lg 1 p 1,
lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitajad Harju Maakohtu
lg 1 p 1 ja
MS § 185 lg 2 alusel välja mõista Albert Anstalilt Eesti Vabariigi kasuks 288,00 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulude katteks. 1 Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Albert Anstal’i süüdistatakse UK’i tahtlikus tapmises piinaval viisil, mis seisnes selles, et ajavahemikul 09.10.2015 kuni 10.10.2015 tarvitasid UK ja Albert Anstal XXX poemaja taga asuva abihoone/garaažimaja teisel korrusel Albert Anstal’i kasutatavas kööktoas alkoholi ning tekkinud tüli käigus algas vastastikune tõuklemine. Tõuklemise käigus kägistas Albert Anstal kannatanut kaelast ja üritas tema käsi väänata, kuid UK tõukas ja lükkas Albert Anstal’i eemale ja lõi Albert Anstal’it. Seejärel nad rahunesid, kuid mõnekümne minuti pärast jätkasid tülitsemist ja Albert Anstal lõi korduvalt käte ja jalgadega UK’it pea ja keha piirkonda ning seejärel jätkas tema peksmist puidust pesapallikurikaga, lüües vähemalt 20 korda pea, keha ja jäsemete piirkonda, kuni pesapallikurikas purunes ning siis Albert Anstal jätkas UK’i peksmist kurikavarrega. Peksmisega põhjustas Albert Anstal UK’ile liittrauma: - pea kinnine tömp trauma: põrutuskolded vasakus otsmikusagaras ja paremas oimusagaras, pehmekelmealune verevalum väikeaju paremal poolkeral, ninaluude murd, vasaku sarnaluu murd, põrutushaavad kiirul, põrutushaav otsmikul paremal pool, põrutushaav mõlemal ülalaul ja ülahuulel, põrutushaavad ninaseljal, limaskestaalused verevalumid huultel, nahaalused verevalumid oimul vasakul pool, otsmikul ja parema silma ümber; - kehatüve kinnine tömp trauma: parema kopsu põrutus, vasaku neeru rebend, paremal pool rangluu keskmisel joonel VI roide murd, paremal pool kaenla eesmisel joonel V, VI, VIII, IX, X roide murrud, paremal pool abaluujoonel IX, X roide murrud, vasakul pool rangluu keskmisel joonel III, IV, V roide murrud, vasakul pool abaluujoonel III, IV, V, VI, VIII, IX, X roide murrud, vasakul pool kaenla eesmisel joonel V, VI, VII, VIII roide murrud, vasakul pool kaenla tagumisel joonel VII, IX, X roide murrud, vasakul pool lülisamba kõrvaljoonel XI, XII roide murrud, III rinnalüli ogajätke murd, parema abaluu õlanuki murd, vasaku abaluukeha murd, parema rangluu murd, triipjad nahaalused verevalumid ülaseljal mõlemal pool ja keskseljal vasakul pool, nahaalused verevalumid seljal mõlema abaluu kohal, nahaalune verevalum alaseljal vasakul pool; - ülajäsemete kinnine tömp trauma: parempoolsete küünarluude murd alaosas, parema II kämblaluu murd, vasaku II kämblaluu murrud, vasaku III kämblaluu murd, nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, küünarvarrel ja labakäel, põrutushaavad ja nahamarrastused parema küünarvarre välispinnal, põrutushaav vasakul õlavarrel ja mõlemal labakäel; - alajäsemete kinnine tömp trauma – parema põlvekedra murd, parema sääreluu murd ülaosas, vasaku pindluu murd ülaosas, põrutushaavad parema sääre eespinnal, nahamarrastus vasaku sääre eespinnal, nahaalune verevalum vasaku reie välis-tagapinnal, nahaalused verevalumid mõlema sääre ees-välispinnal, nahaalune verevalum paremal põlvel. UK suri vahetult peksmise tagajärjel sündmuskohal pea, kehatüve ja jäsemete kinnise tömptrauma peaaju ja parema kopsu põrutuse, vasaku neeru rebendi, mõlemapoolsete roidemurdude ning hulgaliste teiste skeletiluude murdude, mis tüsistus peaajuturse ja ägeda kopsude puudulikkusega, tagajärjel. 2 UK’i tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades, põhjustas Albert Anstal teadlikult UK’ile pika aja kestel suurt valutunnet ja kauakestvaid füüsilisi vaegusi. Sellise kestva ja intensiivse peksmise toimepanemisel pidi Albert Anstal vähemalt möönma mistahes raskusega tagajärje saabumist UK’i tervisele ja elule, s.h surma saabumist, ja möönma ka oma tegevuse piinavat iseloomu. Pärast UK’i tapmist mässis Albert Anstal surnukeha voodilina sisse, sidudes lina surnukeha kaela, keha ja jalgade ümbert nööriga kinni. Seejärel pani Albert Anstal surnukeha kolme musta prügikotti, keeras põrandavaiba sisse ning lohistas surnukeha trepist alla UK’i tuppa, lukustas väljast poolt UK’i toa ukse, pesi enda toa kuriteojälgedest puhtaks ning lahkus järgmisel päeval, s.o 10.10.2015 sündmuskohalt. Oma tegevusega pani Albert Anstal toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil, s.o
2. Albert Anstal’i süüdistatakse DA tahtlikus kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et Albert Anstal tarvitas ajavahemikul 11.10.2015 kuni 14.10.2015 täpselt tuvastamata kuupäeval Tallinnas XXX asuvas korteris koos DA ja AT’iga alkoholi, mille käigus sõimas DA Albert Anstal’i ebatsensuursete sõnadega, mis Albert Anstal’i vihastasid ning ta võttis enda paremasse kätte 0,5-liitrise viinapudeli, millega viskas tahtlikult DA’t, tabades DA’t keha piirkonda. Seejärel tarvitati alkoholi edasi ning kuna DA jätkas Albert Anstal’i solvamist, lõi Albert Anstal tahtlikult üks kord lahtise käega DA’t näo piirkonda parema silma lähedale, tekitades DA’le silmalau ning silmaümbruse kontusiooni-põrutuse. Oma tegevusega pani Albert Anstal toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o
HARJU MAAKOHTU OTSUS: 3. Maakohus tunnistas Albert Anstali süüdi
lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 4 (neli) kuud,
lg 1 p 1 järgi ja karistas teda vangistusega 15 (viisteist) aastat.
lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõistis 15 (viisteist) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvas eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestas Albert Anstal’i kinnipidamisest, s.o alates 11.12.2015.a. Albert Anstal’i suhtes valitud tõkendi – vahistamine – jättis muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistas. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõistis Albert Anstal’ilt välja riigituludesse sundraha 2,5 palga alammääras – 1075 eurot; surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 627 eurot; sõrmejäljeekspertiiside kulud kogusummas 1326 eurot; DNA-ekspertiiside kulud 3420 euro ulatuses; määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 1524 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis DNA-ekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 3876 euro ulatuses, riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud määras tasumisele 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. APELLATSIOONID: 3 4. Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Ei nõustu Albert Anstal’i süüditunnistamisega
Albert Anstal’i süüdistunnistamine
4.1. Süüdistus
Leiab, et kuigi Riigikohus on maakohtu poolt osundatud lahendis (RKKKO nr 3-1-1-106-97) pidanud võimalikuks, et tapmise piinaval viisil võib moodustada ka ohvri surnuks peksmine, ei ole Albert Anstali teo puhul tegemist sarnaste asjaoludega. Käesoleval juhul ei seisnenud UK’i surma põhjustamine tema surnuks peksmises, vaid tegemist oli vastastikuse kaklusega, kus viga said nii süüdistatav kui ka kannatanu ning mõlemad olid nii ründe- kui ka kaitsepositsioonil. Albert Anstal ei jätkanud peksmist, kui kannatanu tema arvates enam teda ei ohustanud. Samuti ei ole tõendatud, et kannatanule põhjustati suurt valu. Ekspert leidis, et kõik eelpool kirjeldatud vigastused võisid olla tekitatud üksteisele järgnevatena lühikese aja vältel enne surma saabumist (surnu ekspertiisiakt; KII tl 1-23). Eksperdi arvamuse kohaselt võis see aeg olla maksimaalselt mõnikümmend minutit, mis maakohtu hinnangul on valu talumisel pikk aeg. Samas võis see aeg eksperdi arvamuse kohaselt olla ka palju lühem. Välistatud ei ole kindlasti kannatanu teadvuse kaotus koheselt pärast raskemate vigastuste põhjustamist. Tuleks arvestada, et kannatanu oli raskes alkoholijoobes ning joobeseisundi tõttu ei olnud ta ilmselt valu suhtes kuigi tundlik. Üldteadaolev on asjaolu, et alkoholijoobes isiku taju ja tunnetusmehhanism võib olla pidurdunud. Nimetatud asjaolu nähtub ka UK käitumisest – pärast esimest konflikti, kui tal ilmselt olid juba vigastused, ei lahkunud ta Albert Anstali toast, vaid jätkas alkoholi tarvitamist. Tuvastatav on provotseeritud tapmine, kuna süüdistataval esines kannatanu käitumisest tingitud tugeva hingelise erutuse seisund kuriteo sooritamise ajal. Samuti on tõendatud kannatanupoolne rünne. Leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et tapetu on kutsunud esile süüdistatavas reaktsiooni, mis tingis tema tapmise. Albert Anstal’i ütlustest nähtuvalt tekkis tal hirm ja äkkviha UK’i ründest ja valust tingituna, süüdistatav pidas kannatanu käitumist reaalselt tema elu ja tervist ohustavaks. Seega pani süüdistatav kuriteo toime spontaanselt ja endast välja viiduna kannatanu vahetult eelneva käitumise tõttu. Puudub muudest tõenditest tulenev informatsioon selle kohta, kuidas ja millistel põhjustel konflikt tekkis. Kohtuistungil uuritud tõendid ei võimalda seega kõrvaldada kahtlusi süüdistatava tegevuses
Seetõttu tuleks kohtul igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava ütluste kohaselt peksis UK teda pähe ja kehasse, ta kukkus korduvalt, tundis meeletut valu. Albert Anstal’i ja tunnistaja AA’i ütlustest nähtuvalt esinesid süüdistataval vigastused, millest võib järeldada kannatanu võimalikku rünnet. Maakohus pidas oluliseks, et Albert Anstaliga järgmisel hommikul kohtunud isikud (tunnistajad EA, UT) ei märganud temal visuaalselt mingeid vägivallamärke naos, pea ega käte nähtavatel osadel. Kohus ei arvestanud seejuures, et tunnistajad nägid Albert Anstali üleriietes, mis katsid suurema osa süüdistatava kehast. Peamised vigastused olid süüdistataval kukla piirkonnas, kaelal ja küünarvartel, mida riiete alt ilmselt näha ei olnud. Samuti tuleks silmas pidada, et Albert Anstal soovis vältida enda kohest kinnipidamist ning tapmise avastamist, millest tulenevalt püüdis ta tõenäoliselt enda juures kakluse jälgi ja vigastusi varjata. Tõenäoline ja eluliselt usutav nii vägivalla kui ka solvavate väljendite kasutamine Albert Anstal’i ja UK’i vahel tekkinud konflikti käigus, kuna mõlemad isikud olid ärritunud ja alkoholi tarvitanud. 