1-17-3027 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2017.a. Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-3027 (16267001032) Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Menetlustoim

§ 136lg 2 järgi. Kr

MS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada V.V´t tasuma riigi tuludesse 700 (seitsesada) €. Kohustuse täitmise tähtajaks on

1. august 2017.a. Kindel summa riigituludesse tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 NORDEA PANK; EE513300333522160001 DANSKE BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: kindel summa riigituludesse, kriminaalasja number, isiku nimi. Kui isik ei täida endale võetud kohust uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg
3. Määrus saata teadmiseks kahtlustatavale ja prokurörile. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 10 kohaselt kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras ei kuulu. 1 1-17-3027 Asjaolud ja menetluse käik 27.03.2017.a saabus Pärnu Maakohtule Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 16267001032 menetlus V.V suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt nimetatud kriminaalasjas kahtlustatakse V.V´t KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 30.10.2016 kella 17.30 paiku Pärnu maakonnas x asuvas OÜ x kuuluvas kaupluses „x“ kasutas füüsilist vägivalda alaealise x, ik.xxx, suhtes, lükkas kannatanu müügisaalis peaga vastu betoonposti ja seejärel kaupluse tagaruumis lõi kaks korda x rusikas käega kõhu piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti kahtlustatakse V.V´t KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles vahetult enne kasutanud x suhtes füüsilist vägivalda, 30.10.2016 kella 17.30 paiku Pärnu maakonnas x asuvas x kuuluva kaupluse „x“ tagaruumis ähvardas kannatanut tapmisega ja rusikaga näkku löömisega, kui x ei käitu vastavalt tema nõudmisele kirja panna sõprade nimed ja kontaktandmed, millise ähvarduse täideviimist oli x reaalne alus karta, sest V.V oli eelnevalt kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda. Samuti kahtlustatakse V.V´t KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 30.10.2016 kella 17.30 paiku Pärnu maakonnas x vahetus läheduses asuval jalakäijate teel haaras x-aastaselt x jope kraest kinni ning tiris kannatanu x asuvasse OÜ x kuuluvasse kauplusesse „x“ tagaruumi, takistas sealt lahkumist, piirates seega alaealise liikumisvabadust, pannes toime noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes vabaduse võtmise. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kahtlustatava näol on tegemist isikuga, kes on varem kriminaalkorras karistamata ja kelle suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Isikul on üks kehtiv väärteokaristus. Prokurör leiab, et isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, tuleb asuda seisukohale, et V.V suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine. 2 1-17-3027 Kannatanu esindaja x ja kahtlustatav on kokku saanud, juhtunu omavahel läbi arutanud. Kahtlustatav on vabandanud kannatanu esindaja ees ja x ei soovi V.V karistamist. Vastutust kergendava asjaoluna tuleb lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Seega ei ole V.V edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi ning selleks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. Lähtudes eelnevast, prokurör leiab, et V.V suhtes on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ning ta kinnitab, et ta on nõus maksma kindla summa riigituludesse. V.Vle on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, prokurör taotles:
4. lõpetada kriminaalasjas nr 16267001032 menetlus V.V kahtlustuses KarS § 120 lg 1, §

§ 136lg 2 järgi.

1. Kohustada V.Vt (ikxxxx) maksma riigituludesse 700 eurot.
2. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata
3. august
4. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud taotluse ja asja materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjas esinevad KrMS §-s 202 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on V.Vle esitatud kahtlustus KarS § 120 lg 1, §

§ 136

lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis on teise astme kuriteod, mille raskeim sanktsioon näeb ette karistusena ühe- kuni viieaastase vangistuse. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, kahtlustatav on vabandanud kannatanu esindaja ees ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kannatanu esindaja ei soovi V.V karistamist. Kahtlustatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei ole varem KrMS § 202 kohaldatud. Kohus nõustub prokuröriga, et kahtlustatava süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Seega kohus leiab, et kahtlustatavate karistamise järele puudub tungiv vajadus ja isiku mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panema piisab ka antud kriminaalasja lõpetamisest. Kohtu hinnangul puudub asjas ka avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse jätkamine käesolevas asjas ei ole otstarbekohane. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. V.V on kinnitanud, et ta on nõus tasuma kindla summa riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse kulud ja asitõendid puuduvad ning tõkendit kahtlustatava suhtes kohaldatud ei ole. 3 1-17-3027 Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2 tuleb kriminaalasja menetlus eeltoodud tingimustel V.V suhtes lõpetada. V.Vl tuleb maksta riigituludesse kindel summa 700 eurot. Nimetatud kohustus tuleb maksta hiljemalt 01.08.2017.a. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit kohtunik 4