Obsah (6)

§ 429§ 428§ 174§ 168§ 178§ 150

2-15-122830 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-12

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts DNB Pank (hageja) esitas 23.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx(kostja) ja Xxxx vastu 998,35 euro saamiseks. 03.11.2015 tegi kohus nimetatud isikutele makseettepaneku. Kostja esitas 17.11.2015 makseettepanekule vastuväite. Xxxx suhtes koostas kohus 27.01.2016 määrusena maksekäsu. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning hageja nõue anti kostja suhtes 27.01.2016 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 16.02.2016 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 18.03.2016 ja 22.03.2016, kostja vastu võlgnevuse 786,28 euro, viivise 60,55 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 15.08.2011 sõlmitud liisinguleping nr 186526, mille alusel kohustus hageja kostja huvides ja soovil omandama sõiduauto Chrysler Grand Voyager, tehasetähisega xxxx , ning andma selle liisingulepingu kehtivuse perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning 18.03.2016 (s.o hagi täpsustuse esitamise) seisuga võlgneb kostja hagejale liisingueseme hüvitamata jääkmaksumuse 482,59 eurot, tasumata liikluskindlustusmakse 8,51 eurot ja kaskokindlustusmaksed 295,18 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 60,55 eurot.
3. Kohus võttis 25.04.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
4. 08.02.2017 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja teatas, et hagejaga käenduslepingu sõlminud käendaja (s.o Xxxx ) on hageja nõude täies ulatuses tasunud. Hageja kinnitas, et ta on teadlik hagist loobumise tagajärgedest, st et hageja ei saa enam kohtusse pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja palus kohtul talle tagastada pool makstud riigilõivust, s.o 100 eurot ja enammakstud riigilõivu summas 25 eurot, kokku 125 eurot. Lisaks palus hageja kohtul kostjalt välja mõista hüvitamata jäänud riigilõivu summas 100 eurot ja kohtutäituri tasu summas 20 eurot.
5. 13.02.2017 esitas hageja kohtule hagist loobumise ja riigilõivu tagastamise avalduse (taotluse) täpsustuse. Hageja selgitas, et hagihinda arvesse võttes tuli hagejal hagiavalduselt tasuda riigilõivu summas 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivuna 200 eurot. Hageja palus kohtul tagastada pool makstud riigilõivust, s.o 87,50 eurot ja enammakstud riigilõivu summas 25 eurot, kokku 112,50 eurot hageja arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega: „Hagiavaldus Xxxxvastu“. Hageja selgitas, et käendaja Xxxx on hagejale hüvitanud maksekäsu kiirmenetluses makstud riigilõivu summas 45 eurot (arvestatud hagimenetluses tasutava riigilõivu hulka) ja 20 eurot menetluskulu

§ § 4842 mõistes. Võttes arvesse hagejale kohtu poolt tagastatavat riigilõivu ning käendaja poolt tasutud summasid, palus hageja kohtul kostjalt välja mõista hüvitamata riigilõivu summas 22,50 eurot. 2 2-15-122830 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb

§ 429lg 1 alusel vastu võtta.

Ühtlasi lõpetab kohus

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

7. Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd hagist loobumise avalduse kohaselt loobus hageja hagist seetõttu, et käendaja (s.o Xxxx ) on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, siis jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja (s.o põhivõlgnik) kanda.

9. Hageja on (13.02.2017) hagist loobumise avalduse täpsustuses palunud kohtul kostjalt välja mõista hüvitamata riigilõivu summas 22,50 eurot. Hageja selgitas, et käendaja Xxxx on hagejale hüvitanud maksekäsu kiirmenetluses makstud riigilõivu summas 45 eurot ja 20 eurot menetluskulu

§ § 4842 mõistes. Võttes arvesse hagejale kohtu poolt tagastatavat riigilõivu ning käendaja poolt tasutud summasid, palus hageja kohtul kostjalt välja mõista hüvitamata riigilõivu summas 22,50 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatud riigilõivu summa (22,50 eurot) kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. 10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 11.

§ 150

lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem ning

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 12. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõiv summas 45 eurot ja hagimenetluses summas 155 eurot. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa nr 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõiv hagilt sõltuvalt hagi hinnast. RLS lisa nr 1 näeb ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 1000 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 175 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul on hageja tasunud kohtule riigilõivu kokku summas 200 eurot, siis on 3 2-15-122830 hageja tasunud riigilõivu 25 eurot ettenähtust rohkem. Lähtudes eeltoodust kuulub hagejale seega (

§ 150

lg 1 p 1 alusel) tagastamisele ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv summas 25 eurot ning (

§ 150

lg 2 p 2 alusel) pool menetluses tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 87,50 eurot (s.o 175 / 2), kokku 112,50 eurot. Tagastatav summa (s.o 112,50 eurot) tuleb kanda hageja arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega: „Hagiavaldus Xxxxvastu“. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4