4 Albert Anstal on varasemalt käitunud vägivaldselt üksnes siis, kui teda on provotseeritud (KR’i suhtes, kes EA’a ütlustest nähtuvalt andis selleks põhjust). Asja tehiolusid, konkreetset situatsiooni ja süüdistatava ning kannatanu intensiivset konflikti arvestades on tõenäoline, et Albert Anstal oli emotsionaalse erutuse seisundis. Albert Anstali löökide intensiivsus ja iseloom viitavad temal äkkviha tekkimisele ja spontaansele käitumisele. Süüdistatav ja kannatanu olid eelnevalt olnud heades suhetes, vägivalda ei olnud nad teineteise suhtes varem kunagi kasutanud. Seega on alust arvata, et käesoleval juhul kutsusid süüdistatava reaktsiooni esile erilised ja talle ootamatud asjaolud. Kuigi Albert Anstal’i ja UK’i konflikt kestis suhteliselt pika ajavahemiku jooksul, ei välista see asjaolu Albert Anstali tugeva hingelise erutuse seisundit. Kohus ei ole arvestanud, et tegemist oli kahe eraldi episoodiga, mille vahel süüdistatav ja kannatanu suhtlesid rahulikult ja süüdistatav helistas EA-le. Ka süüdistuse kohaselt tarvitasid UK ja Albert Anstal alkoholi ning tekkinud tüli käigus algas vastastikune tõuklemine, seejärel nad rahunesid, kuid mõnekümne minuti pärast jätkasid tülitsemist. Ilmselgelt ei olnud mõlema konflikti põhjused ja intensiivsus ühesugused. Nähtuvalt Albert Anstal ’i ütlustest oli esimese konflikti põhjuseks UK poolt solvavate väljendite (,,valge pagulane’’) kasutamine süüdistatava suhtes. Kohtuotsuse kohaselt ei esinenud vahetult telerivaatamisest, pagulasteemast tulenevat erutusseisundit. Tuleb nõustuda, et kannatanu poolt esimese konflikti provotseerimise puhul ei ole veel alust hinnata Albert Anstal’i reaktsiooni tegutsemiseks tugeva hingelise erutuse seisundis
Käesolevas asjas on tuvastatud, et kannatanu tuli ise Albert Anstali tuppa ja käitus süüdistatavale ebameeldivalt. Samas tuleb möönda, et üldjuhul ei saa sõnalist solvangut siiski lugeda sedavõrd tõsiseks isikuvastaseks ründeks või nii selgeks provokatsiooniks, et see tavalise taluvusega inimese puhul annaks aluse süüdlase teo kvalifitseerimiseks
Kohtupraktikas on märgitud, et süüdistatava emotsionaalses reaktsioonis ja sellele vastavas käitumises peab olema teatav arusaadavus, ülemäärane emotsionaalne reaktsioon ei saa olla aktsepteeritav. UK uus rünne mõnekümne minuti pärast oli aga ilmselt Albert Anstali jaoks ootamatu, väga intensiivne ning põhjustas süüdistatavale jalavigastuse. Äkki tekkinud tugev valutunne võis süüdistatavas esile kutsuda kontrollimatu reaktsiooni, mõjutada olulisel määral tema teadvust ja käitumist ning takistada teda adekvaatselt oma tegevusest aru saamast ja vastavalt seda juhtimast. Albert Anstali kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt oli ta toimunust šokis ja teda valdas hirmutunne. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et esimese kakluse episoodi asjaolusid kirjeldas süüdistatav konkreetselt ja detailselt, teises episoodis on tema ütlused aga lünklikud, mitmeid üksikasju (kuhu ja mitu korda ta kannatanut lõi, kuidas võitlus lõppes, kuidas kannatanu istukile tõusis) Albert Anstal ei suutnud meenutada. Ka kohus on esile toonud vastuolud süüdistatava ütlustes just teise konflikti osas. Kohtuotsuse kohaselt märkis süüdistatav esmalt, et ta läks närvi juba enne rüselust Koppeliga, kui nad telerit vaatasid (K III tl 101), kaitsjale vastates väitis ta, et enne seda, kui ta võttis kurika, ei saanud ta üldse aru, mis toimub (KII tl 155), samas väitis ta, et peksis U, ta oskas kaitsjale kirjeldada, kuhu ja kuidas lõi, samas väites, et ta polnud situatsioonist toibunud ja „kõik ujus“ (KII tl 156). Eeltoodut arvestades ei saa nõustuda kohtu järeldusega, kogu süüdistatava tegevus oli teadlik ja läbimõeldud. Tähelepanuta ei saa jätta, et üheks hingelise erutuse seisundi näitajaks võib olla just asjaolu, et isik ei taju või ei mäleta sündmusi detailselt. Maakohus järeldas Albert Anstali läbimõeldud tegevusest pärast UK surma põhjustamist, et süüdistatava hingelise erutuse seisund ei ole tuvastatav. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-10-13 5 kohaselt hingelise erutuse seisundile on iseloomulik, et see tekib äkki ja kaob suhteliselt kiiresti. Tõenditest nähtuvalt oligi süüdistatava emotsionaalne erutusseisund lühiajaline. Pärast konflikti käitus Albert Anstal käitus adekvaatselt ja rahulikult. Seega on tõendatud, et Albert Anstal ajavahemikul 09.10.2015. a kuni 10.10.2015. a XXX lõi korduvalt käte ja jalgadega ning puidust pesapallikurikaga UK’it pea ja keha piirkonda ja põhjustas sellega UK’ile liittrauma, mille tagajärjel kannatanu suri. Samas nõustuda ei saa süüdistatava tegevusele antud juriidilise hinnanguga. Süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida
4.2. Leiab, et ei ole põhjendatud Albert Anstal’i süüditunnistamine
Samuti Albert Anstali positsiooni arvestades leiab, et ei ole tõendatud kõigi süüdistuses märgitud vigastuste põhjustamine Albert Anstal’i poolt. Kohtuistungitel uuritud tõenditest ei nähtu kannatanul viinapudeliga viskamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuste olemasolu, kuna pudel võis DA’t üksnes kergelt riivata ja tabada kehapiirkonda, kus mingeid vigastusi ei ole tuvastatud. DA viinapudeliga viskamist ei mäleta ja seega ei saa ta ka väita, et tundis valu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt isik kehalise väärkohtlemise eest ei vastuta, kui teine isik ei tundnud löögi tagajärjel valu. Tuleks arvestada, et kannatanu oli raskes alkoholijoobes ning joobeseisundi tõttu ei olnud ta ilmselt valu suhtes kuigi tundlik. Üldteadaolev on asjaolu, et alkoholijoobes isiku taju ja tunnetusmehhanism võib olla pidurdunud. Kannatanu poolt valu tundmine vägivalla tekitamise ajal ei ole käesoleval juhul tuvastatav ka kõrvaltvaataja hinnanguga. Riigikohtu otsuses 3-1-1-50-13 otsuse kohaselt olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt tema poolt kasutatud vägivald – ühe korra lahtise käega löömine ei jätnud mingeid jälgi ja ei saanud seega olla kuigi intensiivne. Kannatanu vigastused näo piirkonnas on kindlaks tehtud mitu päeva pärast väidetavat kuritegu, mistõttu võib nende põhjustamise Albert Anstal’i poolt kahtluse alla seada. Kannatanu ja tunnistaja ütlused ei riimu, mis on mõistetav, kuna korteris viibinud isikud tarvitasid alkoholi. Seejuures tuleb rõhutada, et alkoholi tarvitati väga suures koguses ning nimetatud asjaolu annab alust kahelda kohtus ütlusi andnud isikute võimes sündmusi adekvaatselt tajuda ja meenutada. 4.3. Ei nõustu Albert Anstal’ile mõistetud karistusega. Karistuse mõistmisel
lg 1 p 1 järgi ei ole põhjendatud prokuröri poolt käesolevas asjas taotletud vangistus. Tuleb arvestada, et Albert Anstalile on inkrimineeritav üks raske isikuvastase kuriteo episood. Kuna Albert Anstal ei ole süüdistuse kohaselt oma teoga täitnud kuriteokoosseisu mitut erinevat kvalifitseerivat tunnust, ei ole alust hinnata tema süüd sedavõrd suureks, et süüdistatavale võiks sel alusel mõista 15-aastase vangistuse. Albert Anstali tegu oli ilmselgelt ajendatud isiklikest motiividest ning kannatanu käitumisest. Seega ei saa väita, et tema teos väljendus ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra kui terviku ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes. Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Nimetatud karistust kergendav asjaolu vaieldamatult esineb ja
6 Albert Anstali iseloomustatakse nii tööandja, kinnipidamiskoha kui ka tunnistajate poolt positiivselt. Süüdistatava käitumist arvestades ei ole karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks vajalik kohaldada ranget karistust. Lühemaajaline vangistus on piisav, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. 4.
§-de 114 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi süüditunnistamise ja talle karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega tunnistada Albert Anstal süüdi
§-de 115 ja 121 lg 1 järgi ja mõista talle kergem karistus. Mõista Albert Anstal õigeks
Jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. 5. Süüdistatav märgib, et kannatanu DA ei mäleta alkoholijoobes viibimise tõttu toimunud sündmusi. Kannatanul tema vastu pretensioone ei olnud. Tunnistab, et viskas kannatanut pudeliga, kuid vise oli nõrk ja kannatanu valu ei tundnud. Kannatanu tarbis kolme päeva jooksul pärast tema lahkumist alkohoolseid jooke ja eeldab, et tuvastatud vigastused võis kannatanu saada pärast tema lahkumist. Tunnistab, et lõi käega kannatanut vastu nägu, kuid tema löömisest ei saanud kannatanul haiglas fikseeritud vigastusi tekkida. Tuleb arvestada , et kannatanu DA provotseeris löömist.
lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteos süüdimõistmise osas süüdistatav leiab, et tema poolt toimepandule on antud ebaõige kvalifikatsioon. Tunnistajad on andnud valelikke ütlusi, kuna tegelikkuses nad teda ei tundnud ja on kannatanu head tuttavad. Ka prokurör leidis, et tunnistajate ütlustega ei saa arvestada, kuid kohus ikkagi nendest lähtus. Tema poolt antud ütlusi on kohus tunnistanud õigeteks vaid osaliselt. Kannatanul oli raske joove mis süüdistatava arvates näitab., et ta oli tüli algatajaks. Kannatanu tuli temale külla, mistõttu puudus igasugune alus tülitsemiseks ja kakluseks. Ta pidi kahe päeva pärast tööle sõitma, mis viitab asjaolule, et tal oli kindel eesmärk ja siht ja tapmine ei saanud kuidagi olla ette planeeritud nagu väitis kohus. Tunnistajad iseloomustasid kannatanut kui iga päev alkoholi tarvitavat isikut, kuid ekspert ei leidnud kroonilise alkoholismi tunnuseid. Palub jätta eksperdiarvamus tõendite kogumist välja. Mõlema kakluse ajal, nad olid ka mõlemad maas ning kannatanu ei olnud abitum pool nagu väitis kohus. Kannatanu oli hea tervise juures. Kohtul puudusid tõendid selles kohta, et ta oleks kannatanut löönud ilma põhjuseta. Kannatanu vägivallatsemine ja ähvardused läksid nii kaugele, et ta tundis ohtu nii endale kui ka temale külla tulnud ema suhtes. Kuna kannatanu oli lükanud teda korduvalt peaga vastu põrandat oli ta sunnitud teda kurikaga lööma et ennast kaitsta. Tegemist oli hädakaitsega. 7 Kuna kannatanu viis oma vägivallatsemisega teda endast välja, siis leiab, et tegemist on provotseeritud tapmisega. Oli endast väljas ega andnud täpselt aru mida teeb. Nägi läbi oma silmade vaid musta ollust ja lõi hääle suunas. Kindlasti ei sihtinud ta kurikaga löömisel elutähtsaid organeid. Leiab, et oli otsene oht tema elule ja tal puudus tahtlus oma huvitavat elu rikkuda. Kuna oli ka ise alkoholijoobes ei pruukinud ta valu tunda. Tema väänas välja oma jala kui UK teda ründas ja lükkas. Ta helistas EA-le ja rääkis telefonis muid asju kuna kannatanu viis ta endast välja, kuid sellele vaatamata oli EA-l konfliktsest olukorrast pilt olemas. Miski ei takistanud viimasel politseid kutsumast. Eelnev näitab, et ta ei tahtnud, et asi nii kaugele läheb. EA kuulis müdinat, seega oli arusaadav, et käib kaklus. Suure löökide arvu tingis kannatanu UK käitumine. Kannatanu ei andnud märku, et tal oleks valus, vaid püüdis lõpuni teda rünnata. Piinav ja julm viis ei ole põhjendatud ega ka tuvastatud. Palub arvestada karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Taotleb suulist menetlust. Kokkuvõtvalt palub süüdistatav kvalifitseerida UK episoodis tema tegevus kas
või siis
MS § 180 alusel palub jätta osa menetluskulud riigi kanda kuna ei oma kindlat sissetulekut ja kulude hüvitamine käib üle jõu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas on kaitsja leidnud, et Albert Anstali süüdi tunnistamine kannatanu DA viinapudeliga viskamises ei ole põhjendatud. Taotleb selles osas õigeksmõistva otsuse tegemist. Muus osas nimetatud kuriteo toimepanemises süüdimõistvat otsust ei vaidlusta. Süüdistatav ei ole enda apellatsioonis
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise osas enda süüdimõistmist vaidlustanud, kuid on taotlenud kergema karistuse mõistmist. 9.1. Kaitsja on seisukohal, et Albert Anstal tuleb pudeliga viskamise osas õigeks mõista põhjusel, et kannatanu valu tundmist ei kinnita, mistõttu ei saa järgneda vastutusele võtmist. Kolleegium osutab, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-15 sedastanud, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks tuleb kõigepealt kannatanult küsida, kas ta tundis valu. Kui kannatanu oma ütlustes eitab valu tundmist tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Samas on kolleegium ka tõdenud, et nimetatud üldreeglist tuleb erandina pidada võimalikuks kannatanul valu põhjustamise tuvastamist ka ilma, et kannatanu oleks seda ütlustes kinnitanud. Vaidlustatud kriminaalasjas pole kannatanu valu tundmist kinnitanud ega ka seda eitanud. Ütluste kohaselt kannatanu ei mäleta, et süüdistatav oleks teda pudeliga visanud, mistõttu on tegemist juhuga, kus kannatanu, sündmuse mittemäletamise tõttu, ei ole valu tundmise või mittetundmise kohta ütlusi andnud ning seega pole tegemist olukorraga, kus kannatanu oleks eitanud valu tundmist. Maakohus on leidnud, et oluline on teo toimepanemine ja etteheidetava teo toimepanemine on tõendatud ja seda eelkõige süüdistatava enda ütlustega. Kohtu järeldust ei ole apellatsioonides vaidlustatud. Nii kaitsja kui ka süüdistatav on kinnitanud etteheidetava teo toimepanemist ja sellest lähtub ka kolleegium. Kohus on tuginenud PERHi teatise andmetele, et kannatanul oli tuvastatud pindmine puusavigastus. Kohus asus seisukohale, et tuvastatud vigastus on valu tekitav. Kohtule esitatud patsiendikaardilt nähtub, et arst on läbivaatusel tuvastanud pindmise puusa- ja reievigastuse( 3 kd. t.lk.11). Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt valutas tal väga vasak külg ja arst ütles, et see võib olla tingitud põrutusest( 2 kd. t.lk. 111). Seega on tõendatud kehal vigastuse olemasolu ning on olemas kannatanu kinnitus, et vigastus tekitas talle valu. Võttes aluseks esitatud süüdistuse ja süüdistatava ütlused sellest, et viinapudeliga viskamise ajendiks oli solvumistunne, leiab kolleegium, et vihase isiku poolt 1,5 meetri kauguselt teise inimese pihta klaasist pudeliga viskamine, on oma iseloomult hinnatav sellisena, et tegu suudab tekitada kui mitte tervise kahjustamise siis vähemalt valu, millest piisab
Süüdistatav on ka kinnitanud, et pärast pudeliga pihta saamist lõpetas kannatanu teda häiriva sisuga jutu ja oli vaikne.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks piisab igas koosseisualternatiivis ka kaudsest tahtlusest, s.t sellest, et toimepanija üksnes peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ning möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust, tunneb ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kiidab võimaliku tagajärje heaks, s.t soostub sellega. Antud kriminaalasjas on tuvastatav Albert Anstali käitumine vähemalt kaudse tahtlusega. Albert Anstal visates vihahoos lähedal viibivale kannatanule pudeliga vastu keha, pidas võimalikuks ja möönis vähemalt valu põhjustamist. 9 Kolleegium leiab, et antud juhul on ka pudeliga viskamise osas
