2-16-15315/33

(6)Tsiviilasi nr 2-16-15315 Asjaolud

1. 11.10.2016.a esitas avaldaja maakohtule avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt määrati 30.06.2009.a laste hooldusõigus laste emale. Avaldaja elas 8 aastat Singapuris, seejärel Dubais. Käesoleval ajal on isa elukoht juba kahe aasta vältel Tallinnas. Harju Maakohus määras 2009.a esialgse õiguskaitse korras kindlaks suhtluskorra. Avaldaja ei saanud lahendit järgida, sest laste ema segas selle teostamist. Laste ema avaldas lastele tugevat psüühilist survet, luues isast nende silmis negatiivse kuvandi. Nüüd on lapsed vanemad ja avaldaja elab Tallinnas. Avaldaja üritas septembris 2016.a saavutada laste emaga kokkulepe lastega suhtlemise osas, kuid tema ettepanekud jäid vastuseta. Avaldaja on siiani suhelnud lastega telefoni teel ja ühel või kahel korral nädalas on ta kohtunud lastega avalikus kohas ema juuresolekul. Eeltoodust tulenevalt palus laste isa määrata kindlaks suhtlemise kord, mille kohaselt on avaldajal õigus kohtuda lastega ema juuresolekuta kaks korda nädalas esmaspäeval ja kolmapäeval ajavahemikus 16.00 – 20.
2. Lastel on õigus viibida reedeti alates kellast 18.00 kuni laupäeva kellani 18.00 isa juures Tallinnas. Kaks korda aastas on lastel õigus reisida koos isaga Itaaliasse eesmärgiga külastada isa vanemaid. Reisi igakordne pikkus on kuni seitse päeva.
3. Laste ema vaidles isa poolt taotletavale suhtluskorrale vastu ning tegi oma ettepaneku laste isa ja laste suhtlemise korra osas. Vastuse kohaselt ei takista laste ema isal lastega kohtumast. Lapsed räägivad vene keelt ja kohtumistel lastega palub avaldaja sageli laste emal tõlkida vene keelest itaalia keelde ja vastupidi. Lapsed õpivad koolis ja käivad muusikakoolis. MA käib lisaks kord nädalas individuaalses muusikatunnis. Samuti käivad lapsed huviringides. Kuivõrd lastel on väga tihe graafik, on oluline, et kohtumised isaga toimuksid lastele sobival ajal. Laste isa ei ole sageli tulnud lastega kohtuma, kui nad kutsusid teda. Kohtumiste ajal on isa sageli lahkunud üks tund pärast kohtumise algust, öeldes lastele, et tal on muud tegemist. Tavaliselt kaob isal huvi lastega suhtlemise vastu 20 minuti jooksul pärast kohtumise algust. Laste isa on olnud vägivaldne laste suhtes ja 15.11.2011.a otsusega kriminaalasjas karistati laste isa lapse MA löömise eest. Laste isa võib käituda laste suhtes ootamatult ja agressiivselt. On olnud juhtumeid, kus laste isa on hakanud lastega roppude sõnadega riidlema. Suvel 2016.a ei ole laste isa maksnud lastele elatist ja laste küsimusele, miks ta ei maksa elatist, vastas isa, et ta ei ole valmis. 28.08.2016.a toimus teine juhtum, kus lapsed helistasid isale ja palusid temalt abi, kuna neil läks auto katki, kuid isa keeldus lapsi aitamast. Sellisest isa käitumisest olid lapsed šokeeritud. Laste emal on alust arvata, et laste isa võib lapsed Eestist ära viia. Isa on korduvalt emale avaldanud, et lapsed ei jää Eestisse elama. Seetõttu ei toeta laste ema isa ettepanekut lubada tal sõita lastega välismaale. Isa perekond ja sugulased on materiaalselt hästi kindlustatud ja soovi korral võivad tulla Eestisse lastega kohtuma. Lastel on terviseprobleemid ja seetõttu on oluline, et lapsed ööbivad oma kodus. Lapsed ise ei soovi ööbida isa juures, olla isaga üksi või sõita isaga kuskile. Ema tegi ettepaneku määrata isa ja laste suhtlemise kord selliselt, et isa kohtub lastega avalikus kohas ema või sotsiaaltöötaja juuresolekul laupäeval alates 09.00 kuni 12.00 ja pühapäeval alates 09.00 kuni 12.
4. Koolivaheajal võib isa kohtuda lastega avalikus kohas ema või sotsiaaltöötaja juuresolekul iga päev alates 09.00 kuni 12.
5. 25.11.2016.a arvamuses sedastas laste ema, et 13.11 käisid lapsed isaga restoranis ja söögi ajal valas isa tühja klaasi palsamiäädikat ja käskis nooremal pojal see ära juua. Oli ka juhuseid, kus isa külma ilmaga lastega kohtudes võttis nooremal pojal mütsi peast.
