Obsah (6)

§ 371§ 436§ 230§ 329§ 200§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja 17. veebruar 2017.a, Tallinn koht 2-15-8763 Tsiviilasja number Tsiv

§ 371

lg 1 p 7 alusel menetlusse võtta nõuet, mis on seotud abielu ajal võetud pangalepingust tuleneva intressi tasumise kohustusega ning kindlustusega alates 03.12.2007, sest ühine kohustus, mis tuleneb laenulepingust nr XXXX, oli jagatud kohtuotsusega ts asjas nr 2-11-2629. 9 27. Hageja nimetab ühiseks kohustusteks ka laenu hageja emalt summas kokku 2 620,00 eur ning laenu OÜ-lt xxxx summas 61 000,00 eurot. Kostja teatab, et ei võta antud väidet õigeks. Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et

1. a)tegemist on tõepoolest laenudega, et
2. b)laen on tagastatud ning, et
3. c)laen oli võetud perekonna huvides. Samuti tuleb arvestada sellega, et kui isegi oletada, et tegemist oleks laenudega, siis nõuda midagi enam ei saa, sest antud nõuded oleks aegunud. Olenemata sellest teatab kostja, et hageja valetab. Esiteks, ei võtnud hageja oma emalt laenu. Isegi juhul, kui ema tõepoolest andis mõned rahasummad hagejale, siis ei saa seda nüüd pidada laenuks vaid põhjusel, et see on hagejale mugav. Teiseks, alates aastast 2006 ei ole keegi mitte ühtegi korda teatanud kostjale, et ta oleks justkui võlgu nii hageja emale kui ka OÜ-le Xxxx. Kostja juhib tähelepanu sellele, et
4. a)OÜ Xxxx kuulus hagejale, ning
5. b)OÜ Xxxx on kustutatud äriregistrist 31.05.2012. See annab alust väita, et nn “laenud” on väljamõeldud hageja poolt ja mitte kunagi reaalsuses ei eksisteerinud. KOHTU PÕHJENDUSED 28. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

29. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjade üle: hageja ja kostja abielu sõlmiti xxxxning abielu lahutati 12.03.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega. Kohus on tuvastanud, et Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-2629 (I kd, lk 276

