2-16-17359/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17359 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 337,5 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx), seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada tagaseljaotsusega Xxxxhagi Xxxxvastu elatise suurendamise nõudes.
3. Muuta Harju Maakohtu 20.11.2014 kohtulahendiga tsiviilasjas 2-14-23218 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust järgnevalt: 2.
4. Välja mõista xxxx hageja Xxxxkasuks igakuine elatis miinimumsummas 215 eurot (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 16.11.2016 kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsusest tulenevate elatise maksete tasumisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise summa.
6. Elatis tuleb tasuda iga kuu
7. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja Xxxxarveldusarvele nr EExxxxxxxxxxx, selgitusega “elatis“.
8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2-16-17359
9. Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleva otsuse tegemise hetkel 215 eurot). Hageja on taotlenud Harju Maakohtu 20.11.2014 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-14-23218 kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist. Hagiavaldus ning Harju Maakohtu 24.11.2016 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 28.11.2016 ja kostja pidi hagile vastama 14 päeva jooksul. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastust esitanud. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ning seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 20.11.2014 lahendiga 2 2-16-17359 (tsiviilasjas nr 2-14-23218) on varasemalt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis summas 177,50 eurot kuus alates 10.07.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Käesolevas asjas palub hageja suurendada väljamõistetud elatist ning mõista kostjalt välja elatis alates hagiavalduse esitamise päevast summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuna hageja elatise suurendamise nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, siis kuulub hagi põhjendatud ulatuses rahuldamisele tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise maksmisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et lisaks lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele saab võlaõigusseadust kohaldada ka muudele seaduse alusel tekkinud rahalistele kohustustele, seega ka ülalpidamiskohustusest tuleneva rahalise kohustuse osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista rahalise kohustuse täitmisega ehk elatise maksmisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise summa.
12. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3