6. Eestkosteasutused ja laste esindaja toetasid laste ema ettepanekut suhtluskorra kindlaksmääramisel. Lasnamäe Linnaosa Valitsus leidis, et võiks kehtestada kolmekuulise adapteerimisperioodi, mille jooksul kohtuvad lapsed isaga üksnes ema juuresolekul ja edaspidi ilma ema juuresolekuta. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-16-15315

1. Harju Maakohus tegi 19.01.2017.a määruse, millega rahuldas avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et avaldaja kohtub lastega iga nädala laupäeval ja pühapäeval alates kell 09.00 - 12.
2. Laste isa ja laste kohtumised toimuvad laste ema või ema poolt valitud kolmanda isiku juuresolekul. Lapsevanemad lepivad omavahel kokku laste isa ja laste kohtumise koha vähemalt 24 tundi enne kohtumist. Laste ema viib lapsed kohtumisele ja toob pärast ära. Kui suhtlemise korras tekib takistusi, teatavad mõlemad vanemad sellest teisele vanemale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tundi enne kohtumist. Laste isal on õigus osaleda laste üritustel koolis ja huvialaringides. Põhjenduste kohaselt ei ole võimalik määrata laste ja laste isa suhtluskorda isa poolt taotletud viisil, kuivõrd see oleks vastuolus laste huvidega ja soovidega. Kohus nõustus laste emaga, et isa käitumine laste suhtes võib olla ettearvamatu ja vägivaldne. Seetõttu peavad avaldaja ja laste kohtumised toimuma ema juuresolekul. Laste ema on esitanud tõendi, et kriminaalasjas nr XXX mõisteti avaldaja 15.11.2011.a otsusega süüdi lapse MA löömises. Isa on käitunud lapse MA suhtes vägivaldselt ka varem. Laste ema poolt esitatud politsei raportitest selgub, et isa oli löönud last ka 01.01.2008.a. Laste ema 25.11.2016.a seisukohas märgitakse, et 13.11.2016.a kohtumisel lastega valas isa klaasi palsamiäädikat ja käskis nooremal pojal see ära juua. Kohus on seisukohal, et avaldaja selline käitumine on vastuolus laste huvidega ja juhul, kui avaldaja jääb lastega omaette võib ta käituda laste tervist ja huve kahjustavalt. Seetõttu on laste parimates huvides määrata kindlaks see, et isa ja laste kohtumised toimuksid laste ema või ema poolt valitud kolmanda isiku juuresolekul, kes vajadusel saaks tagada laste ohutuse. Lapsed avaldasid Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindajale ja kohtule, et nad soovivad, et nende ja isa kohtumiste juures oleks ema. Arvestades laste isa senist käitumist laste suhtes puudub kohtul veendumus, et laste isa ei käitu nn adapteerimisperioodi (st pärast teatud aja möödumist, millal isa ja laste kohtumiste juures viibib laste ema) järgselt laste suhtes ettearvamatult ja vägivaldselt. Seetõttu on kohus seisukohal, et isa ja laste kohtumised peavad toimuma üksnes laste ema või tema poolt valitud isiku juuresolekul. Samuti suhtlevad isa ja lapsed vene keeles ja ema tõlgib vahepeal vene keelest itaalia keelde ja vastupidi. Seega on ema viibimine avaldaja ja laste kohtumistel vajalik ka selleks, et täita vajadusel tõlgi rolli. 14.11.2016.a kohtuistungil selgitasid eestkosteasutuste esindajad, et ei ole võimalik korraldada avaldaja ja laste kohtumisi avalikes kohtades sotsiaaltöötaja juuresolekul. Samuti on piiratud võimalused korraldada kohtumisi perekeskuses, kuivõrd see töötab esmaspäevast reedeni, lapsed aga võivad isaga kohtuda ainult nädalavahetusel. Seetõttu ei määra kohus, et laste isa ja laste kohtumiste juures viibiks sotsiaaltöötaja.