1. jj)jagas kohus poolte ühisvara viisil, et kinnistu asukohaga Xxxx, Tallinn jäeti hageja Xxxxainuomandisse ja kostja Xxxxkasuks mõisteti välja hüvitis summas 68 954, 86 eurot ning AS SEB Pank laenulepingust nr XXXX tulenev laenukohustus seisuga 03.12.2007 jäeti hageja kanda (03.06.2014 kohtuotsus jõustus 07.01.2015). 30. Harju Maakohtu 26.04.2016 määrusega kuulutati välja hageja pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Svetlana Pilden. Füüsilisest isikust võlgnik võib PankrS § 36 lg 6 esimese lause järgi pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Pankrotihaldur on kohtule 07.09.2016 kinnitanud, et ta on teadlik käesolevast menetlusest ning võlgnik saab PankrS § 43 lg 1 kohaselt jätkata ise hagejana vaidlust. Nimelt PankrS § 43 lg 1 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku teise isiku vastu esitatud hagi ja haldur vaatamata menetlusest teadmisele kohtumenetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana menetluses. Ühisvara jagamise hagi esitati kohtule enne hageja pankroti väljakuulutamist 26.04.2016, seega võib hageja jätkata iseseisvalt käesolevas menetluses. 31. 01.10.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise 10 hetkest, kui järgnevates sätetes ei ole nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestatud erandi kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sellest tulenevalt tuleb asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka otsustada asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-31-14, p 12). Kolleegium selgitab, et ka solidaarkohustuse kindlaksmääramisel tuleb PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätetest (3-2-1-38-14, p 13). PKS § 211 järgi kohaldatakse abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010 perekonnaseaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Seega alates 01.07.2010 tuleb ühisvara jagada kehtiva seaduse § 37 alusel. 32. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseadus AÕS § 70 lg 2 sätestab, et ühine omand on kaasomand või ühisomand. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt nt Riigikohutu 21.05.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15). 33. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kostja ei ole vastuhagi esitanud. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 34. Kohus tuvastas varasemas menetluses alljärgnevad faktilised asjaolud (II kd, lk 68, 03.06.2014 Tallinna Ringkohtu otsus jõustus 07.01.2015): Poolte abielu sõlmiti 06.01.2006 Poolte abielulised suhted lõppesid 03.12.2007 Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut 11.08.2006 sõlmisid pooled ja AS SEB pank Eesti Ühispank laenulepingu nr XXXX laenusummas 127904 eurot, mille kasutamise otstarbeks oli ridaelamuboksi ost aadressil Xxxx, Tallinn. 35. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohasel, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 kohaselt, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandatud pärast abielusuhte lõppemist. Kehtinud PKS § 18 lg 1 ja 5 kohaselt võib abikaasade ühisvara jagada ka kohus abielu lõppedes. PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, siis määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielulised suhted lõppesid 03.12.2007. Seega lõppes poolte varaühisus 03.12.2007. 11 Hageja nõue jagada vallasvara 36. Hageja palub jagada ühisvarasse kuuluvad järgmised vallasasjad (vara nimekiri I kd, lk 147