ettenähtud koosseis täidetud ja maakohus on seaduslikult Albert Anstali ka selles etteheidetavas teos süüdi tunnistanud. 9.2. Apellatsiooni põhjendavas osas tunnistab süüdistatav ennast süüdi nii DA pudeliga viskamises kui ka tema näkku löömises, kuid palub karistuse mõistmisel arvestada asjaoludega, et kannatanul ei olnud pudeliga viskamise osas pretensioone ning kannatanu provotseeris teda. Sellised apellatsioonis esitatud väited olid süüdistatava poolt esitatud ka maakohtus ning kohus on neid otsuses kajastanud. Kolleegium osutab, et kuigi süüdistatava solvamise osas kannatanu ega tunnistaja ütlusi ei andnud, siis nimetatud asjaolu tuleneb süüdistusest ja maakohtu otsusest, kus kohus on lugenud kannatanu poolt süüdistatava solvamise tõendatuks. Samas kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et antud kuriteo puhul õigusvastasust välistavad asjaolud ei ole tuvastatavad ning selliste asjaolude esinemise osas ei ole põhistust ega taotlusi esitatud ka apellatsioonides. Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ütles kannatanu ühe venekeelse sõimusõna ja väljendas oma seisukohta sellest, et uus põlvkond on saamatum ega oska elada nii nagu tema põlvkond ( 2 kd. t.lk. 134). Eelnimetatu ei ole käsitatav vahetu või vahetult eesseisva ründena, mis annaks aluse tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus vigastuste raskust, süüdistatava poolt teo kahetsemist, kui ka kannatanu enda käitumist karistuse mõistmisel juba arvestanud. Eelnimetatud asjaolud kogumis ongi andnud maakohtule aluse mõista süüdistatavale 4 kuulise vangistuse ehk siis karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Apellatsioonides esitatut sellest, et kannatanu näkku löömine ei saanud tuvastatud vigastust tekitada ja kannatanu võis oma vigastuse saada kusagilt mujalt, hindab kolleegium paljasõnalisteks. Viimase väite kontrollimiseks ei ole süüdistatav ega kaitsja võimalust loonud ja kannatanu ütlused, et tuvastatud silmalau ning silmaümbruse vigastuse põhjustas süüdistatava poolne näkku löömine, pole ühegi tõendiga kummutatud. Seega puuduvad seaduslikud alused karistuse muutmiseks ka süü suuruse vähenemise põhjusel. Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et mõistetud 4 kuuline vangistus on kooskõlas
Karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra ning selle korrigeerimist kolleegium põhjendatuks ei pea. Siinjuures kolleegium osutab, et liitkaristuse mõistmisel on maakohus eeltoodud kuriteo eest mõistetud karistuse lugenud raskema karistusega kaetuks ehk kohaldanud süüdistatava jaoks kõige leebemat liitkaristuse mõistmise põhimõtet. Seega on ka liitkaristuse mõistmisel maakohus juba arvestanud kõiki apellatsioonis esitatud ja süüdistatava süüd vähendavaid asjaolusid. 10.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas on süüdistatav vaidlustanud osadele tõenditele antud hinnangut. 10.
lg 1 loetelusse kuuluvaks tõendiks on eksperdi ütlused kohtuistungil ekspertiisiakti selgitamisel. Ekspertiisiaktis on antud arvamus, et laiba veres oli etanooli sisaldus 2,53 mg/g ja uriinis etanooli sisaldus 2,51 mg/g. Kohtuistungil on ekspert kinnitanud ekspertiisiaktis esitatut ning on akti pinnalt andnud ütlusi, et puudub diagnoos alkoholi kuritarvitamise kohta. Kannatanul ei olnud tõsiseid südame- ega maksakahjustusi, tema tervislik seisund vastas vanusele ja oli üsna hea( 4 kd. t.lk. 1-7). Seega ekspert on andnud selgitusi ekspertiisiaktis antud uuringute kirjelduse ja arvamuse kohta ja asjaolu, et süüdistatav nendega ei nõustu ei ole aluseks eriteadmisi omava eksperdi ütluste ebausaldusväärseks tunnistamiseks. Siinjuures kolleegium osutab, et arvestades vigastusi, millised olid vastavalt ekspertiisiaktis antud arvamusele( 2 kd. t.lk. 1-9) kannatanu UK surma põhjuseks, puudub kannatanu poolt alkoholi tarbimise sagedusel olulisus. Vastavalt eksperdi ütlustele puudub kannatanule tekitatud ja surma põhjustanud vigastustel, sealhulgas peatrauma ja hulgaliste luumurdude ja siseorganite vigastustel igasugune seos alkoholi tarbimisega. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigu, mis oleksid viinud kohtu järeldused faktiliste asjaoludega vastuollu. Maakohtu otsus rajaneb KrMS § 15 lg -s 1 märgitud tõenditele ja kohus on kooskõlas KrMS § 312 p-s 1, 2 sätestatuga esitanud tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus seejuures tugines ja ka põhjendanud, milliseid tõendeid ja miks ei lugenud maakohus usaldusväärseks. Süüdistatava apellatsioonis esitatud väited ei anna alust esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. 11. Süüdistatav on apellatsiooni põhiosas viidanud ka asjaolule, et tema vaid kaitses ennast. Ründavaks pooleks oli UK, tema kartis enda ja korteris viibiva ema elu pärast. Nimetatud väite on süüdistatav esitanud ka maakohtus. 11 Maakohus on (otsuse lk 11-14) esitatud tõendite analüüsi põhjal jõudnud järeldusele, et õigusvastasust välistavad asjaolud ei ole tuvastatavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning leiab, et maakohus on ammendavalt võimalikku hädakaitset kontrollinud ning esitatud apellatsioonis süüdistatav uusi ja maakohtu põhjendusi kummutavaid argumente ei esita. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et
28 lg 1 sätestatud hädakaitse kaalumiseks tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu - s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Vastastikune kaklus välistab üldjuhul hädakaitseseisundi esinemist ja kakluses osalejate tegevus ei ole käsitatav ründe tõrjumisena. Hädakaitseseisund tekib kakluse puhul vaid siis, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks või soovib kaklust lõpetada. Viimati nimetatud asjaolu Albert Anstali puhul ei ole tuvastamist leidnud, mistõttu pole alust rääkida ka hädakaitsest. 12. Nii kaitsja kui ka süüdistatav on taotlenud kannatanu UK suhtes toimepandud kuriteo ümber kvalifitseerimist
12.1.
