Obsah (4)

§ 384§ 238§ 180§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3591 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlus

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 29.06.2016 otsusega tunnistati Aivar Reinup süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Samuti mõisteti ta süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A. Reinupile liitkaristuseks 9 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 6-aastase vangistuseni. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 09.10.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning A. Reinupile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati A. Reinupi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti isiku kinnipidamise alguseks 06.02.2016. 2.

§ 180lg 1 alusel mõisteti A.

Reinupilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 1075 eurot, ekspertiisitasu 316 eurot ja riigi õigusabi kulu 662,16 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2053,16 eurot tuli tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

1. Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2016 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 29.06.2016 otsus osaliselt, s.o A. Reinupile KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuste ning § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Reinupile liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.
2. A. Reinup esitas 31.01.2017 maakohtule avalduse, milles palus vähendada temalt kohtuotsusega väljamõistetud sundraha (1075 eurot) ning pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. A. Reinup leidis, et kuivõrd tal on raske puue, tema sissetulekuks vabaduses oli vaid invaliidsuspension ja praegu kannab ta vanglakaristust, on väljamõistetud sundraha liiga suur ja seda tuleks vähendada. Samuti on A. Reinup arvamusel, et ka pärast vabanemist ei ole temal võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda, mistõttu taotleb ta menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist kuni 01.09.
3. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 13.02.2017 määrusega jäeti A. Reinupi taotlus menetluskulude vähendamiseks ja tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata. Maakohus leidis, et A. Reinupi taotlus menetluskulude vähendamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna maakohus ei ole pädev käesolevat taotlust lahendama.
5. Menetluskulud kogusummas 2053,16 eurot, sh sundraha 1075 eurot, mõisteti A. Reinupilt riigituludesse välja Tartu Maakohtu 29.06.2016 otsusega. Kohtuotsuses selgitati A. Reinupile mh kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamise korda. Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses taotles kaitsja maakohtu otsuse tühistamist vaid A. Reinupile mõistetud karistuste osas. A. Reinupilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustatud ei ole. Kulude, sealhulgas sundraha, suuruse või hüvitamise ulatusega mittenõustumise korral oleks A. Reinup pidanud esitama oma vastuväited apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Käesolevaks ajaks on otsus jõustunud ja seda enam muuta või edasi kaevata ei saa.
6. Maakohus on seisukohal, et A. Reinupi taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks tuleb samuti jätta läbi vaatamata, kuna taotlus on ebaselge ning põhjendamata.

§ 424

alusel saab kohus menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul ja kuni ühe aasta võrra.

