lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Raivo Kolmar – elukoht *, isikukood *, * kodanik, haridust * klassi, emakeel * keel, *, karistamata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON 1.Süüdi mõista Raivo Kolmar
2.Vastavalt
, 75 jätta mõistetud ärakandmata vangistus Raivo Kolmar suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 1 aasta 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele kui Raivo Kolmar 24 (kahekümne nelja) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.Määrata Raivo Kolmar katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustada teda täitma
lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja täitma
lg 2 p 1 tulenevat kohustust: 3.1.elama oma alalises elukohas *; 3.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 3.7.heastama J M`le kuriteoga tekitatud varaline kahju 5108,75 eurot igakuiste osamaksetena hiljemalt 10.jaanuariks 2019. 4.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 10.03.2017. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist. 5.Kui Raivo Kolmar katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 6.Raivo Kolmar suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. 7.Välja mõista Raivo Kolmar’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
) § 213 lg 1 järgi KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT 4
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Raivo Kolmar tunnistas kohtuistungil, et tema on süüdistuses näidatud ajal võtnud J.M pangakaardiga välja süüdistuses märgitud summades sularaha ja tasunud süüdistuses märgitud ostude eest kauplustes. Tl 19-22 olevad J M pangakonto väljavõtted näitavad, et J.M kaardiga nr .. on 31.05.2016-02.06.2016 süüdistuses näidatud aegadel ja summades välja võetud sularahaautomaatidest sularaha kokku 3100 eurot ja tasutud kauplustes ostude eest kokku summas 2008,75 eurot. Kohtule on esitatud järgnevate ostude arved /tl 24-37/ - E ABC summas 326,41 eurot, R Selver 340,70 eurot, M Eesti OÜ, H E e summas 119 eurot, P OY arve summas 293,55 eurot, R R keskus arve summas 69,90 eurot, H säästumarket 61,87 eurot, R OÜ 28,38 eurot, S H arve 523,27 eurot. Asitõendina on vaadeldud kaupluste Säästumarket, Maxima, Profikeskus ja Selver turvakaamerate videosalvestusi /tl 38-52/ ja salvestistelt on näha, et ostud on süüdistuse märgitud ajal nimetatud kauplustes teostanud R.Kolmar. Kohus leiab, et süüdistatava ütlustega ja eelkirjeldatud kirjalike tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et just R.Kolmar oli isikuks, kes süüdistuses näidatud aegadel ja kohtades J.M pangakaarti kasutades võttis välja sularaha 3100 eurot ja tasus kauplustes ostude eest summas 2008,75 eurot. Süüdistatav väitis, et tal oli J.M luba tema kaardi kasutamiseks 5000 euro ulatuses. Kannatanu kinnitas kohtus, et see jutt on täielik vale, sellist luba Kolmaril ei olnud. Nii süüdistatav kui kannatanu kinnitavad, et J.M palus 31.05.2016 hommikul R.Kolmaril talle D poest asju tuua, andis talle oma kaardi ja R.Kolmar teadis ka kaardi PIN-koodi. Kannatanu kinnitas, et nende ostude suhtes tal pretensioone ei ole, selleks oli R.Kolmaril tema luba olemas. Tl 19 J.M pangakonto väljavõtte kohaselt on J.M kaardi