KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Imbi Sidok-Toomsalu ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2015, Tallinn Tsiviilasja
§ 1046lg 1 mõistes.
Kostja ei ole hageja ees- ja perekonnanime kasutanud õigusvastaselt
§ 1046lg 1 mõistes.
Kuivõrd puudub hageja isiklike õiguste rikkumine ja tema au teotamine, on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine välistatud. Ainuüksi nendest asjaoludest, et vaidlusalune raamat on müügil ning selle kohta on meedias avaldatud artikleid (toimiku I kd tl 86-91), ei piisa raamatuga saadud tulu väljamõistmiseks. Hageja ei ole ka vaidlusaluse teose autor või kaasautor, kes saaks esitada nõudeid autoriõiguste rikkumise tõttu.
- Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja menetluskulude rahalist väljamõistmist hagejalt ei soovinud, ei saa käesolevas asjas määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täielikult tühistada ja teha uue otsuse, millega: - mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis õiglases suuruses, - mõista kostjalt hageja kasuks välja kogu teosega „XXX“ saadud tulu või nõude rahuldamata jätmise korral tuvastada teoses „XXX“ kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasuse, - kohustada kostjat avaldama oma kuludega ajalehe Postimees paberlehes ja laupäevalehe AK raamatututvustuste leheküljel teisel laupäeval pärast kohtuotsuse jõustumist ilma täiendavate kommentaaride või joonisteta valgel taustal, musta värvi tekstiga, teksti suurusega mitte alla 20 pt, lehepinna suurusel mitte alla 142x191 mm (ehk 1/4 lk) ning ajalehe Postimees online-leheküljel (www.postimees.ee) vähemalt kahel järjestikusel päeval kahe nädala jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist selliselt, et teate pind on vähemalt 650x250 px, teksti suurus mitte alla 18 pt, valgel taustal musta värvi tekstiga ja nähtaval kohal ilma täiendavate selgituste või joonisteta teate: „PR teatab, et on oma raamatus „XXX” omistanud TT’ile tema tahte vastaselt ja tema teadmata tegelikkusele mittevastavaid tsitaate“, - kohustada kostjat teatama teosega „XXX“ saadud kogu tulu suuruse.
- Maakohus on ebaõigesti kohaldanud
§ 1046
lg 1, jõudes järeldusele, et kostja ei ole raamatus avaldatud viie lausega rikkunud hageja isiklikke õigusi. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on tuginenud ka kõigile raamatu lehekülgedel 85-86, 126, 127-130 ja 131 esitatud hagejale omistatud otsekõnedele. Hagiavalduse punktis 2.2.1 ja 01.04.2015 menetlusdokumendi punktis 1.2.1 on hageja esile toonud, et hageja au ja eraelu riivavad eraelulised seigad EM-st, hageja reisist Pariisi (lk 85-86), esimesest intervjuust EM-ga ja sõpruse algusest (lk 126) ning mälestustest õhtusöökidest EM juures ja seostest S, UO ja SR-ga (lk 127-131). Viis lauset, millel 5
(11)ekslikult rajaneb maakohtu otsus, loovad hagejast ebakohaseid väärtushinnanguid avalikkuse ees. 01.04.2015 menetlusdokumendi punktis 2.4 põhjendas hageja, miks on rikutud hageja õigust sõnavabadusele. Maakohus ei ole neid asjaolusid kaalunud.
- Hageja ei ole oma isikuandmeid ise avalikustanud ega andnud selleks nõusolekut (IKS § 12 lg 8). Selline isikuandmete avalikustamine ei ole ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud. Pooled vestlesid
- aasta sügisel seoses asjaoluga, et kostja koostas raamatut hageja juhitavale kirjastusele. Tegemist oli perekonnatuttavaga ja lepingulises suhtes oleva töövõtjaga. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on maakohus teinud järelduse, et hageja justkui andis intervjuu raames nõusoleku kasutada oma ees- ja perekonnanime. Maakohus on jätnud hindamata igaühe õiguse mitte olla raamatus avalikult esitatud tegelikkusele mittevastavas otsekõnes.
- Hageja keelas enda ja kostja vahelise vestluse avaldamise juba 15.09.
