Obsah (6)

§ 444§ 174§ 175§ 177§ 178§ 317

2-16-106212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. a detsembrikuust kasutas XXXX (kostja) üürnikuna XXXXle (hageja) kuuluvat eluruumi aadressil XXXX. 17.02.2016 ütles hageja üürilepingu üles ja kostja vabastas eluruumi 18.02.
2. Kokkulepitud üür oli summas 200 eurot ning antud asjaolu nähtub mh ka kostja ülekannete summadest. Kostja on omaks võtnud ja aktsepteerinud üürihinda 200 eurot kuus, millele lisanduvad kõrvalkuludena korteriühistu kommunaal- ning elektriarve. Üürilepingu sõlmimist kinnitab mh e-posti toimunud kirjavahetus, millises kostja kinnitab ja võtab omaks võlgnevuse hageja ees, lubades selle esimesel võimalusel ära tasuda. Kostja kasutas eluruumi perioodil detsember 2014 kuni 18.02.
3. Seega kokku 14 kuud ja 18 päeva. Antud perioodile vastav üürisumma on 2924,14 eurot. Kostja on tasunud kokku 1220 eurot. Seega on kostjal üürivõlgnevus summas 1704,14 eurot. Lisaks eeltoodule on kostja jätnud tasumata eluruumi kasutamise perioodi eest kommunaalarvetest tulenevad kõrvalkulud summas 380,46 eurot ja elektriarved summas 674,39 eurot. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 2 2-16-106212 Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 88,10 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 186,90 eurot ja õigusabikulud 780 eurot (s.o 6 tundi x tunnihind 130 eurot), mille lisandub käibemaks 20%, kokku seega summas 936 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja 22.11.2016 kohtule esitatud menetluskulude avalduse koostamise eest menetluskulude väljamõistmine kostjalt. Kohus juhib tähelepanu, et Riigikohus on oma 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) leidnud, et põhjendamatu on panna menetlusosalisele kohustust hüvitada teisele poolele menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulusid. Riigikohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleval juhul hageja lepingulise esindaja 22.11.2016 õigusabi toimingu, s.o avalduse koostamine ja edastamine, eest hageja menetluskulu kostjalt osaliselt (st milles see sisaldab menetlusekulude kindlaksmääramise avalduse koostamist) välja mõistmata. Kohtu hinnangul on seetõttu (22.11.2016) toimingu ajakulu põhjendatud üksnes 10 minuti ulatuses. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 22.11.2016 toimingu eest kokku 21,67 eurot (s.o 10 minutit x tunnihind 130 eurot), käibemaksuga summas 26 eurot. Arvestades eeltoodut on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 671,68 eurot (s.o 86,67 + 32,50 + 21,67 + 498,33 + 10,84 + 21,67), millele lisandub käibemaks 20%, kõik kokku seega summas 806,02 eurot. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 806,02 eurot (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3