2. jj)1) Köögimööbel hinnaga 9588,75 eurot, 2) Tarmel mööbel - 117 eurot, ½ osa 59 eur. 3) Nahkdiivan, nahktugitool - 4346 eurot, ½ osa 2998,74 eur. 4) Magamistoa mööbel, sh voodi - 200 eur, ½ osa 100 eur. 5) Garderoob (riiulid, siinid, kummutid) - 500 eur, ½ osa 250 eur 6) 2 kummutit - 400 eur, ½ osa 200 eur. 7) 3 peeglit - 30 eur, ½ osa 15 eur 8) 3 tooli - 50 eur, ½ osa 25 eur, 9) 3 rulookardinat - 300 eurot, ½ osa 150 eur, 10) 3 laevalgustit - 500 eurot, ½ osa 250 eur, 11) Lastetoa mööbel - 500 eurot, ½ osa 250 eur. 12) Televiisor - 500 eurot, ½ osa 250 eur 13) Arvuti, printer - 1200 eurot, ½ osa 600 eur, 14) Pesumasin - 300 eurot, ½ osa 150 eur, 15) Elektritarbed (föönid, raadio) - 430 eurot, ½ osa 215 eur, 16) Köögiserviis Zepter 12 inimesele - 2000 eurot, ½ osa 1000 eur, 17) Kööginõud Zepter - 5000 eurot, ½ osa 2500 eur. 18) Zepteri serviis. Hind on täpsustamisel 19) Teeserviis - 500 eurot, ½ osa 250 eurot 20) Lusikad, kahvlid, noad komplektid - 200 eurot, ½ osa 100 eur, 21) Maalid - 20 tk - vähemalt 20 000 eurot, ½ osa 10 000 eur, 22) Vaasid, interjööri ilusasjad, antikvariaatesemed, mõõgad- 3000 eurot, ½ osa 1500 eur, 23) Uus voodipesu, padjad, rätikud - 500 eurot, ½ osa 250 eur. 24) Köögitehnika, külmik - 1385 eurot, ½ osa 692,5 eur 25) Ahi - 570 eurot, ½ osa 285 eur, 26) Küpsetusahi- 260 eurot, ½ osa 130 eur, 27) Nugade komplekt kokku 370,88 eur (179.99 eur, 75.99 eur, 114,99 eur), teekann 49,95 eur, kohvipresskann 134 eur-, tefali pann 53,90 eur, köögi dekoratiivsed lapid 2*12 eur, kokku 24 eur- ½ osa 12 eur, kauss 16,90 eur, toiduriiv 37.99 eur, triikraud 117.99 eur, tekk 2* 119,90, kokku 239,8 eur, käterätikud 16.40 eur* 6, kokku 98,4 EUR, mikrolaineahi 83,99 eur (Pilt 4), tolmuimeja 114,99 eur, võileivaröst 28,99 eur, padi 89.99 eur *4, kokku 359,96, tekk 119,99* 2, kokku 239,98, triikraud 177, 99- ½ osa 89 eur, röster 35,95 eur, teekann 39.95 eur, aurutaja 24.99 eur, toidukulbid ja tarvikud (7.90, 10.49, 10.99, 30.90, 30, 90) kokku 80,19 eur, vaas 27,99-, kohviserviis 164,99 eur, lõunaserviis 239,99, lusikate ja kahvlite komplekt 77,99 eur, triikimislaud 80 eur- ½ osa 40 eur, pesukuivatamise rest- 50 eur- ½ osa 25 eur, mobiiltelefon NOKIA N 90 – 100 eur (mille võttis kostja hagejalt ära)- ½ osa 50 eur, pokaalid 6le 60 eur- ½ osa 30 eur, küünalalused 3 tk -30 eur (fotodel),- ½ osa 15 eur, lapsevanker- 1000 eur, mis kingiti seoses lapse sünniga- ½ osa 500 eur, vaip – 500 eur (fotodel)- ½ osa 250 eur 12 37. Kostja leiab, et vaidlusalused esemed ei ole olnud olemas või puudusid abielusuhte lõppemise ajal või olid enne abielu juba kostja poolt soetatud. Kostja selgitab, et hageja tuli kostja juurde elama olles tudengiks, kellel puudus igasugune sissetulek, mis tähendab, et hagejal ei olnud raha, mille eest soetada nii kallist “ühisvara”, mida hageja nimetab oma hagiavalduses. Abielu vormistamise hetkeks (06.01.06) omas kostja pidevat sissetulekut ja kostjal oli pidev töökoht. Samuti oli kostja 2-toalise korteri (Xxxx) ainuomanik. Selles korteris oli juba kõik eluks vajalik olemas. Kostja väite kohaselt tuli hageja peale abielu sõlmimist elama kostja juurde kooseluks, olles ise tudeng, kellel puudus sissetulek- eeltoodud väidet ei ole hageja ümberlükanud, mistõttu kohus loeb kostja väite õigeks. 38.

