) § 489¹ lg 2 kohaselt võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta 2-16-120117 ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Hagi menetlusse võtmise keeldumise osas võib hageja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XxxxAktsiaselts esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx OÜ vastu 2271,6 euro saamiseks, millest põhinõue moodustab 1135,48 eurot. Kohus tegi makseettepaneku, millele Xxxx OÜ esitas 14.11.2016 vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnustas Xxxx OÜ põhinõuet 852 euro ulatuses. 30.11.2016 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.12.2016 jättis maakohus hageja nõude hagimenetluses käiguta ja kohustas hagejat esitama vorminõuetele vastav hagiavaldus. Hageja esitas 10.01.2017 menetlusdokumendi, milles palub kohtul teha maksekäsk põhinõude tunnustatud osas, 852 eurot ja ülejäänud nõude osas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 486 lg 1 p 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.
lg 1¹ kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt.
lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Vastavalt
lg 9, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral võlgnik.
kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.. Avaldaja tasus 07.09.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 68,13 eurot. Seega tuleb võlgnikult välja mõista riigilõiv 68,13 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 88,13 eurot. Avaldaja soovib seoses maksekäsu tegemisega ülejäänud nõude osas menetluse lõpetamist. 2-16-120117 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 3 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja soovib enne hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamist hagi tagasi võtta, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna ei ole
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.