kasutatud 31.05.2016 kell 10.24 ja 10.27 D kaupluses ja 10.18 D sadamas. Tunnistaja V.R rääkis kohtus, et R.Kolmar käis D poes ja ütles, et maksab J kaardiga, J oli ta saatnud poodi vajalikke asju ostma. Tasumiseks pidi sisestama ka PIN-koodi. Eelkirjeldatud tõendid kinnitavad, et 31.05.2016 andis J.M oma pangakaardi R.Kolmarile ja J.M loal R.Kolmar, kes teadis kaardi PIN-koodi, teostas kaardiga oste D poest ja D sadamast. Kannatanu poolt pangakaardi otsimine. Kannatanu rääkis, et küsis Kolmari käest peale poes käimist, et kus pangakaart on ja Kolmar ütles, et viis selle tuppa laua peale ja siis läks Kolmar minema. Pangakaarti ei olnud kuskil, tahtis Raivoga rääkida, aga ta telefoni vastu ei võtnud, Raivoga enam ühendust ei saanud. Õhtul käis D poes, tahtis pangakaarti kinni panna, aga seal ei saanud panna, R’l on see teine pank. R ütles, et Raivo on nii aus mees, et Raivo ei ole tema kaarti kasutanud. Ülejärgmine päev läks panka kaarti kinni panema, pangas öeldi nii kohutav summa ja kästi politsei poole pöörduda. Kannatanu kinnitas, et Kolmaril ei olnud tema luba pangakontolt välja võtta süüdistuses märgitud sularaha ja maksta kauplustes, ega ta muidu poleks paanikas olnud, kaardi taga ajanud ja tahtnud kaarti kinni panna. Tunnistaja V.R sõnade kohaselt peale seda kui Raivo käis J kaardiga poes, hakkas J otsima oma pangakaarti. J ütles, et kaart on kadunud, et pane see kinni. Ise ei uskunud, et see on kadunud, et ilmselt on Raivo käes, aga kinni seda ei saanud panna. J arvas, et kõik viitas, et ilmselt see jäi Raivo kätte, kuna ta saatis Raivo sellega poodi. Juttu oli sellest iga päev ja soovitas seda J’l otsida kodust, sest Raivo ütles, et ta oli pannud selle kaardi J’le laua peale. Raivo käis veel 2- 3 päeva jooksul poes ja ütles, et see on J kodus. Sai aru Kolmari jutust, et tema käes seda kaarti ei ole. 5 R.Kolmar rääkis, et koos viina võtmise ajal peale poes käimist 31.05 J.M ütles, et võib ATV parandusse viia, et kaardi päris tühjaks ei teeks, et mingi paar tuhat jätaks peale. Ütles, et ära üle 5000 kuluta. Kohtus J’ga ka järgmisel päeval, s.o 01.juunil, jõid koos pudeli viina ära. Siis ütles ka J’le, et on tema kaardi kasutanud, mingeid vastuväiteid J’l ei olnud. Siis üks päev ei olnud kontakti ja järgmisel päeval kui J’le helistas, siis J sõimas teda, ütles, et ära tule maja ligi, laseb maha. Seega kolmandal päeval hakkas J raha tagasi nõudma, enne pretensioone ei olnud. Kolmar kinnitas, et D poes J kaardist juttu ei olnud. Mille eest M Kolmarile raha lubas. Kolmar selgitas kohtus, et tunneb J.M alla kahe aasta, on teda sel ajal inimlikult aidanud. Ei ole selle eest tasu küsinud, teinekord J on andnud paarkümmend eurot. Oleks selle raha eest (5000 eurot) J.M maja tulevikus ära soojustanud. Kohtueelses menetluses on R.Kolmar rääkinud /tl 57-60/, et J ei ole talle töö eest raha maksnud, vaid ta ütles, et tal on veel 20 000 eurot kaardi peal, ise andis oma kaardi ning ütles, et võib 5000 euro eest endale selle pealt raha võtta ning osta, mis vaja, et see oleks talle tehtud töö eest tasu. Peale ütluste avaldamist täpsustas Kolmar, et ilmselt oli uurijale rääkides mingi sõnavääratus, ikka tulevikus tehtava töö eest oli see tasu. Ja kui prokurör