§ 230

lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tõendamiskoormus on tõendada, millised asjad abielusuhete lõppemise aja seisuga ühisvara hulka kuulusid, mille jagamist nõutakse. Kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud (RKTKo nr 32-1-137-07, p 13).

1. Hageja soovib oma väiteid tõendada nii enda kui tunnistajate Xxxxja Xxxx(kes on hageja ema ja isa) ütlustega. Kohus on varasemalt
2. augusti 2015.a määruses hagejale selgitanud, et hageja enda ja tema lähisugulaste ütluste pinnalt ei saa järeldada ütluste objektiivsust ja tõepärasust. Seda enam, et Xxxxja Xxxxesitasid tsiviilasjas nr 2-08470 hagi Xxxxvastu, millega tuleb arvestada, hinnates nende ütluste usaldusväärsust. Kohus leiab, et Xxxxja Xxxxütlused ei võimalda anda objektiivset hinnangut hageja esitatud väidete tõendamiseks. Kohus andis 13.02.2017 e-kirjaga (II kd, lk 122) pooltele võimaluse esitada kõik taotlused, avaldused ja tõendid hiljemalt 30.01.2017.a

§ 329ja § 330 mõttes.

Peale nimetatud tähtaega ei võta kohus vastu enam ühtegi taotlust, avaldust ega tõendit. Kohus küsis kostja seisukohta hageja vande all ära kuulamiseks. 06.02.2017 vastuses kostja ei nõustu hageja taotlusega, sest niivõrd üldist väidet, et asjad on kostja valduses, ei saa pelgalt hageja ütluste pinnalt tuvastada. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja jätab hageja taotluse hageja vande all ära kuulamiseks rahuldamata.

1. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud nii vara olemasolu kui vara väärtust abielusuhte lõppemisel. Enamik asjade puhul on tegemist väikese väärtusega asjadega, mis kuluvad ja vananevad mingi aja jooksul. Kui tegemist olnuks väärtuslike esemetega, siis oleks nende omandamine eelduslikult tuvastatav ka dokumentaalselt, mida käesolevalt hageja teinud ei ole. Kohtul puudub veendumus, et peale abielusuhte lõppemist
2. aastal on vaidlusalused esemed kostja valduses. Kostja on 09.10.2015 esitatud vastuses kohtule kinnitanud, et tema käes hageja nimetatud vallasasju ei ole. Tõendamiskohustus lasub antud juhul hagejal, kes väidab, et nimetatud esemed on kostja valduses. Kahtlust asjade säilimisel nii pika aja jooksul kinnitab asjaolu, et hageja ei ole suutnud menetluse kestel konkretiseerida nõutavaid esemeid, mis võimaldanuks neid individualiseerida ja ka võimalikku väärtust tuvastada. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et peale 8 aastat kestnud lahuselu suudab hageja ühises kasutuses olnud asjade kohta peale liigitunnuse midagi täiendavat lisada, seetõttu on kaheldav, et hageja poolt märgitud esemed olid hagi esitamisel
3. aasta mai kuus poolte endises elukohas. Esemete tõendamiseks on hageja kohtule esitanud fotod kaubanduskeskustes müügiks väljapandud esemetest ja interneti kuvatõmmised pakutava kauba kohta. Kohus leiab, et fotod ja netis pakutav 13 kaup iseenesest ei saa olla tõendiks, kui kohtule pole esitatud informatsiooni nende tegemise aja ja koha kohta ning kes esemed ostis. Eluliselt ei ole usutav, et esemed olid soetatud abielu ajal, kuna abielusuhted lõppesid 2007 ning sel ajal oli käibel Eesti kroon mitte euro nagu võib fotodelt näha (kd II lk 50 jj). Fotod ja neti kaup ei tõenda usaldusväärselt hageja poolt nimetatud esemete olemasolu ning nende kuulumist ühisvara koosseisu. Kostja väite kohaselt ei ole hageja kunagi pöördunud kohtuväliselt kostja poole väidetava jagamata ühisvara jagamise ettepanekuga. Hageja peab tõendama, et pooltel tõepoolest on jagamata ühisvara ja see vara on tõepoolest kostja valduses, esitades selleks kohtule vastavad tõendid (

§ 230lg 1).

1. 10.06.2016 menetlusdokumendis (III kd, lk 28 jj) täpsustab hageja oma nõuet ja palub ühisvara väärtuse tõendamiseks võtta asja materjalide juurde arved: köögimööbli hind 150 000 eek, so 9588,75 eur; diivan ja tugitool 67 999,99 eek, so 4346 eur. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud arve nr 000202 köögimööbli maksumuse kohta (III kd, lk 30) ei tõenda selle tegelikku maksmist hageja poolt. Samuti ei tõenda arve nr 000292 (III kd, lk 31), et nimetatud vara kuulub ühisvarasse, arvelt ei nähtu, kes on arve tasujaks ja kas arve on ka tegelikult tasutud. Arved (I kd, lk 41, 44, 45) on konkretiseerimata, mis võimaldaks individualiseerida eset. Kohus märgib, et kogu tehnika kaotab aja jooksul oma väärtust ning sama kehtib köögitehnika ja muu koduse elektritehnika amortiseerumise kohta. Hageja poolt kohtule esitatud pangakontode väljavõtted (II kd, lk 213-230) ei tõenda esemete olemasolu ning nende kuulumist ühisvara koosseisu.
2. Kohus on eelmenetluses korduvalt hageja tähelepanu tõendite esitamise vajadusele osutanud, kuid hageja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Kohus leiab, et kohtul on õigus poole tähelepanu juhtida tõendamise puudusele. Riigikohus on sedastanud, et kohus ei pea nimetama poolele tõendit millega vaidlusalust asjaolu tõendada, mis ei tähenda seda, et kui kohus ei või selgitada või juhtida poole tähelepanu mh ka menetluskulude tekkimise ja menetluse kestuse seisukohalt, et tõendamise viis (tõendi liik) mida pool plaanib kasutada pole kohane. Kohus peab silmas poole vande all, lähisugulaste ja tuttavate ütlustega tõendamist näiteks asjaolude kohta mis nõuavad eriteadmisi või mida nad ei saa pika ajavahemiku tõttu teada või mille asukohta kostja juures kinnitada kui nad pole kostja juures aastaid viibinud jne. Samuti peab hageja suutma kohtule esitatud tõendeid siduda ja vaidluse all oleva asjaoluga, faktiga või elulise situatsiooniga. Ei saa näiteks tõendada varaväärtust fotoga, millest nähtub, et tõend on loodud oluliselt muul ajal, kui vara on tegelikult soetatud (vara soetati eesti krooni ajal, kuid püütakse luua tõend eurode kasutuse ajal).Selline tõend ei saa olla usaldusväärne ega anda selgust/usutavust vaidlusalusele asjaolule Menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (

§ 200

). Kuna hageja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et vallasvara on olemas, et vara soetati ühiselu ajal ja see on kostja valduses, siis tuleb vallasvara jätta ühisvarast välja. Näiteks olukord kus kohus on tuvastanud (kostja on vastuses selgitanud), et pooled pole suhelnud pärast lahutust aastaid seetõttu pole usutav, et tunnistajate ütlustega (kelleks on hageja vanemad /sõbranna) või hageja vande all antud ütlustega on võimalik tõendada vara asukohta kostja juures, Kostja valduses. Kuna kostja peaks omakorda ümber lükkama hageja vande all antud ütlused (tõendi liik), põhimõttel tõendile vastu tõendi esitamisega siis tuleks kostjal nt vara olemasolu puudumise ja asukoha kohta kui negatiivse asjaolu ümber lükata omapoolse vastu tõendiga (kuna kostja selgitas et seda vara pole või pole olnud ), mida omakorda on Kostjal on pea võimatu teha. Kohus peaks sellise olukorra tekkimisel seda vältima ja juhtima poole tähelepanu sellele, mida kohus käesolevas 14 menetluse ka teinud. Milliste tõenditega pool oma seisukohta usutavaks teeb otsustab pool ise pärast kohtu pakutud võimalust esitada muid (muud liiki) tõendeid. Hageja nõue sõiduki Mercedes Benz 105 ASL müügist hüvitise saamiseks 43. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja abielu ajal sõiduauto Mercedes Benz 105 ASL summas 5000 euro eest. Auto müügist saadud raha jäi kostja kätte. Hageja soovib kostjalt sõiduauto müügist saadud rahast ½ osas hüvitist. Kostja vastuväite kohaselt kuulus sõiduk hageja lahusvarasse, sõiduk oli ostetud enne abiellumist, hageja ise müüs sõiduki maha ja jättis raha endale. Kohtule esitatud Maanteeameti 15.04.2015 tõendist nähtub, et sõiduk oli registreeritud perioodil 01.09.2003 kuni 06.11.2006 hageja nimel (I kd, lk 17). Seega kuulus sõiduk hagejale. Maanteeameti tõendist nähtub, et alates abielu registreerimisest kostja nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Hageja ei ole kohtule tõendanud kes, millal ja millise summa eest sõiduki müüs. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hüvitise nõude ühisvarast välja (

§ 230lg 1).

Hageja nõue korteri remondi eest tehtud hüvitise saamiseks 44. Hagiavalduse kohaselt on kostja lahusvarale (korteriomandile aadressil Xxxx, Tallinn) ühisvara arvel tehtud remont summas 15000 eurot, millest kostja 1/2 osa on 7500 eur. Kostja selgituste kohaselt tuli hageja kostja juurde elama olles ise tudeng ja kellel puudus igasugune sissetulek, mis tähendab, et hagejal ei olnud raha, mille eest oleks võimalik remonti teha. Hageja ei ole kostja eeltoodud väidetele vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb kostja väited õigeks. Kostja on oma vastuses kohtule kinnitanud, et remont oli korteris tehtud enne abiellumist ja abielu jooksul ei teinud abikaasad korteris remonti. Kohtule esitatud tabel (I kd, lk 76) ei kinnita asjaolu, et ühisvara arvelt on ka tegelikult kostja lahusvarale remont tehtud. Samuti ei tõenda arved (I kd, lk 42, 43), et ostetud värvidega tehti kostja korteris remonti. Hageja pangakontode väljavõtted (II kd, lk 213-230) ei tõenda väidetavaid remondikulusid korteris Xxxx, Tallinn. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud ekspertiisi taotlus ei aita hagi rahuldamist. Isegi kui oletada, et ekspert saab hinnata teatud ajavahemikus tehtud remondi maksumuse, siis puuduvad tõendid konkreetsete parenduste tegemiseks, seega jätab kohus remondihüvitise ühisvarast välja. Hageja nõue Xxxx, OÜ-lt Xxxx võetud laenude hüvitamiseks 45. Hageja nimetab ühiseks kohustuseks oma emalt Xxxxvõetud laenu summas kokku 2620 eurot (41000 krooni), millest ½ kostja osa 1310 eurot ja laenu OÜ-lt Xxxx summas 61000 eurot, millest ½ kostja osa 30 500 eurot ja mille hüvitamisi hageja kostjalt nõuab. 46. Kostja vastuväite kohaselt hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et