1. Mõjuvaks põhjuseks kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamisel võib olla sissetuleku ja vara puudumine, kui ilmneb, et seetõttu on objektiivselt võimatu rahalist nõuet täita või on see ebamõistlikult koormav (Riigikohtu nr 3-1-1-2-12 p 9, 3-1-1-57-12 p 10). Sealjuures tuleb silmas pidada kohustatud isiku varalist seisundit tervikuna. Käesolevalt on A. Reinup tasumist takistavate asjaoludena märkinud temal oleva raske puude, tööpuuduse ning karistuse kandmise vanglas, mis aga ei võimalda hinnata isiku majanduslikku seisundit tervikuna. Olukorras, kus isikul puudub sissetulek, kuid ta omab vara, mille arvelt oleks kohustuste täitmine siiski võimalik, ei ole tasumise tähtaja pikendamine põhjendatud. Ainuüksi asjaolu, et süüdlane kannab reaalset vangistust ja vangistuses viibimise ajal on rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, ei ole mõjuvaks põhjuseks tasumise tähtaja pikendamiseks. Oluline on siinjuures see, et mõjuvate põhjuste tõendamiskoormis lasub süüdimõistetul, mis tähendab, et tähtaja pikendamise otsustamiseks tuleb A. Reinupil esitada tõendid enda majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Antud juhul ei ole avaldusele ühtegi tõendit lisatud, mistõttu puudub kohtul võimalus majanduslikku olukorda hinnata.
2. Maakohtule jäi selgusetuks ka A. Reinupi taotlus määrata menetluskulude tasumise lõplikuks tähtajaks 01.09.
3. A. Reinup ei ole täpsustanud, kas ta taotleb võimalust tasuda menetluskulud nimetatud tähtajaks osade kaupa või korraga. Avalduse kohaselt ei ole A. Reinup võimeline menetluskulusid ühe korraga tasuma ja seda ka pärast vangistusest vabanemist, mistõttu võiks eeldada, et ta soovib need tasuda osade kaupa. Selgusetuks jääb, mis viisil plaanib A. Reinup hankida rahalised vahendid, sest tasumise pikendamine on põhjendatud ja sissenõudja huvides vaid juhul kui isik ka reaalselt on võimeline kulusid nõuetekohaselt tasuma.
4. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus A. Reinupi taotluse temalt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks ning tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata. Maakohus selgitas, et selleks, et kohus saaks otsustada menetluskulude tasumise pikendamise põhjendatuse üle, tuleb A. Reinupil esitada koos põhjendatud taotlusega kohtule ka tõendid, mis kajastavad tema majanduslikku seisundit tervikuna. Määruskaebus
5. Maakohtu määruse peale esitas 15.02.2017 kaebuse nii maakohtule (lk 44-45) kui ka ringkonnakohtule (lk 48-49) süüdimõistetu A. Reinup, kes palub teha ümberarvestuse ja pikendada maksmise tähtaega kuni 01.09.
6. A. Reinup selgitab, et tema sissetulek oli ainult 274,60 eurot kuus, kuna ta on 80 % ulatuses invaliidsuspensionär, mis oli maakohtul teada. Maksmise võtavad enda kanda süüdimõistetu isa ja abikaasa, kes on kokku leppinud, et tasuvad seda igakuiste maksetena. Samuti ei vasta tõele, et apellatsioonmenetluses tekkinud menetluskulu 288 eurot jäi Eesti Vabariigi kanda. A. Reinupilt mõisteti menetluskuluna välja 96 eurot. Vähendati kaitsjatasu, kuna kaitsja poolt esitatud tasutaotlus ei olnud põhjendatud (1-16-3591 ja 3-7-1-1-871-16). A. Reinup selgitab, et tal ei ole Eesti Vabariigis kinnisvara ja tal ei ole võimalik selle kohta esitada tõendit nagu nõuab maakohus. A. Reinupi isa on käinud maakohtus taotlemas maksmise pikendamist ning talle ei ole midagi selgitatud. Talle öeldi, et sellega ei ole kiiret ja sama lisas ka kaitsja. Ringkonnakohtu järeldused
7. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus kuulub osaliselt tühistamisele ning menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlus tuleb saata samale kohtukoosseisule sisuliseks läbivaatamiseks. Menetluskulude vähendamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas jääb maakohtu määrus muutmata.
8. Tartu Maakohtu 29.06.2016 otsusega mõisteti A. Reinupilt välja menetluskulu summas 2053,16 eurot, mille tasumise tähtajaks määrati üks kuu. Nimetatud otsus jõustus Riigikohtu 10.01.2017 määrusega. 31.01.2017 esitas A. Reinup maakohtule taotluse, milles palus vähendada välja mõistetavaid menetluskulusid ning pikendada välja mõistetud osas menetluskulude tasumise tähtaega. Maakohus jättis süüdimõistetu taotluse menetluskulude vähendamiseks ja tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kuna avaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, siis puudub maakohtul võimalus süüdimõistetu majanduslikku olukorda hinnata.
9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul ei ole võimalik A. Reinupilt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid vähendada, mistõttu jäeti vastav taotlus ka õiguspäraselt läbi vaatamata. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega, mida ei ole võimalik muuta. Vastavad vastuväited menetluskulude suurusele tulnuks esitada kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses.
10. Kriminaalkolleegium aga ei nõustu menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks esitatud taotluse läbi vaatamata jätmisega. Kohus, kellelt on taotletud mõjuval põhjusel menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist, peab selle põhjuse olemasolu ka kontrollima ja selle olemasolu või puudumist põhjendama (RKKKm 3-1-1-2-12, p 9). Leides, et esitatud avaldus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks on puudulik, oli maakohtul võimalik anda avalduses toodud puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, mille jooksul oleks avalduse esitajal olnud võimalik esitatud taotlust täiendada, pärast mida oleks maakohus saanud võtta seisukoha esitatud taotluse osas. Samuti on menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise küsimuse lahendamine käesoleval hetkel võimalik, kuna kohtuotsus, mille alusel A. Reinupilt menetluskulud välja mõisteti, jõustus 10.01.2017.

§ 424võimaldab tasumise tähtaega pikendada või ajatada kuni ühe aastani.

Lähtudes eeltoodust, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele osas, millega jäeti läbi vaatamata A. Reinupi taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. 16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus osaliselt Tartu Maakohtu 13. veebruari 2017 määruse ja saadab taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks samale kohtukoosseisule sisuliseks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldada. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk