Obsah (5)

§ 430§ 428§ 168§ 150§ 661

2-16-122489 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12248

) § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud, et loobuvad käesolevale kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest.

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-122489 menetlus.
2. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 212,50 eurot, arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „tsiviilasi nr 2-16-122489, XXXX, riigilõivu tagastamine”.
3. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. AB „XXXX“ (AB „XXXX“ Eesti filiaali kaudu, hageja) esitas 29.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Swedbank Liising Aktsiaseltsi (kostja) vastu 5057,29 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 25.10.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
5. Hageja esitas 10.11.2016 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 23.01.2017, kostja vastu võlgnevuse 4958,39 euro, viivise 144,54 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 10.07.2014 XXXX Vabariigis XXXX juures liiklusõnnetus, kus sõiduk DAF FT 95 XF 480 (registreerimismärk XXXX), mida juhtis XXXX (isikukood XXXX), tagurdas otsa valgustuspostile. Nimetatud juhtumi kohta kirjutas XXXX hagejale 21.01.2016 seletuskirja, milles ta kinnitab sõidukiga valgustuspostile otsa tagurdamist. Nimetatud liiklusõnnetuse kohta sai hageja info 04.01.2016, kui XXXX saatis hagejale teate liiklusõnnetuse kohta. Kostja oli sõiduki DAF FT 95 XF 480 (registreerimismärk XXXX) omanik liiklusõnnetuse toimumise ajal. Hageja kui kindlustusandja ja kostja kui kindlustusvõtja vahel oli 19.10.2013 sõlmitud nimetatud sõiduki osas liikluskindlustuse tavaleping nr XXXX. Lepingu kehtivuse algus oli 08.11.
6. Hageja ja kostja vahel oli küll sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping, kuid nimetatud lepingu alusel ei ole kunagi ühtegi liikluskindlustuse poliisi välja antud. Sõidukil puudus 10.07.2014 kehtiv liikluskindlustuse poliis. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi väljatrüki kohaselt sõidukil kindlustuspoliis 10.07.2014 ei kehtinud, seega nimetatud sõidukiga ei tohtinud liigelda. Lepingu kehtivuse ajal toimus liiklusõnnetus, seega oli sõiduki kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus. Liiklusõnnetus toimus Eestis kindlustatud sõidukiga XXXXs (kannatanud osapooleks oli XXXX ettevõte). Sellisel juhul toimub liikluskahju käsitlemine rohelise kaardi reeglite kohaselt, st kahju käsitluse korraldab asukohamaa (XXXX) nõuete lahendamise eest vastutav esindaja – antud juhul XXXX. Kahjukäsitlusel lähtutakse asukohamaa õigusnormidest ja tavadest. Kui asukohamaa kahjukäsitlus oli lõppenud, siis esitas nõuete lahendamise eest vastutav esindaja XXXX hagejale kahjunõude, kus oli kirjeldatud hüvitatud kahjud ja nende suurus. Liiklusõnnetuse tulemusena sai valgustuspost nii palju kahjustada, et see tuli välja vahetada. XXXX kui nõuete lahendamise eest vastutav esindaja esitas hagejale kahjunõude 2 2-16-122489 liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 4958,39 eurot (s.o hüvitatud kahju 4311,64 eurot ja kahju käsitlustasu 646,75 eurot), mille hageja ka hüvitas. Hagejal on seega kostja vastu kahju hüvitamise nõue kogusummas 4958,39 eurot.
7. Kohus võttis 02.02.2017 määrusega hagi menetlusse.
8. 13.03.2017 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid (kooskõlas

§ 430

lgtes 1 ja 2 sätestatuga) kinnitada ja asjas menetluse (kooskõlas

§ 428lg 1 p 4) lõpetada.

Pooled kinnitasid mh, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Muu hulgas kinnitasid pooled, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid hageja ja kostja, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus. Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu summas 212,50 eurot tagastamist hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „tsiviilasi nr 2-16-122489, XXXX, riigilõivu tagastamine”. Kostja märkis, et ta on riigilõivu tagastamisega nõus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 7.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

8. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 9.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale riigilõivu summas 212,50 eurot, õigusabikulud summas 450 eurot ning et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest 3 2-16-122489 riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 29.09.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 163,61 eurot ning hagiavalduse esitamisel 10.11.2016 täiendavalt summas 261,39 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 425 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 212,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „tsiviilasi nr 2-16122489, XXXX, riigilõivu tagastamine”. 11.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4