 4 nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kanda viidatud uue kinnistu teise jao omanikukandes omanikeks KV kaasomandi suuruseks 4/5 ja LS kaasomandi suuruseks 1/5; juhul kui kohus rahuldab taotluse kinnistu jagamiseks, lõpetada seni kehtivad kasutuskorrad ning kinnitada kohtuotsusega juurde lisatud kasutuskord toodud tingimustel ja sõnastuses ning selle juurde lisatud joonistele ning kohustada kohtuotsuse osapooli andma vastuhagis loetletud nõusolekud ning kohustada tasuma VV ja LS tasuma solidaarvõlgnikena kostjatele hüvitist vastavalt käesoleva vastuhagi punktis 33 toodud nõudele; kohustada hagejaid ja kostjaid (st iseennast) andma nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kinnistu registriosa nr 754402 kolmanda jao kannete 1, 2 ja 4 kustutamiseks ning uue märkuse kaasomandi valdamise kohta vastavalt kohtuotsusele tegemiseks kinnistu kolmanda jao esimesele vabale järjekohale; kohustada hagejaid VV ja LS tasuda solidaarvõlgnikena kostjatele hüvitist kokku summas 1730,28 eurot. Maakohtu määrus
13. Harju Maakohus jättis
14. jaanuari
15. a määrusega hagejate hagi läbi vaatamata ja keeldus kostjate vastuhagi menetlusse võtmisest. Hagiga seonduvad menetluskulud jättis kohus solidaarselt hagejate kanda ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
16. Kohus leidis, et mõlemas, nii hagiavalduses ja vastuhagis (nende lõplikes versioonides) esinevad vaatamata kohtu nõudele puudused kohtu poolt antud tähtaja jooksul kõrvaldada jätkuvalt sellised puudused, mis ei võimalda hagejate hagi edasi menetleda ja kostjate vastuhagi menetlusse võtta.
17. Kohus on hagejatele ja kostjatele korduvalt selgitanud, et nii kaasomandi suhtes uue kasutuskorra kehtestamise nõude (AÕS § 72 lg 5) kui kaasomandi lõpetamise nõude puhul (AÕS § 77 lg 2) on kaasomanike protsessuaalsete taotluste sisuks (hagi esemeks

§ 363

lg 1 p 1 mõttes) vastavalt uue kasutuskorraga või kaasomandi jagamisel reaalosadeks kaasomanike kokkuleppega mittenõustunud kaasomanike (kostjate) kohustamine anda oma tahteavaldused vastava kasutuskorraga ja /või kaasomandi lõpetamise viisiga nõustumiseks ning kinnistusraamatus vastavate kannete tegemiseks (kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel kostjate tahteavaldust). Kohus on viidanud ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-42-13, mille resolutsioonist nähtub, kuidas vastavaid nõudeid (kohustust nõusoleku / tahteavalduse andmiseks) lühidalt ja selgelt vormistada ning on selgitanud, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita, st ainuüksi kohtuotsuse resolutsioonist (mis lähtub hagi rahuldamise korral eranditult ainult hageja/vastuhageja poolt formuleeritud nõuetest) peab nähtuma, milliste tahteavalduste tegemiseks asjaõiguslepingu mõttes (AÕS § 64¹) ja kinnistusraamatusse kantud puudutatud isiku nõusoleku mõttes (KRS § 34¹ lg 1) kostjaid kohustatakse. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-53-07 punktis 14 selgitanud, et

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis.

§ 442

lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Eelnevast järeldub, et hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Eelnevast järeldub kolleegiumi arvates ka see, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud

§ 363lg 1 p-des 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud andmed.