- Kostja ei ole tõendanud
§ 1046lg-s 2 ega § 1047 lg-s 1 või lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
Ainus tõend otsekõnede tegelikkusele vastavuse kohta on Word dokument, mis aga ei tõenda selle koostajat ega isikut, kelle lauseid dokumendis on käsitletud.
- Kuna kostja avaldas vestluse keelule vaatamata, on kostja rikkunud hageja õigusi tahtlikult. Hagejal ei ole võimalik tõendada mittevaralise kahju suurust. Maakohtu otsus on vastuoluline. Jääb arusaamatuks maakohtu käsitlus olukorras, kus maakohus on tuvastanud hageja nime õigustamatu kasutamise kostja poolt, kuid on lugenud selle vähetähtsaks. Maakohus ei rahuldanud hageja korduvaid taotlusi teabe saamiseks raamatu tiraaži, müügi ja tasude kohta. Rikkumine on intensiivne ka põhjusel, et erinevalt uudistest ja ajalehtedest on raamat püsivam andmekandja.
- Riigikohus on märkinud (3-2-1-18-13, p 30), et kannatanu saab pressideliktide puhul nõuda lisaks saadu harilikule väärtusele ka rikkumisest saadud tulu väljaandmist. Maakohtu seisukoht, et nõudeõigus oleks üksnes teose autoriõiguse rikkumise korral, on vastuolus materiaalõigusega (
§ 1037ja § 1039). Kostja käitus pahauskselt, sest rikkus hageja isikuõigusi teadvalt. 24. Maakohus on rikkunud Ts
MS § 232 lg 1 ja lugenud tõendatuks üllatavad asjaolud. Maakohus ei ole hinnanud pooltevahelist 15.09.2010 kirjavahetust tervikuna ja on jõudnud ilmselgelt ebaõigele järeldusele. Hageja märkis 15.09.2010 e-kirjas, et ei luba, et kostjale antud intervjuu ja informatsioon oleks mingilgi moel kasutatud ja avaldatud. Intervjuu kohta kostja selgitust ei küsinud. Riigikohus on märkinud (3-3-13-12, p 12), et IKS § 11 lg 4 kohaselt on andmesubjektil teatud tingimustel õigus nõuda varem avalikustatud isikuandmete täiendava töötlemise lõpetamist, sh uuesti avalikustamisest loobumist. Asjaolu, et hageja kui andmesubjekt on andnud oma isikuandmete töötlemiseks nõusoleku, tõendamise koormis on kostjal. Asjas puudub selline tõend. Suvaline Word dokument seda ei tõenda. Maakohus on selle faili hindamisel jätnud analüüsimata hageja 25.02.2015 menetlusdokumendi punktides 3.53.8 esitatu. Fail ei tõenda hageja avaldatut. Ei ole tõendatud, et pooltevaheline vestlus leidis aset faili väidetava koostamise ajal 02.09.2009. Asjaolu, et fail on AS T valduses, tekitab küsitavusi dokumendi ehtsuses. 25. Maakohus on ekslikult sisustanud TsMS § 376 lg 4 p 3. Puudus vajadus esitada kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise teate avaldamise nõuet enne AS-ga T kompromissi sõlmimist. Maakohus on ekslikult jätnud rakendamata TsMS § 376 lg 2. 6
(11)Maakohus oleks pidanud nõustuma hagi muutmisega vastavalt 23.04.2015 taotlusele. Hageja esitas põhjused hagi muutmise mõjuva põhjuse kohta.
- Maakohus on rikkunud TsMS § 236 lg
- Hageja taotles hagiavalduses ja 01.04.2015 menetlusdokumendis kostjalt teabe kogumist raamatuga teenitud kogutulu suuruse kohta.
§ 1039pöörab sisuliselt ümber tõendamise koormuse.
- Maakohus on hinnanud valesti tõendeid, sh AS T esitatud Word faili ja hageja 15.09.2010 teadet, ja jaotanud ekslikult tõendamiskoormuse. Maakohtu otsusest jääb mulje, justkui peaks hageja tõendama raamatus avaldatud otsekõne tegelikkusele mittevastavust. Hageja ei ole temale omistatud otsekõnesid öelnud. Maakohus ei ole mõistnud, et otsekõne kasutamine peegeldab otsekõne ütlejat ühiskonnale. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta, jättes resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda, väljaarvatud osas, milles maakohus tõlgendas poolte 15.09.2010 e-kirjavahetust. Kolleegiumi arvates on maakohus otsust tehes õigesti kohaldanud materiaalõigust.
- Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited
§ 1046
lg 1 rikkumise kohta maakohtu poolt on põhjendamatud.
§ 1046
lg-s 1 on sätestatud isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumise õigusvastasus. Apellandi väitega, et kostja on teotanud hageja au ebakohase väärtushinnanguga, ei saa nõustuda. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja poolt esiletoodud asjaoludel ei ole kostja avaldanud hageja kohta väärtushinnanguid. 31. Hageja on tuginenud lisaks raamatus esitatud ja tema poolt rõhutatud viiele tsitaadile, millistes hageja arvates on avaldatud ebakohased väärtushinnangud, ka hageja nime õigustamatule kasutamisele ja hageja eraelu puutumatuse rikkumisele raamatu lehekülgedel 85-86, 126, 127-130 ja 131 esitatud teksti avaldamisega ja hagejale omistamisega. Kaebuse väide, mille kohaselt maakohus ei ole kogu hagejale omistatud raamatus esitatud teksti käsitlenud, on ekslik. Maakohtu otsusest on arusaadav, et maakohtu põhjendused on esitatud kogu hagi alusena esiletoodu kohta. Viit tekstiosa, mida hageja on eriliselt rõhutanud, on maakohus analüüsinud põhjalikumalt. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi toob hageja hagiavalduses esile hagi aluseks olevad asjaolud ja TsMS § 436 lg 1 kohaselt võib kohus tugineda ainult neile asjaoludele, mida on menetluses arutatud. Hageja on hagiavalduses ja selle täiendustes küll viidanud raamatu lehekülgedele, milles on toodud hageja tekst, kuid esile on hageja toonud siiski ainult viis tekstikatkendit, mida ta on otseselt seostanud oma isiklike õiguste rikkumisega. 01.04.2015 menetlusdokumendis on hageja tsiteerinud pikemaid tekstilõike, kuid rõhutanud seostatuna hageja suhtes ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega endiselt tekstilõike, mida on tsiteeritud ka varasemates 7
(11)menetlusdokumentides (II kd, tl 3-4) Seega on maakohus lahendanud hageja nõuet viisil, nagu hageja on selle esitanud. IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on ja IKS § 5 sätestab, et isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete avalikustamine ja kasutamine sõltumata viisist ja kasutatavatest vahenditest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et ainsad hageja isikuandmed, mida kostja raamatus kasutas, on hageja ees- ja perekonnanimi. Hageja on oma nime kasutamise väidetava õigusvastasuse seostanud ennekõike raamatus „XXX“ avaldatud ja tema poolt hagiavalduses tsiteeritud viie tekstilõiguga.
- Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et hageja on kohtumenetluses nõustunud, et ta andis kostjale vabatahtlikult intervjuu EM elust rääkiva raamatu loomiseks, ning selle intervjuu andmise raames andis hageja nõusoleku kasutada oma ees- ja perekonnanime. Apellatsioonkaebuses on hageja leidnud, et maakohtu vastav järeldus on jäänud arusaamatuks. Kolleegium nõustub maakohtu vastava järeldusega. Hageja ei ole kunagi eitanud intervjuu andmist kostjale eesmärgil kasutada seda EM-st kirjutatavas raamatus, mille pidi andma algselt välja OÜ T, mille juhatuse liige on hageja. Hageja ei ole väitnud, et kostjal oli õigus kasutada intervjuud viisil, kus hageja nime ei mainita. Seega intervjuu andmise ajal oli kostjal õigus kasutada ja avaldada seoses intervjuuga hageja nime. Sellise kokkuleppe olemasolule viitab ka hageja ja ET poolt 15.09.2010 kostjale saadetud e-kiri, kus hageja on teavitanud kostjat, et tema poolt antud informatsiooni ja intervjuud võis kostja kasutada OÜ T poolt väljaantavas raamatus.
