4-16-9002/4

4-16-9002 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-16-9002 (2317,16,011628) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Leonid Kolev, ik 38209300284, elukoht: XXXX Heiki Tammisto, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON
5. Leonid Kolev süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva. Mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 20.03.
6. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Leonid Kolevilt välja mõista juriidilisel isikul joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel uuringu tegemise kulu 71 (seitsekümmend üks) eurot, joobeseisundi kohta hinnangu andmise kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot, so kokku menetluskulu summas 219 (kakssada üheksateist) eurot, mis tuleb 30 (kolmkümmend) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Leonid Kolev, 4-169002, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Leonid Kolevile posti teel tema elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme 1 päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 14.02.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 25.11.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1520538 nähtuvalt peeti 07.10.2016 kell 20.26 Tallinnas Tulika 10 juures kinni Leonid Kolev, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena narkootiliste ainete amfetamiini, carfentanüüli, kokaiini ning psühhotroopse aine tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd on tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse prokuratuuri kaudu allkirja vastu kätte saanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on asja arutamise ajast ja kohast teadlik ning kuivõrd kohus ei ole menetlusalusele isikule asja läbivaatamisest osavõttu kohustuslikuks teinud ja menetlusalune isik ei ole asja läbivaatamise edasilükkamist taotlenud, peab kohus võimalikuks asja läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, samuti on karistatud teda rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Isikule ei ole varem aresti mõistetud, mistõttu tuleks esialgu karistada arestiga 5 päeva ja välja mõista menetluskulu. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, eksperdi hinnangut joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta ja uuringu akti, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena metadooni, amfetamiini, carfentanüüli, kokaiini metaboliidi, klonasepaami metaboliidi ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10.10.2016 tehtud uuringu 2117T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud metadooni, amfetamiini, carfentanüüli, kokaiini metaboliidi, klonasepaami metaboliidi ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ning carfentanüül kui fentanüüli derivaat kuulub IV nimekirja. Metadoon kuulub II nimekirja, kokaiin II nimekirja, tetrahüdrokannabinool I nimekirja ja klonasepaam IV nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Kui isegi arvestada, et metadoon ja klonasepaam on ravimite koostisosadeks, mida tarvitatakse arsti ettekirjutusel, siis ülejäänud menetlusaluse isiku organismis tuvastatud ained seda ei ole ning fentanüülid on seda vaid erijuhtudel ja ravimite koostisosadena. Kohus peab selliste ainete tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt tema orgsanismis tuvastatud ainete tarvitamisele 2 eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut 2016 aasta jooksul kahel korral samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Lisaks sellele on teda karistatud 2016 aasta jooksul ka liiklusalste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Peale selle on menetlusalusel isikul kehtiv karistus rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Sellele vaatamata, et menetlusaluse isiku suhtes on juba korduvalt kohaldatud kergemaliigilist karistust ja suurem osa määratud rahatrahvidest on jäetud tasumata, jätkab menetlusalune isik samalaadsete väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et seni kohaldatud karistuse liik oodatud mõju ei avalda ja rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja teda ei ole varem arestiga karistatud, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on juriidilisel isikul joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel uuringu tegemise kulu 71 (seitsekümmend üks) eurot, joobeseisundi kohta hinnangu andmise kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot. Menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt ta töötab ja menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on aasta jooksul juba kahel korral karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3