3. 23.01.2017.a esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada resolutsiooni punkti 2.1 teise lause osas ning sõnastada see selliselt, et laste ema ega tema poolt valitud kolmandad isikud isa ja laste kohtumiste juures ei viibi. Avaldaja on seisukohal, et teise isiku juuresolek on tarbetu, ei võimalda suhtluskorra eesmärke efektiivselt täita ning tekitab üksnes tarbetuid pingeid üheaegselt kohaolevate konfliktsete vanemate vahel, mis paratamatult avaldavad negatiivset toimet lastele. Avaldaja viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-95-
4. Avaldaja leidis, et regulatsioon, kus peetakse vajalikuks muude isikute (esmajoones teise vanema) juuresolekut on äärmuslik ning peaks leidma kohaldamist vaid erandlikel ja põhjendatud asjaoludel, esmajoones siis, kui lapsed on eelkooliealised ning esineb tõsiseid ja tõendatud kahtlusi kohtumisi sooviva vanema elukommetes (nt kui on alust arvata, et vanem võib olla pedofiilsete kalduvustega vms). Määrates, et lahuselava vanema suhtlus lapsega saab toimuda üksnes teise vanema või muu isiku juuresolekul võib nurjata kogu vanema suhtlusõiguse teostamise, genereerib vanematevahelisi pingeid äärmuseni ning avab tee kõikvõimalikele provokatsioonidele ning uutele kohtumenetlustele. Tõenäoline on, et sellise nõude rakendamisel võib tekkida ka lastel 3

(6)Tsiviilasi nr 2-16-15315 vastumeelsus suhtluskorra või teise vanema vastu, mis võib raskematel juhtudel vajada psühholoogide sekkumist. Lapsed on vanuses 9.a ja 14.a. Nad käivad iseseisvalt koolis ja huviringides ning suhtlevad oma sõpruskonnaga. Avaldaja vestleb nendega igapäevaselt telefoni teel ning on mõned aastad tagasi käinud nendega (koos laste emaga) puhkusereisil Tenerifel. Isa ei ole laste jaoks võõras isik. Maakohus on ületähtsustanud avaldaja kunagist, aastate eest määratud kriminaalkaristust ning arusaamatult viidanud laste ema tõendamata ja kummastavale ütlusele, nagu avaldaja oleks lapsele joomiseks pakkunud palsamiäädikat. Kohtumääruses kirjeldatu viitab pigem vanematevahelistele pingetele, mis neid üheaegselt lastega kohtumiseks määrates võib pigem suureneda ja suhtlust kahjustada. Maakohus on määranud, et avaldajal on õigus osaleda laste üritustel koolis ja huviringides. Ilmselt ei ole (või ei tarvitse alati olla) neil samaaegselt kohal ka laste ema, kuigi võib olla muid isikuid. Samas on mõistetav, et ka kohtu poolt määruse punktis 2.1 määratud kohtumised toimuvad eelduslikult mõnes paigas avalikus linnaruumis, kus samuti viibivad muud isikud. Lapsed on piisavalt suured, et sellisteks kohtumisteks ise sobilikke paiku valida ning avaldaja on valmis nende ettepanekuid igati arvestama. Seega ei ole laste ema kohalviibimine laste ohutuse tagamiseks mingiski osas põhjendatud. Põhjendamatu on laste ema hirm, et avaldaja võib plaanida laste Eestist äraviimist (määruse p 8 lõpul), millel peaasjalikult näib põhinevat kohtu arusaam, et kohtumised lastega peavad toimuma laste ema juuresolekul. Avaldaja peab reaalselt võimatuks olukorda, kus sellises vanuses lapsi oleks võimalik väevõimuga, nende tahte vastaselt, lennukisse toimetada ja viia nad selliselt mõnda välisriiki. Ilmselgelt ärataks sedasorti katse ametivõimude tähelepanu ning on oma olemuselt välistatud, seda eriti juhul, kus üks lastest on mõne aasta pärast juba täisealine.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2. Nii eestkosteasutused, laste ema kui ka lastele määratud esindaja on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruse põhjendused
3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
4. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Avaldaja on palunud tühistada maakohtu määruse p 2.1 lause 2 ning sõnastada see selliselt, et laste ema ega tema poolt valitud kolmandad isikud isa ja laste kohtumiste juures ei viibi. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes selles osas.
5. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel on kohtul lai kaalutlusõigus ning ringkonnakohus saab üksnes kontrollida, kas alama astme kohus on kaalutlusotsuse tegemisel ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohus põhjendas, miks tuleb lastega suhtlemise kord kohtumääruses nimetatud viisil kokku leppida, ei ole seejuures kohaldanud vääralt materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-16-15315 Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Tsiviilasja nr 3-2-1-95-09 lahendis on Riigikohus küll sedastanud, et üldjuhul peaks olema lahus elaval vanemal võimalus kohtuda lapsega omaette väljaspool lapse kodu, kuid käesoleval juhul on maakohus tuvastanud sellised erilised asjaolud, mis annavad aluse määrata suhtluskord selliselt, et kohtumiste juures peab viibima ka laste ema või tema poolt määratud isik. Maakohus põhjendas, miks ei saa see isik olla sotsiaaltöötaja. Seega ei saa nõustuda, et maakohus oleks otsustuse teinud kergekäeliselt või mõtlematult. Samuti ei saa nõustuda, et teise vanema või muu isiku juuresoleku nõue oleks põhjendatud üksnes eelkooliealiste puhul või kui esineb üksnes tõsiseid kahtlusi vanema elukommetes. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse põhjendustega, et määratud suhtluskord ei ole laste huvides. Sellise määruse tegemisel on maakohus tuginenud nii laste enda arvamusele kui ka puudutatud isiku varasemale käitumisele. Seega on maakohus arvestanud õigesti esmajoones laste huvidega. Lapsed on nii kohtule kui ka eestkosteasutustele avaldanud, et nad sooviksid isaga kohtuda üksnes emaga koos. Sellises vanuses lapsed suudavad avaldada oma arvamust ja soove enda tunnetest ja hirmudest lähtuvalt, mitte tuginedes üksnes nendega kooselava vanema mõjutustele. Eeltoodust on põhjust arvata, et avaldaja varasema käitumise tulemusel ei tunne lapsed ennast turvaliselt isaga üksi olles ning seega ei ole isaga üksi kohtumine põhjendatud. See ei oleks laste huvides ja võib kahjustada laste vaimset heaolu. Juhul kui isa täidab korrektselt määrusega määratud suhtluskorda ning suudab luua lastega usalduslikuma suhte, mille tulemusel ka lapsed ise soovivad laste isaga eraldi kohtuda, saavad vanemad selles eraldi kokku leppida. Kui kokkulepet ei saavutata, saab avaldaja taotleda muutunud asjaolude alusel ka suhtluskorra muutmist selliselt, et avaldaja saab lastega ka eraviisiliselt kohtuda.
2. Ei ole välistatud, et vanemate omavaheline suhtlusviis võib negatiivselt mõjuda lastele, kuid selles osas saavad vanemad ise kontrollida enda suhtlust ja käitumist. Asja materjalidest nähtub, et varasemalt on kohtumised lastega toimunud samuti laste ema juuresolekul ning ei avaldaja, lapsed ega laste ema ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ema juuresolekul toimunud kohtumised oleks varasemalt avaldanud negatiivset toimet lastele. Lastevanemate kohustus on luua lastele konfliktivaba keskkond isegi juhul, kui lapsevanemad on lahutatud ja ei ela koos. See, et laste isa eelistaks lastega üksi kohtuda, ei saa olla ainuke põhjus, miks kohtumisi selliselt korraldada. Ringkonnakohus ei saa nõustuda, et maakohus on ületähtsustanud avaldajale määratud kriminaalkaristust ning avaldaja varasemat vägivaldset käitumist. Olenemata aja möödumisest, võib see avaldada mõju ka tulevikus laste turvatunde kujunemisele. Ka laste esindaja on märkinud, et MA on vestluses esindajaga avaldanud, et ei taha isa eelneva vägivaldse käitumise tõttu isaga kahekesi jääda, kuna kardab teda. Samuti nähtub laste ärakuulamisest, et laste isa on see, kes on kohtumised tavaliselt lõpetanud, mis samuti võib õõnestada turvatunnet. Samuti on lapsed arvanud, et isa ei suhtu nendesse hästi ja on vahepeal kuri nende peale (tl 34). See kinnitab kõik seda, et laste usaldussuhe isaga ei ole veel sellisel tasemel, et lapsed sooviksid isaga eraldi kohtuda, olenemata sellest, et lapsed räägivad isaga telefonitsi ja on ka koos välismaal viibinud. Avaldaja luba viibida laste üritustel ja huviringides ei ole seotud ema kohalviibimise eeldusega ning seega ei piira laste isa õigusi. Laste üritustel ja huviringides viibivad eelduslikult laste heaolu seismise eest huvitatud kolmandad isikud (õpetajad). Maakohus ei ole määranud kohtumisi lastega üksnes laste ema või tema poolt määratud kolmanda isiku juuresolekul põhjusel, et laste emal on hirm, et avaldaja võib plaanida laste Eestist äraviimist, vaid on selle üksnes väljatoonud laste ema seisukohtade juures ning seega on see väide asjakohatu. Asjaolule, et avaldaja sundis last jooma äädikat, ei vaielnud avaldaja maakohtu menetluses vastu ning on selle väite tõendamatusele tuginenud 5

(6)Tsiviilasi nr 2-16-15315 üksnes määruskaebuse menetluses, seega lähtus maakohus sellest õigesti. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja avalduses toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mille alusel saaks leida, et maakohus oleks diskretsiooni piire ületanud, kui ta leidis, et laste huvides on see, et lapsed kohtuvad avaldajaga üksnes laste ema või tema poolt määratud isiku juuresolekul. 13. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb jätta lastele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus teiste menetlusosaliste, sh määruskaebuse esitaja enda määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kuivõrd teised menetlusosalised menetluskulude nimekirju ei esitanud, ei mõista kohus määruskaebuse esitajalt teiste menetluskulusid välja. Ka toimikust ei nähtu, et teised menetlusosalised oleksid menetluskulusid kandnud. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 6