- Apellant on õigesti viidanud sellele, et IKS § 11 lg-te 3 ja 4 järgi on andmesubjektil õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist. Nõude lahendamisel oli oluline tuvastada, kas hageja on seda teinud 15.09.2010 e-kirjaga, nagu väitis hageja, ja juhul, kui hageja on seda teinud, siis kas keeld välistab isikuandmete edasise töötlemise (avaldamise). Juhul, kui keeld välistab hageja isikuandmete edaspidise töötlemise, siis tuleb tuvastada, kas kostja poolt hageja nime kasutamine (avaldamine) oli
§ 1046lg 1 järgi õigusvastane.
Maakohus leidis, et hageja 15.09.2010 e-kirjast keeldu ei tulene. Kolleegium maakohtu sellekohase järeldusega ei nõustu. Poolte kirjavahetusest (I kd, lk 174) saab järeldada, et kostja on aru saanud, et hageja soovib, et kostja ei kasutaks tema poolt antud intervjuud ja eeldatavalt ka intervjuu andnud isiku nime. Eeltoodule viitab hageja 15.09.2010 kell 11.44 saadetud e-kiri kostjale, milles hageja teavitas kostjat, et ta ei luba tema poolt antud intervjuud ja informatsiooni, mis puudutab EMt, mingilgi moel kasutada ja avaldada, kuna see oli antud vaid eesmärgil, et avaldamine toimub OÜ T poolt väljaantavas raamatus. Kostja vastas hagejale 15.09.2010 kell 12.53 järgmiselt: „Igaks juhuks küsin üle, millist informatsiooni sa silmas pead (kui sinu poolt antud intervjuu välja arvata)?“. Kostja vastusest hagejale nähtub, et kostja sai aru hageja keelust seonduvalt intervjuuga. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. 35. Samas ei anna eelmises lõigus toodu alust järelduseks, et kostja poolt raamatus „XXX“ hageja isikuandmete (ees- ja perelonnanime) kasutamine on õigusvastane.
§ 1046
lg 1 teise lause järgi isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kolleegium leiab, et tulenevalt 15.09.2010 e-kirja sisust oli intervjuu, millega seoses avaldati raamatus 8
(11)„XXX“ hageja nimi, kasutamise keelamise eesmärgiks mitte hageja isiklike õiguste kaitsmine, vaid ennekõike OÜ T ärihuvide kaitsmine. Hageja oli intervjuu andmisel nõus selle kasutamisega loodavas raamatus eeldatavalt koos intervjuu andnud isiku nimega ja alles pärast seda, kui selgus, et OÜ T EM elulugu välja ei anna, keelas hageja intervjuu kasutamise kostja poolt loodavas teoses. Hageja poolt esiletoodud asjaolude järgi ei ole tema isiklikke õigusi kahjustav mitte niivõrd see, et kostja kirjutatud raamatus on avaldatud tema nimi, vaid see, et kasutati tema poolt antud intervjuud, milles sisaldusid andmed EM kohta. Hageja ei ole esile toonud, millised tagajärjed tekkisid talle seoses tema nime avaldamisega kostja poolt kirjutatud raamatus. Hageja nime avalikustamine eeltoodud asjaoludel ei kahjusta kolleegiumi arvates ülemääraselt hageja isiklikke õigusi. Seega hageja ees- ja perekonnanime avaldamine eelkirjeldatud viisil ei ole
§ 1046
lg 1 järgi õigusvastane ja hageja nõuded kahju hüvitamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ei kuulu rahuldamisele.
- Maakohtu hinnang pooltevahelisele kirjavahetusele ei ole käsitatav üllatusliku seisukohana, nagu väitis apellant. Pooled on korduvalt oma menetlusdokumentides analüüsinud poolte kirjavahetusega seonduvaid asjaolusid ja e-kirjas väljendatut. See, et maakohtu poolt tuvastatuga hageja ei nõustunud, ei anna alust järelduseks, et kohtulahend oli üllatav.
- Maakohus on õigesti märkinud, et seda, mida hageja kostjale vaidlustatud lausete asemel väidetavalt tegelikult ütles või kuidas hageja laused sõnastas, ei ole hageja esile toonud. Maakohus ei ole sellele järeldusele jõudmisel rikkunud menetlusõiguse norme. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millises menetlusdokumendis oleks hageja maakohtu menetluses välja toonud, mida hageja intervjuu käigus kostjale väidetavalt tegelikult avaldas.