5

1. Kuigi hagejad on oma
2. novembri
3. a lõpliku nõuete täpsustuse kohaselt punktis 1 kohustanud kostjaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 754402 kolmandasse jakku kannete nr 1, 2 ja 4 all kantud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra märkuse kustutamiseks ning palunud asendada kohustatud isikute tahteavaldused vastava kande tegemiseks kohtuotsusega, ei ole hagejad jätkuvalt näidanud, millise konkreetse sisuga tahteavalduse peaksid kostjad tegema selleks, et nõustuda hagejate poolt
4. detsembri
5. a kaasomanike kokkuleppes tehtud tahteavaldustega. Kohus on
6. novembri
7. a määruse punktis 10 selgitanud, et kui nelja kaasomaniku (hagejate) tahteavaldusi kinnistu valdamise ja kasutamise korra suhtes väljendavad
8. detsembri
9. a notariaalse lepingu punktid 2.1 kuni 2.9 ja kokkulepet kinnistu jagamiseks kaheks eraldi kinnistuks nimetatud lepingu punkt 2.10, samuti vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks punktid 3.1 ja 3.2, siis nõuded kostjate kohustamiseks tahteavalduste tegemiseks peavad sisaldama mitte viiteid vastavatele lepingupunktidele (millise lepingu osalisteks kostjad ei ole), vaid nimetatud lepingupunktides sisalduvate hagejate tahteavaldustega sisuliselt kattuvaid (samaseid) tahteavaldusi. Sellisel juhul oleksid hagejate tahteavaldused väljendatud
10. detsembri
11. a kaasomanike kokkuleppes ning kostjate vastavasisulised ja hagejate kokkuleppega kattuvad tahteavaldused oleksid väljendatud kohtuotsuse resolutsioonis, mis asendab kostjate vabatahtlikke tahteavaldusi/nõusolekuid (KRS § 34¹ lg 8). Käesoleval juhul on hagejad oma nõudepunktis 2 jätkuvalt piirdunud viitega lepingule (punktidele 2.1 ja 2.10 ning lepingu lisaks 1 olevatele plaanidele), mis tähendab, et ilma
12. detsembri
13. a kokkuleppeta ei oleks hagi võimaliku rahuldamise korral kohtuotsuse resolutsioonist võimalik aru saada, millise konkreetse sisuga tahteavalduste andmiseks tuleks kostjaid kohustada, samas kui kohtuotsuse resolutiivosa peaks olema täidetav ilma igasuguste täiendavate viideteta või põhjendustega. Hagejate nõudepunkti 4 (alternatiivse nõude) osas märkis kohus, et kuivõrd hagejate kasutuskorra kehtestamise nõue on esitatud koos kaasomandi osalise lõpetamise nõudega (mis on jätkuvalt puudulik), siis kehtivad ka selle nõude osas hagile esitatavad nõuded, järelikult peab ka nimetatud nõue olema selge ja piisavalt määratletud, et aru saada, millist kasutuskorda hagejad soovivad eelmiste kasutuskordade asemel kehtestada. Kohtu hinnangul hagejate abstraktne nõue kehtestada „muu õiglane kasutuskord kohtu poolt õiglaseks peetaval viisil“ sellele ei vasta. Samuti ei ole hagejad vaatamata kohtu nõudele välja toonud hagi hinda. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja nõuetele suutnud puudusi kõrvaldada ja formuleerida menetluskõlbulikku hagi (kuigi kohus on võtnud hagi ekslikult juba menetlusse), mistõttu selle jätkuv menetlemine olukorras, mil kohus peab jätkuvalt nõudma hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, ei ole võimalik.
14. Kostjate vastuhagi suhtes leidis kohus, et ka selles esinevad olulised puudused ei ole vaatamata kohtu nõudele kõrvaldatud. Kuigi kostjate vastuhagis sisalduvad kohustamisnõuded vastavad oma sisult kaasomanike tahteavalduse andmiseks kohustamise nõuetele, on kostjad esitanud osa nõudeid iseenda vastu, mis on vastuolus

§ 371lg 2 p 1 (kostjate / vastuhagejate õiguste rikkumine ei ole võimalik).