küsis, et eeluurimisel nimetab tasu juba tehtud töö eest - naise hooldamine, sõidutamine, poes käimine, ütles Kolmar, et see kõik kokku. Kannatanu kinnitas, et ei olnud Kolmarile võlgu. Jah, Kolmariga koos on tema vannituba remontinud, aga selle eest võlgu ei ole, andis talle vahepeal raha 20 euro kaupa, kord ka 50 eurot, bensiini ja alkoholi sai ostetud. Remondiks vajalikud asjad maksis oma kaardiga kinni. Mingist konkreetsest summast pole juttu olnud ja Kolmar pole tema käest ka mingit summat nõudnud. Kaardi kasutamine Kolmari poolt. Kolmar on väitnud, et J.M ütles, et võib ATV parandusse viia, et kaarti päris tühjaks ei teeks, et mingi paar tuhat jätaks peale. Kolmar rääkis, et kaardiga võttis sularaha välja ja ostis mõningaid vajalikke asju. Konto väljavõte /tl 19-20/ näitab, et pisut rohkem kui 2 tundi peale D poes ostude sooritamist on R.Kolmar Haapsalus J.M kaardiga välja võtnud sularaha 500, 300 ja 300 eurot. Kolmar kinnitas, et J ise ütles, et sularaha saab päevas 1000 eurot välja võtta. Pangakonto väljavõte näitab, et järgnevatel päevadel ongi Kolmar sularaha välja võtnud 1000 eurot. 01.06 kohe praktiliselt võimaluse saabudes kell 00.13 ja 02.06 varahommikul kell 06.10. Kui R.Kolmar rääkis, et J,M luba tal ATV remondi eest maksta, siis kaardimaksetest ATV remondi eest tasumist ei nähtu, küll on ostetud mootorsaag, iseliikuv muruniiduk. Kolmar pole ka ise avaldanud, et ta oleks Kolmari arvelt võetud raha eest ATV remonti viinud. Kui 31.05 peale sularaha väljavõtmist on kaardi kasutatud veel vaid ühel korral, siis 01.06 on toimunud kella 14.19-17.06 tõeline ostumaraton. R.Kolmar on ostnud erinevatest kauplustest suurel hulgal toiduaineid, riideid, majapidamistarbeid, hügieenitarbeid, kassitoitu ja ka näiteks tõukeratta. 02.06 on ostlemine jätkunud kuni ajani mil J,M kaardi sulges. Kolmar selgitas, et M ütles talle, et ära üle 5000 kuluta. Eeluurimisel Kolmar rääkis, et M avaldas talle, et kaardil on veel 20 000 eurot ja lubas 5000 euro ulatuses raha kasutada. J.M pangakonto väljavõte näitab, et Kolmar on viimati kaarti kasutanud 02.06.2016 kell 11.03 kaupluses tasumiseks. Kolmar kinnitas kohtus, et kaardi neelas aparaat ära, ju siis oli kinni pandud. Tl 23 on tõend, et J.M on 02.06.2016 kell 12.06 kaardi nr … blokeerinud * H kontoris. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditest nähtub, et R.Kolmar on menetluse väitel andnud ütlusi, mis ei riimu omavahel. Samuti on tema ütlused vastuolus teiste isikute kokkulangevate ütlustega. Samuti 6 näitab väline teopilt, s.t kaardi kasutamise intensiivsus, et R.Kolmar üritas võimalikult palju tehinguid teha. Eelkirjeldatud sündmuste jada näitab, et kuigi R.Kolmar oli 1.juuni päevaks juba J.M kaarti kasutanud üle 5000 euro väärtuses, oli tal plaan seda kaarti ka edasi kasutada, kuid J.M oli kaardi kinni pannud, automaat neelas selle ära ja seega R.Kolmaril ei olnud võimalust enam kaarti kasutada. Kohus leiab, et eelnevaga on tõendamist leidnud, et R.Kolmar väide, et J.M lubas tal kaardi kasutada 5000 euro väärtuses, on ennastõigustav väide ja on sobitatud sellega, kui palju tal tegelikult õnnestus J.M kaardiga tehinguid teha. Kohus leiab, et ütluste sobitamine tegelikult ilmnenud asjaoludega nähtub ka sellest, et eeluurimisel räägib Kolmar, et M ütles talle, et arvel on 20 000 eurot. Kohtus aga rääkis, et M ütles, et jäta paar tuhat arvele alles. Summad on väga erinevad. Tl 19-20 konto väljavõttelt on näha, et J.M kontol ei olnud 20 000 eurot ja peale R.Kolmar poolt raha kasutamist oli arvel järel umbes 3500 eurot. Eeluurimisel ütluste andmisel see asjaolu aga R.Kolmarile teada ei olnud. Kohus leiab, et eriti ilmekalt tuleb süüdistatava ütluste ebausaldusväärsus välja selles, et ta ütleb, et D poes pole J kaardist juttu olnud. Tunnistaja V.R aga mäletab, et kannatanu otsis oma kaarti mitu päeva, oli juttu, et see on ilmselt Raivo käes, kuna tema sellega poes käis. Tunnistaja sõnul käis ka R.Kolmar korduvalt seal ajal kui kannatanu oma kaarti otsis, poes ja väitis, et tema käes kaardi ei ole, pani selle J koju laua peale. Kohtus on aga tõendamist leidnud, et R.Kolmar 31.05-02.06.2016 J.M kaarti kasutas, seega oli see tema käes. Kannatanu kirjeldas, et hakkas kohe 31.05 oma kaarti otsima, siis enam Raivoga ühendust ei saanud. R.Kolmar kinnitab, et kohtus J.M’ga veel 01.06, jõid koos viina, ütles J’le, et on tema raha kasutanud ja siis J’l mingeid pretensioone ei olnud. Tunnistaja V.R on kinnitanud, et J.M otsis oma kaarti, tahtis seda sulgeda ja arvas, et see on Raivo käes kuna Raivo sellega hommikul poes käis. Seega langevad kannatanu ja tunnistaja V.R ütlused kannatanu poolt kaardi otsimisest kokku – kannatanu hakkas kaardi otsima samal päeval kui R.Kolmar oli sellega hommikul poes käinud. R.Kolmar väidab, et jõid kannatanuga koos ära 2 pudelit viina sel hommikul kui poes käis ja siis kannatanu lubaski oma kaarti kasutada. Kolmar iseloomustas, et J.M on kaine ja purjus peaga täiesti erinev inimene. V.R on tunnistanud, et J.M on sageli teistel poes välja teinud, kuid alati on ta ise oma kaardiga maksnud. Kohus leiab, et seda, kas kannatanu mäletab 31.05 toimuvat ja tema ütluste usaldusväärsust saab hinnata tunnistaja V.R ütluste abil. V.R ja kannatanu ütlused on kokkulangevad kannatanu poolt kaardi otsimise osas. V.R kallutatuses ei ole põhjust kahelda, kuna ta J.M’le avaldas, et R.Kolmar on aus mees ja soovitas kannatanul oma kaarti kodust otsida. See näitab, et pigem uskus V.R sel hetkel, et kannatanu on ise kaardi kaotanud. Seega leiab kohus, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Kohus leiab, et R.Kolmar ütlused ei ole usaldusväärsed ja just osas, mis puudutab kannatanu luba kaardi kasutamiseks. Eriti ilmekalt näitab seda asjaolu, et ajal, mil ta J.M kaarti kasutas (ja neid tehinguid on ta ise tunnistanud), ütles ta tunnistajale V.R, et M kaarti tema käes ei ole. Kui Kolmaril oleks olnud M luba kaardi kasutamiseks 5000 euro väärtuses, ei oleks tal onud mingit põhjust kaardi kohta tunnistajale valetada. Seega R.Kolmar ütlused selle kohta, et kannatanu lubas tal kaarti kasutada, ei ole usaldusväärsed, on ennastõigustavad ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et kannatanu J.M, tunnistaja V.R ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et R.Kolmar on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, mis täidab
Kohus on seisukohal, et R.Kolmar pani teo toime otsese tahtlusega.
lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. R.Kolmar kasutas J.M pangakaarti, teades, et tal selleks luba ei ole, tekitades oma tegevusega kannatanule varalise kahju. 7 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu, on õigusvastane ja Raivo Kolmar on selle toimepanemises süüdi. TSIVIILHAGI J M on esitanud ja kohus on menetlusse võtnud tema tsiviilhagi /t l5/ nõudega hüvitada talle ajavahemikul 31.05.2016-02.06.2016 tema * panga arvelduskontolt tema pangakaarti ja PIN-koodi kasutades tema teadmata välja võetud sularahaautomaatidest sularaha kokku 3100 eurot ning pangakaardiga erinevates kauplustes kokku tasutud summa 2014,76 eurot. Kannatanu palub talle tekitatud varalise kahju 5114,76 eurot välja mõista süüdlaselt. Kannatanu avaldas kohtuistungil, et selle summa arvutas uurija. Prokurör leidis, et esialgses tsiviilhagis on ilmselt arvutusviga, kahju on kuriteoga tekitatud summas, mis süüdistusaktis kirjas. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et R.Kolmar võttis J.M kaardiga sularahana välja automaadist 3100 eurot ja tasus kauplustes J.M kaardiga kokku 2008,75 eurot. Seega on R.Kolmar poolt J.M’le kuriteoga tekitatud varaline kahju 5108,75 eurot. R.Kolmar tunnistas kohtus tema vastu esitatud rahalist nõuet, sest tema on J.M kaardiga need summad välja võtnud ja kauplustes tasunud. Kuna J.M neid tehinguid tagantjärgi heaks ei kiida, tuleb raha talle tagasi maksta. Kohus leiab, et R.Kolmar on J.M’le kahju tekitanud kuriteoga, tsiviilhagi tuleb osaliselt rahuldada VÕS § 1043 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ning R.Kolmarilt tuleb J.M kasuks välja mõista talle kuriteoga R.Kolmar poolt tekitatud varaline kahju 5108 eurot 75 senti. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse R.Kolmar on toime pannud ühe II astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et R.Kolmar süü on keskmine – tegu on toime pandud otsuse tahtlusega. Saades enda valdusesse J.M pangakaardi, asus R.Kolmar seda intensiivselt kasutama ja kannatanu jaoks on temale tekitatud varaline kahju oluline. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 53 on karistusregistri teatis R.Kolmar kohta, mille kohaselt on ta karistamata isik. R.Kolmar ei tagastanud talle usaldatud pangakaarti, kasutas seda varalise kasu saamise eesmärgil. See näitab, et varalise kasu saamiseks on ta võimeline ära kasutama teiste isikute usaldust, ei suutnud vastu panna võimalusele saada kergelt varalist kasu. Seeläbi võib rahaline karistus hoopis isikut, kes ei tööta ja pole kindlat sissetulekut, mõjutada toime panema uusi kuritegusid 8 Kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvestades, leiab kohus, et R.Kolmarit ei ole võimalik karistada kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega ja seda tingib eelkõige süü suurus ja karistuse eripreventiivne eesmärk. Vangistus tuleb mõista keskmises määras. Samas arvestab kohus, et R.Kolmar on karistamata isik ja seetõttu on võimalik ta vabastada karistuse kandmiselt tingimuslikult. Kohus leiab, et katseaja kohustus käituda õiguskuulekalt võiks mõjutada R.Kolmarit oma väärtushinnanguid ümber kujundama ja käituma viisil, et ta tulevikus enam uusi kuritegusid toime ei pane. Kohus leiab, et R.Kolmarile tuleb katseajaks panna kohustus kohtu poolt määratud tähtajaks hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. R.Kolmar on kohtus tsiviilhagi tunnistanud ja öelnud, et kui M nõuab eks siis hakkab osade kaupa raha tagasi maksma. Seni ei ole Kolmar midagi hüvitanud, kuigi on ju seoses kriminaalmenetluse alustamisega olnud selge, et M tema poolt teostatud tehinguid heaks ei kiida. Sellega seoses tuleb R.Kolmar määrata katsejaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. TÕKEND R.Kolmar suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 68-69/, mis tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. ASITÕENDID – 3 CD-plaadil on turvakaamerate salvestised ja neid on asitõendina vaadeldud /tl 3851/. CD-plaadid asuvad kriminaalasja juures tl 52 ümbrikus. CD-plaadid tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 tuleb Raivo Kolmarilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1,5x470=705 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Vahur Krinal R.Kolmar kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 182,88 eurot /tl 12-14/, 299,52 eurot /tl 72-74/ ja 101,76 eurot /tl 76-79/, kokku 584,16 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.