- Apellatsioonkaebuse väited, millega hageja soovib ümber lükata maakohtu otsuse põhjendusi hageja poolt intervjuu käigus kostjale avaldatu ja seda tõendava faili (I kd tl 51-54, tl 134-137) kohta, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Maakohus on hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 kohaselt ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuses jälgitav. Maakohus on tuvastanud, et kostjale antud intervjuu käigus hageja avaldas laused, mis hiljem raamatus avaldati ja mida hageja hagiavalduses vaidlustas. Maakohus on märkinud, et kohtule esitatud failist nähtub, millal see on koostatud, ja et sellesse ei ole tehtud muudatusi pärast koostamist 02.09.2009 ning on lugenud faili väljatrüki ja faili andmed usaldusväärseks tõendiks. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, et maakohus oleks hinnanud ebaõigesti faili sisu, ega põhjendatud, miks sisust ei saaks teha järeldust, et hageja avaldas kostjale vaidlustatud lauseid, mis on raamatu lehekülgedel 85-86, 126, 127-130 ja 131 esitatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks maakohus hageja poolt intervjuu käigus kostjale avaldatu sisu ebaõigesti tuvastanud.
- Apellatsioonkaebuse väited kahju ja hageja õiguste rikkumisega saadud tulu suuruse kohta ei ole aluseks, et maakohtu otsust tühistada, sest nõuded jäävad rahuldamata põhjustel, kus kahju suuruse tuvastamine ei ole oluline.
- Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei oleks maakohus tohtinud pidada hagi muutmiseks 23.04.2015 esitatud hagi eseme muudatust, on ekslik. 23.04.2015 menetlusdokumendist nähtuvalt oli hageja taotluse eesmärk asendada raamatu 9
(11)turustamise keelamise nõue ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega. Nõude asendamise taotlus ei olnud tingitud asjaolude muutumisest TsMS § 376 lg 4 p 3 tähenduses. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kompromissi sõlmimine AS-ga T ei ole käsitatav asjaolude muutumisena ja hageja oleks saanud vastava nõude kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esitada olenemata sellest, et kostjaga AS T sõlmiti kompromiss. Kolleegium märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks olevate asjaolude kogum on erinev ebakohase väärtushinnangu avaldamisega seonduva kahju hüvitamise nõude aluseks olevatest asjaoludest. Seega eeldab ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude esitamine hagi aluse muutmist ja hageja poolt vastavate faktiväidete esiletoomist. Maakohus ei oleks pidanud, nagu apellant kaebuses väidab, nõustuma hagi muutmisega TsMS § 376 lg 2 järgi. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid ei oleks võimaldanud muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Puudub alus asuda seisukohale, et hagi muutmisega nõustumisest keeldumise korral raamatu turustamise keelamise nõudest loobumise vastuvõtmine võis hageja õigusi rikkuda. Õige on maakohtu järeldus, et eeltoodud nõuded ei ole omavahel seotud. 41. Apellatsioonkaebuse väide hageja sõnavabaduse rikkumise kohta on ekslik. Hagi asjaoludel ei ole kostja takistanud hagejal vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni (põhiseaduse § 45). Hagi asjaoludel on maakohus õigesti kontrollinud, kas kostja on rikkunud hageja õigust au, nime ja eraelu puutumatusele:
§ 1046
lg-s 1 ja § 1047 lg-s 2 on sätestatud au (põhiseaduse § 17) teotamise õigusvastasus ning
§ 1046
lg-s 1 isiku nime (põhiseaduse § 19) õigustamatu kasutamise ja eraelu puutumatuse (põhiseaduse § 26) rikkumise õigusvastasus.
- Apellatsioonkaebuses esitatud taotlus kohustada kostjat teatama raamatuga „XXX“ saadud tulu suurus tuleb TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel jätta rahuldamata. Tõendi kogumisest tuleb keelduda, sest tõendil ei ole asjas tähtsust.
- Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.03.2017 otsusega RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-94 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu
- juuni 2015 otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata TT hagi PR vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja teosega „XXX" saadud kogutulu 1750 euro väljamõistmise nõudes või alternatiivselt 10
(11)nõudes tuvastada teoses „XXX" kasutatud TT otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-94 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus võttis vastu TT loobumise nõudest keelata teose „XXX" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust.
- Kassatsioonkaebus rahuldada.
- Tagastada ST-le TT eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. 11
(11)