Samuti on kohtu hinnangul vastuolus kostjate põhinõudega kohustada hagejaid nõustuma olemasoleva kinnistu jagamisega kaheks eraldi kinnistuks kostjate nõue kohustada hagejaid VV ja LS andma nõusolek uue kande tegemiseks kinnitusraamatusse, millega määratakse olemasoleva kinnistu mõttelised osad (KV, AV ja kostjate mõttelised osad), kuna kinnistu jagamisel kaheks reaalosaks lõppeks VV ja LS omand jagatava kinnistu suhtes ja selle omandiõiguse jagunemine hagejatesse VV-sse ja LS-sse (kui uue moodustatava kinnistu kaasomanikesse) enam ei puutu. Analoogiliselt ei saa kohtu hinnangul kohustada KV, AV ja kostjaid andma nõusolekut kanda kinnistusraamatusse 6 uue moodustava kinnistu 813 m² kaasomanike VV ja LS osade suurused, sest nende õigusi uue moodustatava kinnistu Tallinna mnt 8a jagunemine VV (hagiavalduses märgitud ilmselt ekslikult KV) ja LS vahel ei puuduta. Tingimusliku kehtestatud kasutuskorra lõpetamise ja uue kasutuskorra kehtestamise nõude puhul (juhul kui kohus rahuldab kostjate taotluse kinnistu jagamiseks 1201 m²ja 813 m²) ei ole ka kostjad oma nõudes kirjeldanud nende poolt taotletavat uut kasutuskorda (mille suhtes taotletakse kaasomanike nõusolekut), vaid on viidanud hagi lisaks olevale kasutuskorra projektile, st hagi resolutiivosa välisele dokumendile. Kohus selgitas, et kuigi kohtupraktikas on aktsepteeritud viidata hagiavalduse resolutsiooni, st nõuete, lisadena plaanidele ja joonistele, mida ei ole võimalik sõnaliselt kirjeldada, kuid mis näitlikustavad resolutsiooni sõnalist osa, ei puuduta see sõnaliselt väljendatavaid nõudeid. Seega käesoleval juhul oleksid aktsepteeritud vastuhagi resolutsiooni lisadena kasutuskorra plaanid (vastuhagi lisad 3 ja 4) eeldusel, et taotletav kasutuskord oleks lühidalt ja selgelt kirjeldatud vastuhagi nõudepunktis endas, mitte aga hagi (resolutsiooni) lisas. Kostjad on tasunud täiendavalt riigilõivu 125 eurot (kokku on tasunud 425 eurot), samal ajal selgitamata, mille eest nad on täiendavat riigilõivu tasutud. Terviklikku hagihinda ei ole kostjad oma vastuhagis jätkuvalt välja toonud. Kohtu hinnangul on vastuhagis esitatud 16 sooritus(kohustamis)nõuet (kostjate poolt on vastuhagi nõuded esitatud numereerimatult), st mittevaralist nõuet (a 3500 eurot) ja 1 varaline nõue 1730,28 eurot, mille puhul arvestuslik tsiviilasja hind oleks 57 730,28 eurot (16 x 3500+1730,28), millele vastab riigilõiv 1100 eurot, seega arvestuslikult on vähem tasutud riigilõivu 675 eurot. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostjad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja nõuetele suutnud selle puudusi kõrvaldada ja formuleerida menetluskõlbulikku vastuhagi, mistõttu keeldus kohus selle menetlusse võtmisest

§ 340

¹ lg 2,

§ 371lg 2 p 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel.