1. a)tegemist on tõepoolest laenudega, et
2. b)laen on tagastatud ning, et
3. c)laen oli võetud perekonna huvides. Kui isegi oletada, et tegemist on laenudega, siis antud nõuded on aegunud. Esiteks, ei võtnud hageja oma emalt laenu. Isegi juhul, kui ema tõepoolest andis mõned rahasummad hagejale, siis ei saa seda nüüd pidada laenuks vaid põhjusel, et see on hagejale mugav. Teiseks, alates aastast 2006 ei ole keegi mitte ühtegi korda teatanud kostjale, et ta oleks justkui võlgu nii hageja emale kui ka OÜ-le Xxxx. Kostja juhib tähelepanu sellele, et OÜ Xxxx kuulus hagejale, ning OÜ Xxxx on kustutatud 15 äriregistrist 31.05.2012. See annab alust väita, et nn “laenud” on väljamõeldud hageja poolt ja mitte kunagi reaalsuses ei eksisteerinud. 47. Kohus on seisukohal, et abikaasade ühisvaraks PKS § 14 lg 1 alusel ei ole siiski mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal. Kõigi abielu ajal võetud kohustuste, eelkõige abikaasa isiklikes huvides võetud kohustuste, arvamine ühisvara hulka, koormaks ebamõistlikult teist abikaasat ja vähendaks põhjendamatult teise abikaasa ühisvara osa ühisvara jagamisel. PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel on oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Perekonna huvides võetud laenu peab tõendama pool kes seda väidab. 48. Hageja on esitanud kohtule tabeli, millest nähtub, et Xxxx tegi 18.04.2007, 19.04.2007 ja 23.05.2007 ülekanded hagejale kogusummas 41 000 krooni, mille selgitusena on märgitud „kink“ (I kd, lk 77). Seega ei ole tegemist laenuga, mida kostja peaks hüvitama. Samuti ei saa tabelist järeldada, et OÜ Xxxx poolt hageja kontole tehtud ülekandeid (I kd, lk 77) võiks käsitleda laenudena. Laenulepingule ei viita ka raha ülekandmisel tehtud selgitus. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et selliste suurte summade laenamisel ei ole sõlmitud kirjalikke kokkuleppeid ega laenu tagastamise tähtaegu. Laenusuhte olemasolu peab tõendama hageja, kes vastavale asjaolule tugineb. Hagi rahuldamise eeldusena tuleks hagejal kohtu ette tuua ja tõendada, et hageja ja laenuandja vahel oli sõlmitud laenuleping, et laenuleping oli tähtajaline, et tähtpäev on saabunud ning et hagejale maksti vastava laenulepingu alusel raha. Kuna hageja seda tõendada ei ole suutnud, tuleb Xxxx, OÜ-lt Xxxx laenulepingutele tuginevad nõuded jätta rahuldamata. 49. Kostja palub kohaldada laenudele aegumist. Kohus märgib, et kuna aeguda saab vaid tõeline nõue, siis on alusetu kohaldada aegumist, kuna kohus ei tuvastanud, et laenulepingud oli olemas. Riigikohus on lahendis 3-2-1-12-99 selgitanud, et selleks, et kohaldada kostja nõudel aegumist, peab kohus tuvastama hageja õiguste rikkumise. Hageja nõue AS SEB Pank laenulepingust tuleneva intressi ja kindlustusmaksete hüvitamiseks 50. Hageja leiab, et tsiviilasjas nr 2-11-2629 jäi jagamata abielu ajal SEB pangast võetud laenulepingust XXXX tulenev intressi tasumise kohustus alates 03.12.2007, seisuga mai 2015 peab kostja hüvitama hagejale 14012,44 eurot. Lisaks on kostja kohustatud hagejale hüvitama alates maist 2015 ½ osa intressi. 51. Asja materjalide kohaselt jagas Tallinna Ringkonnakohus 03.06.2014 kohtuotsusega hageja ja kostja ühisvara viisil, millega jättis AS SEB Pank laenulepingust nr XXXX tuleneva laenukohustuse seisuga 03.12.2007 Xxxx kanda (kd I, lk 276 jj). 52. Kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Vara on TsÜS § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest. PKS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. 16 53. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust XXXX tulenev laenuintressi hüvitis alates 03.12.2007 kuni mai 2015 summas 14012,44 eurot, lisaks tulevikus alates maist 2015 ½ osa intressi. Riigikohus märgib 29. jaanuar 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, et laenuintress on tasu laenu kasutamise eest (p 17). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kohus on seisukohal, et leppides omal ajal kokku laenu tasumise kokku lepitud aja jooksul, on pooled leppinud kokku ka lepingujärgse intressi tasumise laenu kasutamise eest, mida tõendab kohtule esitatud maksegraafik (II kd, lk 51 jj). Poolte abielulised suhted lõppesid 03.12.2007. Sellest ajast ei kuulu laenukohustus ühisvara hulka nii nagu leidis Tallinna Ringkonnakohus, et seisuga 03.12.2007 jääb laen hageja kanda (I kd, lk 277). Tuvastatud laenulepingu nr XXXX punkt 15.3.1. kohaselt eksisteerib laenusaaja kohustus maksta pangale laenult intressi (II kd, lk 46). Kuna laen jäi alates 03.12.2007 hageja kanda, siis jäi ka laenulepingust tulenev intressi tasumise kohustus alates 03.12.2007 hageja kanda. Kohus leiab, et kui üks pool tasub pangalaenu, siis on tema tulevased kohustused panga ees siiski tema isiklikud kohustused, mitte poolte ühised kohustused. Laen teenis hageja huve ja kuna laenu tagas Xxxx kinnistu, mis jäi hageja omandisse, on hageja huvides ka intressi tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu laenuitress poolte ühisvarasse, mida peaks jagama. 54. Hageja on tasunud SEB Pangaga sõlmitud laenulepingu XXXX alusel kindlustusmakseid. Hageja leiab, et need kohustused on jäänud samuti jagamata. Hageja on pangale tasunud kindlustusmakseid alates 03.12.2007. Seisuga mai 2015 peab kostja hagejale hüvitama 897,85 eurot, samuti on kostja kohustatud hagejale hüvitama alates maist 2015 ½ osa kindlustusmaksetest. 55. Kohus märgib, et laenusaaja kõrvalkohustused tulenevad laenulepingust. Kohus on tuvastanud, et tulenevalt laenulepingu nr XXXX punktist 18.1 kohustub laenusaaja kindlustama lepingu täitmiseks panditud vara (II kd, lk 48). Kindlustusobjektiks on Xxxx kinnistu, mis hageja ainuomandis. Kuna laen jäi alates 03.12.2007 hageja kanda, siis jäi ka laenulepingust tulenev kindlustusmakse tasumise kohustus alates 03.12.2007 hageja kanda. Enne 03.12.2007 perioodi olid kindlustusmaksed tulenevalt laenulepingu nr XXXX preambulast abikaasade solidaarkohustus. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et enne 03.12.2007 võis hageja kanda oma lahusvarast ühisvarale tehtud kulusid. Kindlustusmaksete tasumata jätmise eest 2009 aastal vastutab hageja ise. Tulenevalt laenulepingu punktile 18.7 on kohustuste rikkumise korral pangal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest või arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada pangale selleks tehtud kulutused. Põhjendamata on hageja nõue kohustada kostjat tulevikus ühiselt tasuma kindlustusmakseid, kui hageja kanda on pangalaen ja kindlusmakse objektiks on hageja lahusvara. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kindlustusmaksed poolte ühisvarasse, mida peaks jagama. Menetluskulud 56.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Juhindudes Riigikohtu seisukohast 3-2-1-12-07 tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda, sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides. 17 /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 18