ettenähtud objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Kaitsja on viidates Riigikohtu lahendile märkinud, et kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang ning olles tuvastanud tapmisteole eelnenud kannatanu vägivaldse või solvava teo, peab kriminaalasja menetleja alati kontrollima, kas kannatanu selline käitumine kutsus süüdistatavas esile
§-s 115 nimetatud erutusseisundi. Kohtukolleegiumil jääb üle eeltooduga vaid nõustuda ja tõdeda, et antud juhul ongi maakohus, Riigikohtu juhiseid järgides, esitanud oma põhjendused, miks ta ei nõustu kaitsja ja süüdistatava positsiooniga kvalifitseerida Albert Anstali käitumine
12.2.
ettenähtud süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Apellatsioonides on viidatud kannatanu poolsele solvangule. Kohtuistungi protokolli kohaselt on süüdistatav väitnud, et vaadates koos televiisorit tekkis tal UK-ga, kellega eelnevalt oli ta alati hästi ja konfliktideta läbi saanud, vaidlus sisserände teemadel ja selle valguses eestlaste elust. Selline vaidlus tõi kaasa vastastikuse tõuklemise ja maadlemise, mis aga mõlema osapoole poolt kokkuleppeliselt lõppes ja seejärel jätkati rahunenult koosolemist. Kolleegium leiab, et isegi kui kannatanu vaated süüdistatava välismaal töötamise osas, andsid aluse vaidluseks ning päädisid varasema tõuklemisega, siis pole need hinnatavad hiljem tapmise toimepanemisel äkki tekkinud hingelist erutust tekitavatena. Analoogsele järeldusele ja tõdemusele on jõudnud ka kaitsja oma apellatsioonis. UK poolt süüdistatava suhtes vägivalla kasutamise osas on sisuliselt ainukeseks tõendiks süüdistatava enda ütlused. Maakohus on andnud hinnangu süüdistatava ütlustele tapmiseteo toimepanemise tehiolude kohta ning on leidnud, et selles osas ei ole ütlused usaldusväärsed kuna on oma sisult vastuolulised. Vastuolu esineb nii süüdistatava poolt erinevatel menetlusetappidel antud ütlustes kui ka kohtuistungil antud ütlustes. Samuti pole need kooskõlas teiste kogutud ja usaldusväärseks tunnistatud tõenditega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid apellatsioonides esitatud väiteid, et tagajärjena surma, kutsus esile kannatanu UK oma vägivaldse käitumisega. Maakohus on, viidates süüdistatava enda kinnitusele, leidnud, et süüdistatav oli kannatanust füüsiliselt palju tugevam. Süüdistatava poolt apellatsioonis viidatud eksperdi ütlused sellest, et 12 ohvri tervislik seisund oli hea ja vastas vanusele, maakohtu poolt süüdistatava enda ütlustele tuginevat järeldust ümber ei lükka. Süüdistatava näol oli tegemist jõulise noore, 30 aastase mehega, kannatanu oli aga kõhetu kehaehitusega üle 50 aastane meesterahvas. Süüdistataval ei ole tuvastatud mingeid pea ega kehatüve vigastusi. Kaitsja on esitanud versiooni, et vigastused võisid olla, kuid need olid riiete all. Tõendeid nimetatud väite kinnituseks kaitsja esitanud ei ole. Kolleegium osutab siinjuures kannatanu DA ja tunnistaja AT ütlustele sellest, et kui süüdistatav tunnistaja korterisse tuli ja koos alkoholi tarvitati, ei olnud süüdistataval mingeid vigastusi, mistõttu ei pea paika ka kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et vigastusi ei nähtud seoses üleriiete kandmisega. Samuti on kaitsja leidnud, et süüdistatava lonkamist nägi tunnistaja AA. Nimetatud vigastuse osas on maakohus viidanud süüdistatava enda ütlustele vigastuse tekkeloost. Kohtu järeldust, et jalg võis haiget saada kannatanu jalaga peksmisel ning mõjutatuna varasemast vigastusest, põhjustas lonkamise järgmisel päeval autost väljumisel jala väänamine, pole apellandid kummutanud. Samuti ei ole ümber lükatud tunnistajate EA, UT ütlused sellest, et nad ei näinud järgmisel päeval süüdistataval mingeid vigastusi. Samuti ei ole tunnistajad kinnitanud, et süüdistatav oleks neile rääkinud oma vigastustest või et tema käitumises oleks ilmnenud mingid terviskahjustusele viitavad asjaolud. Seetõttu leiab kolleegium, nõustudes maakohtu poolt süüdistatava ütluste usaldusväärsusele antud hinnanguga, et kannatanu poolt süüdistatava enda või korteris viibiva ema elu ja tervist ohustava rünnaku tuvastamiseks tõendite kogum alust ei anna. Maakohtu poolt ei ole tõendamist leidnud süüdistataval äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit UK kurikaga peksmise ajal. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldusega ning leiab, et tekkinud tüli ja apellatsioonis viidatud kahepoolne kaklus ei ole hinnatav kannatanu poolse sellise vägivallana, mis saaks tekitada süüdistataval
Arvestades süüdistatava tegutsemist ja nimelt tunnistaja EA-le helistamist ja teatamist, et ta tapab korteris oleva verise UK, UK vanni tirimist ja ise suitsetama minemist, hammaste pesemist, surnukeha vaipa ja kilekotti peitmist ning UK korterisse lohistamist, ei saa jaatada, et isiku käitumises oleks tuvastatav