Määruskaebus

1. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määrus resolutsiooni punkti 1 osas ja saata tsiviilasi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2. Määruskaebuse kohaselt on kohus vääralt lähtunud nende hagis sedastatu tõlgendamisel, Riigikohtu praktika kohaldamisel ja seetõttu tõlgendanud ka valesti menetlusõigusnorme, mille alusel kohus jättis hagi läbi vaatamata.
3. Hagejad leiavad, et viide kohtuasja juures olevatele materjalidele nõude resolutsioonis ei muuda nõuet täitmatuks. Kohtu seisukohast, seadusest ja Riigikohtu praktikast ei tulene imperatiivset nõuet selle kohta, et hagi nõude resolutsiooni osa ei või sätestada viitena hagiavalduse lisale. Selline teguviis toimib sisuliselt samal põhimõttel, kui nõudes ja kohtuotsuses viidatakse lisale, milleks on joonis. Oluline on asjaolu, et hagi ese oleks selge ja arusaadav.
4. Hagejatele jääb arusaamatuks, mis osas jäi kohtule hagi nõue arusaamatuks. Hagejad on kohtu nõudmisel muutnud enda nõude sõnastust kostjate tahteavalduste andmise kohustamise osas. Seda, mille suhtes nende tahteavaldused asendatakse (kasutuskord) on välja toodud hagejate viites lepingu sätetele. Hagi nõudeid ei muuda selgemaks asjaolu, kui hageja teeks lepingu punktidest nn „copy-paste“ enda hagi nõuetesse. Kohtule pidi olema arusaadav, milline on hagejate soov ja tahe ning asjaolu, et kohus formaliseeritusse printsiibist lähtudes peab nõudeid ebamääraseks, ei ole

§ 2kooskõlas.

1. Kohtul on kohustus nõude ebaselguse korral selgitada välja hagejate tahe – väita praeguses menetluse etapis, et kohtule jäi hagejate tahe arusaamatuks, on kohatu. Hagejad rõhutavad, et kohtuotsuses viidatud lepingus kajastatud kastutuskorra 7 reguleeringu väljatoomine kohtuotsuses, ei ole hagi raamidest väljumine ja kohus omab sellist pädevust.
2. Hagiavalduse punktis 4 toodud nõue vastab hagi nõuetele. Hageja on enda alternatiivse nõudega andnud kohtule õiguse kasutuskorra viisi osas teha hageja poolt hagi nõude punktis 2 väljatoodule erinevalt, kui kohus ei pea hagejate poolt esitatud nõuet piisavalt õiglaseks menetluspoolte suhtes. Arvestada tuleb asjaolu, et hagejad on esitanud kohtu enda juhiste ja selgituste taamal vähemalt 3-4 korda erinevat sõnastust, millest kohtul endal oleks olnud võimalik juhinduda. Kohtul on kohustus selgituskohustuse raames anda juhiseid. Kui kohtu enda juhised on sedavõrd segased, et neist ei ole võimalik lähtuda, siis selles süüdistada osapooli, on hagejate arvates kohatu. Kohtu antud selgitused on olnud vasturääkivad.
3. Kokkuvõttes teeb otsuse kohus ja ka kohtuotsuse resolutiivosa koostab kohus mitte hageja ega kostja, seega jääb hagejale arusaamatuks kohtu etteheide, et resolutiivosa peab olema tingimata copy-paste meetodil ülekantav. Taoline formaliseerituse printsiip ei ole kooskõlas asja sisulise aruteluga, millega kohus tegelikkuse peaks tegelema.
4. Tsiviilasja hinna taaskordne äramärkimine hilisemas kohtustaadiumis saab olla käsitletav sellise olulise rikkumisena, mis annab kohtule õiguse hagi peale menetlusse võtmist hiljem läbi vaatamata jätta ainuüksi siis, kui kohtule on ilmselge, et tasutud on vähem riigilõivu. Antud juhul on hageja esitanud kohtule kaks kohustamisnõuet ja ühe alternatiivnõude. Kõikide nõuete puhul on tegu mittevaraliste nõuetega, mille rahaliseks väärtuseks hinnatakse

§ 132

lg 1 kohaselt 3500 eurot.

§ 134lg 1 kohaselt tuleb hagihinna arvutamisel nõuded liita.

Juhul, kui on mitu põhinõuet ja alternatiivne nõue, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kahest mittevaralisest kohustamisnõudest tulenevalt on seega hagihinnaks 7000 eurot. Vastava hagihinnaga hagilt tuleb RLS § 59 lg 1 järgi tasuda 450 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavaldust esitades ekslikult oluliselt rohkem – s.o 958,67 eurot. Suurema summa tasumine riigilõivu kulu katmiseks ei saa olla käsitletav sellise formaalse tsiviilkohtumenetluse nõude rikkumisena, mis päädib asja läbi vaatamata jätmisega. Vastus määruskaebusele 24. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik 25. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 26. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 3 ja §-le 659 tühistada osas, milles maakohus jättis hagejate hagiavalduse läbi vaatamata, ja saata tsiviilasi selles osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust osas, milles määrust vaidlustati, s.t hagejate hagi läbi vaatamata jätmise osas. Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise osas on maakohtu määrus jõustunud.

1. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus keeldunud hagiavalduse läbivaatamisest põhjendustel, et hagejad ei ole kõrvaldanud puudusi, millele maakohus korduvalt tähelepanu juhtis ning andis tähtaja nende kõrvaldamiseks. Hagejate nõuded ei olnud maakohtu hinnangul selgelt vormistatud ja hagi ebaselgus väljendus eelkõige selles, et hagejad viitasid hagiavalduse resolutsioonis
2. detsembril
3. a sõlmitud lepingu tingimustele. Keeldumise alusnormina on maakohus viidanud

§ 3401lg-le, § 371 lg 2 p-le 2 ja § 423 lg 2 p-le 2 (III kd, tl 62 pöördel ja 63).

8 28. Kolleegium nõustub iseenesest maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas

§-ga 423 võib hagi jätta seaduses nimetatud juhtudel läbi vaatamata. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (

§ 423lg 2 p 2).

Kolleegium nõustub, et olukorras, kus nõue on ebaselge, ei ole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (

§ 2

). Ka vastaspoolel ei ole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt, mida hagejad soovivad.

1. Kuigi kolleegium möönab, et nõude seaduspärane ja selge formuleerimine on hagejate ülesanne ning kohus ei saa üldjuhul hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid tuletada ega hagejate asemel nõuet sõnastada, siis tuleb praegusel juhul siiski nõustuda määruskaebuses tooduga, mille kohaselt on hagejate esitatud hagiavaldusest hagejate tahe piisava selgusega mõistetav. Hagi esitamise eesmärgiks on kohustada kostjaid andma tahteavaldused, mis on vajalikud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe ja kinnistu jagamise kokkuleppe heakskiitmiseks ning vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Üksnes asjaolu, et hagejad viitavad oma nõudes kokkulepete täpsematele tingimustele, mis on sõnastatud
2. detsembril
3. a notariaalselt tõestatud lepingus, ei anna põhjust väita, et hagejate taotlevat eesmärki ei ole võimalik hagiga saavutada (

§ 423lg 2 p 2).

Ringkonnakohus viitab Riigikohtu selgitustele, mille kohaselt on

§ 423

lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda ka menetluse käigus formuleerida seadusele vastavat nõuet, saab kohus jätta hagi rahuldamata (Riigikohtu

1. oktoober
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9416, p 16).
3. Vastuseks määruskaebuse etteheitele riigilõivu tasumise kohta, märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole maakohus teinud riigilõivu osas etteheited hagejatele, vaid määruse p-s 15 toodud tsiviilasja hinna ja riigilõivu suurust puudutavad märkused on suunatud kostjatele (III kd, tl 64). Samas võib kohus kuni menetluse lõpuni täpsustada tsiviilasja hinda ja vajadusel nõuda täiendava riigilõivu tasumist (

§ 136lg 4, § 147 lg 3).

31. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta hagi sisuliselt lahendada ning jaotada selle tulemusele vastavalt ka menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Iko Nõmm 9