← Eesti

2-16-18759/5

Obsah (7)§ 383§ 195§ 391§ 444§ 174§ 178§ 445

2-16-18759 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

  1. OÜ XXXX (hageja) ja XXXX OÜ (kostja) sõlmisid 14.02.2014 kliendilepingu nr XXXX, mille kohaselt andis kostja oma pakendiseadusest tulenevad kohustused üle hagejale ja kohustus selle eest maksma tasu. Hageja on oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja esitas 30.04.2015 kostjale arve nr XXXX summas 73 843,78 eurot maksetähtajaga kuni 30.05.2015 ning 06.10.2015 arve nr XXXX summas 6135,96 eurot maksetähtajaga kuni 16.10.
  2. Kostja tasus osaliselt esimese arve eest järgmiselt: 05.08.2015 – 5999,59 eurot, 04.09.2015 – 6000 eurot ja 05.10.2015 – 6000 eurot. Seetõttu on kostja võlgnevus esimese arve tasumata jätmise eest kokku 73 843,78 - 5999,59 - 6000 - 6000 = 55 844,19 eurot. Teise arve (summas 6135,96 eurot) on kostja jätnud täies ulatuses hagejale maksmata. Kohtu selgitused
  3. Hageja on esitanud kohtule 10.01.2017 taotluse hagi tagamise tagatise vähendamiseks ja osaliseks tagastamiseks. Hageja põhistas, et 15.12.2016 hagi tagamise määrusega (tsiviilasjas nr 2 2-16-18759 2-16-18759) arestiti kostjale kuuluvad arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja Eesti Vabariigis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides kokku 161 137,36 euro ulatuses hageja kasuks. Kohtutäitur teavitas 16.12.2016 kohut hagi tagamise määruse täitmisest. Seejuures arestiti aga hagi tagamise määruse täitmisel kostja arvelduskontod kokku 696,67 euro ulatuses (SEB Pank AS-is). Seega on hagi tagatud üksnes 696,67 euro ulatuses. Hageja tasus 14.12.2016 maksekorraldusega hagi tagamise eest tagatist 8056,87 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotles hageja

§ 383

lg 12 alusel hagi tagamise eest nõutud tagatise vähendamist ja ülemakstud tagatise tagastamist. Hageja juhtis mh tähelepanu, et Riigikohus on viidatud sätte tõlgendamisel leidnud, et kui hagi tagatakse väiksemas ulatuses kui hagis nõutud summas, võib see olla aluseks tagatise vähendamiseks (Riigikohtu 26.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-16, p 11). 3. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine

§ 383lg-s 12 sätestatud eelduseid hagi tagamise tagatise vähendamiseks.

Seejuures on Riigikohus 26.10.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-16, p 11 sisuliselt sedastanud, et olukorras, kus hagi tagatakse väiksemas summas, kui hagis nõutud summa, siis ei välista see kolleegiumi hinnangul

§ 383lg 12 kohaldamise võimalikkust.

Maakohus juhib siinkohal aga tähelepanu, et Harju Maakohtu 15.12.2016 määrusega (tsiviilasjas nr 2-16-18759) arestiti kostjale kuuluvad arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja Eesti Vabariigis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides kokku 161 137,36 euro ulatuses, st kogu hageja hagihinna ulatuses. Seega ei ole hageja hagi (15.12.2016 määrusega) tagatud väiksemas summas, kui on hagis nõutud summa. 4. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus hagi tagamise tagatise vähendamiseks, jätab kohus hageja (10.01.2017) taotluse hagi tagamise tagatise vähendamiseks ja osaliseks tagastamiseks rahuldamata. 5. Kohus selgitab täiendavalt, et

§ 195

lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud.

§ 391

lg 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt

§ 391

lg-le 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. 6.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1800 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 1430 eurot (s.o 11 tundi x käibemaksuta tunnihind 130 eurot). Kohus peab põhjendatuks nimetatud summade kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 3 2-16-18759 9. Kohus leiab, et vastavalt

§ 445

lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.