Maakohus on koosseisuks vajaliku subjektiivse tunnuse tuvastanud ning süüdistatava apellatsioonis esitatud seisukoht, et tapmine ei olnud eelnevalt planeeritud ega kavatsetud, maakohtu põhjendusi ei väära ega kummuta. Tapmise eelnevat planeerimist ja tahtluse liigina kavatsetust ei ole maakohus tuvastanud ega sellekohast järeldust ka teinud. 13. Apellandid on vaidlustanud ka Albert Anstali süüdimõistmise
Süüdistatav on alternatiivselt taotlenud toimepandu kvalifitseerimist
Kaitsja leiab, et tegemist ei olnud UK surnuks peksmisega vaid vastastikuse kaklusega. Albert Anstal ei jätkanud peksmist kui kannatanu tema arvates enam teda ei ohustanud. Samuti apellandid leiavad, et pole tõendatud, et kannatanule tekitati suurt valu, kannatanu peksmise ajal sellest märku ei andnud. Peksmine võis toimuda vaid mõnikümmend minutit. Kannatanu oli alkoholijoobes, mistõttu ei olnud kuigi tundlik. Kolleegium leiab, et eeltoodud väited ei too kaasa maakohtu poolt Albert Anstali käitumisele antud hinnangu muutmist. Maakohus on, viitega asjakohasele Riigikohtu lahendile, jõudnud seaduslikult järeldusele, et Albert Anstal pani UK tahtliku tapmise toime piinaval viisil. 13 Maakohus on tuginenud surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktile ja selles antud arvamusele( 2 kd. t.lk. 1-23). Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti otsuses kogu ekspertiisiakti sisu avada, seda on tehtud juba korduvalt maakohtu lahendis, kuid leiab analoogselt maakohtuga, et tuvastatud löökide tugevus, nende arv, lokalisatsioon, kui ka peksmise kestus, annavad üheselt alust järelduseks, et tegemist oli tahtliku tapmisega piinaval viisil. Albert Anstal peksis kannatanut mõnekümne minuti jooksul ja ainuüksi pähe oli löödud kuni 20 korral. Tekitatud olid ka muuhulgas näokoljuluu murrud, roidemurrud, alajäsemete luude murrud, küünarluude murrud, kämblaluude murrud. Lisaks hulgaliselt verevalumeid. Kogu peksmise aja oli kannatanu elus ja pekstud oli nii rusikatega, kängitsetud jalgadega, puust kurikaga ja seda ka pärast selle puruks löömist, murtus kurika sakilise servaga. Kolleegium leiab, et selliste tuvastatud elupuhuste vigastuste korral on ainetu väita, et need ei tekitanud ohvrile valu ja seda ka juhul, kui ta oli alkoholijoobes. Samuti on ekspert märkinud, et parempoolse küünarluude murd alaosas, kämblaluude murrud, nahaalused verevalumid mõlema küünarvarre ning labakäe selgmisel pinnal, võisid olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide pareerimisel( eksperdiarvamuse p 5), on vähetõenäoline, et kannatanu võis enne surma osutada vastupanu, käia ja ka hüüda( eksperdiarvamuse p 9), vigastuste tekkimise ajal võis kannatanu olla alguses püstises või istuvas asendid ning pärast lamavas asendis ( eksperdiarvamuse p 11). Seetõttu on ainetud apellatsiooni väited, et UK ei tundnud valu kuna ta ei andnud sellest märku või et UK ohustas süüdistatavat kuni peksmise lõpuni. 14. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et
lg 1 p 1 järgi karistuse mõistmisel pole põhjendatud prokuröri poolt taotletud vangistus. Kolleegium osutab, et eelnimetatu ei anna alust mõistetud karistuse muutmiseks kuivõrd maakohus ei olegi karistanud süüdistatavat prokuröri poolt taotletud 17 aastase vangistusega. Kohus on jõudnud hoopis järeldusele, et Albert Anstali tuleb karistada UK mõrva eest 15 aastase vangistusega. Seejuures on karistuse mõistmisel maakohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna Albert Anstali poolt väljendatud kahetsust, mistõttu ei anna alust karistuse muutmiseks ka apellatsioonides esitatud väide eelnimetatud karistust kergendava asjaolu olemasolust. Maakohus on seaduslikult võtnud karistuse mõistmisel lähtekohaks sanktsiooni keskmise määra ning seejärel arvestanud nii süü suurusega kui ka karistust kergendavate asjaoludega, sealhulgas ka kannatanu käitumisega. Samuti on kohus arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumisega. Karistuse mõistmisel ei saa jätta tähelepanuta ka süüdistatava eelnevat suhtumist õiguskorda. Nimelt on Albert Anstal varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ning tegemist on olnud ka vägivalla kasutamisega seotud kuritegudega( 3 kd. 14-28). Apellatsioonides viidatud töökoha olemasolu ja positiivne iseloomustus on maakohtu otsuses kajastatud ja arvestamist leidnud. Kolleegium leiab, et sanktsiooni keskmisele määrale ligilähedane karistus on kooskõlas
Maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Kohus on põhjendanud karistusmäära otsustamisel aluseks olevaid asjaolusid ja apellatsioonid ei sisalda viiteid asjaoludele, millised maakohus jättis ebaseaduslikult arvestamata ja millised saaks hinnata kui Albert Anstali süüd oluliselt vähendavatena. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks alused puuduvad.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.