1-06-4388/70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-4388 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2017 määrus süüdimõistetu Vasily Karpovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vasily Karpov 38304173714), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Vasily Karpovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsusega tunnistati V. Karpov süüdi KarS § 114 p 1, 5 ja § 199 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel ja karistuseks mõisteti 11 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 20.10.2006 ning karistusaja lõpp saabub 18.10.
8. Viru Maakohtu 09.02.2017 määrusega jäeti V. Karpov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla. 2.
9. V. Karpov kannab vanglakaristust esimest korda, varasemalt on kriminaalkorras karistamata. Kannab vanglakaristust mh raske I astme isikuvastase kuriteo eest. Kohtu arvates on toimepandud kuriteo asjaolud käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ja elektroonilise valvega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 2.
10. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on ennetähtaegselt vangistuse vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. V. Karpovil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. 2.
11. Kohtu hinnangul ei ole osalemine sotsiaalprogrammides ja keeleõppes, vabanemisel tööja elukoha, lähedaste toe olemasolu piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel. 2.
12. Kohus leidis, et toimepandud kuriteo iseloomu ja raskust arvestades ei ole V. Karpovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Karpov, kes palub kohtul teha uue otsuse.
14. 12-aastasest vanglakaristusest on V. Karpovil jäänud kanda 1,8 aastat. Selle aja jooksul on süüdimõistetu palju mõelnud, muutnud elu prioriteete. On aru saanud oma toimepandud teo raskusest.
15. Vanglas veedetud aja jooksul on V. Karpov läbinud kõikvõimalikud programmid. 11 aasta ja 4 kuu jooksul olid V. Karpovil mõned distsiplinaarrikkumised – need olid tingitud kinnipidamiskeskkonnast ja vangla korraldusest, mitte V. Karpovi iseloomujoontest. V. Karpovil on 1 kehtiv rikkumine, seegi mitte kinnipidamisrežiimi rikkumise eest. Keegi ei saa V. Karpovi hinnangul teda mõjutada, provotseerida uute kuritegude toimepanemisele, sest ta on otsustanud elu veeta seaduskuulekalt.
16. Tööst keeldumine vanglas on osaliselt tõene, kuid V. Karpov pole vastu normaalsele tööle. Majandustööde tegemine on vastuvõetamatu. Teisi ameteid pole vanglas pakutud. Vabanemisjärgselt on V. Karpovile garanteeritud töökoht, millega hakkab kindlasti tegelema. Keeldumise kohta saada vanglas eriala selgitas V. Karpov, et vanglas pakutakse vaid kahte eriala - keevitaja ja puusepp. V. Karpov ei saa neid õppima minna, kuna õpe toimub eesti keeles ning keevitamine on ohtlik tema kopsudele. Vabanemisel on V. Karpov nõus õppima teisi erialasid.
17. V. Karpov ei ole nõus sellega, et kohus paneb süüks selle, et ta hakkab varjama end vabaduses kriminaalhoolduse eest. Need väited pole põhjendatud, on paljasõnalised. Kunagi varem pole V. Karpov vangis olnud, vabanenud ennetähtaegselt, ega saanud kriminaalhooldustingimusi rikkuda.
18. V. Karpov palub kohtul arvesse võtta, et 2 aastat tagasi suri tema isa. Isa korter on ostetud laenuga, mida tuleb igakuiselt maksta ja samuti tuleb maksta kommunaalteenuste eest. V. Karpovi isa koostatud pärimistõendi alusel pärib korteri V. Karpov ja see kohustab teda makseteks. V. Karpov leppis pangaga kokku, et ennetähtaegse vabanemise korral määrab pank talle minimaalse maksemäära 50 eurot kuus, sugulastest ei saa aga keegi finantsiliselt abi pakkuda. Kui pangalaenu mitte maksta korteri eest, lõpeb see elukoha kaotusega.
19. V. Karpov lisas määruskaebusele kaasa oma isa surmatõendi ja venna invaliidsustõendi, testamendi koopia. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et V. Karpovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
21. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle 2 positiivset, mistõttu ei ole maakohus V. Karpovit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. V. Karpovi ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige V. Karpovi kuriteo toimepanemise asjaolud ja V. Karpovi käitumine karistuse ajal. Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on V. Karpovi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata. Põhistustega mittenõustumine ei tähenda maakohtu määruses põhistuste puudumist.
22. Kaebaja on määruskaebuses toonud välja V. Karpovit iseloomustavad positiivsed tegurid – ta on aru saanud oma kuriteo toimepanemise raskusest, tal on vabanemisel olemas töökoht. V. Karpov on vanglas osalenud kõikvõimalikes sotsiaalprogrammides. Ka maakohus on eeltoodud tegureid kogumis hinnanud, kuid toonud positiivsete tegurite kõrval välja ka negatiivse – V. Karpov on toime pannud raske isikuvastase kuriteo ning tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Ametniku korralduste eiramine ja töötamisest keeldumine vangistuses, teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab V. Karpovi negatiivset suhtumist reeglite järgimisse ja ametnikesse üldiselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei kaalu kuriteo toimepanemise asjaolud (raskeim eluvastane süütegu) üles positiivseid faktoreid nagu elukoha- ja töökoha olemasolu vabanemisel ja sotsiaalprogrammide läbimine.
23. Kaebaja on määruskaebuses toonud välja ka pangalaenu maksete koormuse ja soovib ennetähtaegselt vabaneda, et asuda tööle ning tasuda tema isa poolt pärandatud korteri laenumaksete ja kommunaalmaksete eest. Isiku finantskohustused panga ees ei ole aluseks ennetähtaegseks vabanemiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus käesoleva väite tähelepanuta. Ringkonnakohus, hinnanud KarS § 76 lgs 4 toodud materiaalseid eeldusi tingimisi ennetähtaegseks vabanemise hindamiseks, leiab, et V. Karpovi karistuse kandmise eesmärk ei ole käesolevaks hetkeks täidetud ning ei esine erandlikke asjaolusid, et vabastada V. Karpov ennetähtaegselt vangistusest.
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
25. veebruari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau