) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 p 1 järgi kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. XXXXon istungile ilmumata kohut teavitanud, et ta ei tunnista XXXXnõuet ja on selle vaidlustanud teises menetluses. Võlgnik esitas kohtule hagiavalduse, millest nähtub, et ta on tema vastu esitatud nõude vaidlustanud hagimenetluses. Kohus peab võimalikuks esitatud hagiavaldust ning selles esitatud seisukohti TsMS § 230 lg 3 järgi arvestada ka käesolevas menetluses. Siiski ei võta kohus omal algatusel asja juurde tuvastushagiga koos teises kohtuasjas esitatud tõendeid, selleks puudub avalik huvi ning soovi korral oleks võlgnik saanud kohtule vastavad tõendid esitada. Avaldaja on hagiavalduse ja selle esitamise fakti suhtes saanud oma arvamust avaldada. Kohus märgib, et ainuüks kohustuse puudumise tuvastamise hagi esitamisest ei saa järeldada, et seonduv nõue tuleks
Seltsingulepingu kohta puudub kirjalik leping ning puudub ka reaalne tegevus (näiteks osaluse võõrandamine), mis suudaksid võlgniku väiteid põhistada. Võlgnik on esitanud küll detailse konstruktsiooni, miks tema arvates seltsinguleping eksisteeris, kuid võlgniku väited on paljasõnalised. Teiselt poolt avaldaja on esitanud tõendina laenulepingu ja vaidlust ei ole selles, et võlgnik on raha saanud. Seega jääb kohus arvamusele, et võlgnik ei ole täitnud
Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused (vähemalt 115 052,73 eurot) ületavad oluliselt võlgniku vara (48743,32 eurot) olukorras, kus võlgnikul puudub kindel sissetulek. Seega kuulub võlausaldaja avaldus rahuldamisele ja XXXX pankrot tuleb välja kuulutada
Pankrotihalduri nimetamine
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Toomas Saarma on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXX pankrotihalduriks. Toomas Saarma tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 21.11.2016 kell 11.00. Ajutise halduri tasu
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et ajutise halduri Toomas Saarma tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Haldur, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks.
lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku andma haldurile teavet ja ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), 21.11.2016 kell 11.00. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et võlgnik on põhjustanud enda pankroti vastutustundetu laenamisega, vältides seejuures senist kohtumenetlust, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel võlgniku kanda. Kuna kohtule ei ole käesoleva määruse tegemise ajaks esitatud kõiki avaldaja menetluskulusid ja see takistab määruse tegemist, siis määrab kohus menetluskulud kindlaks peale määruse jõustumist mõistliku aja jooksul (TsMS § 174 lg 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.